Maqala
«Boztorǵaı» mýltıplıkaııalyq fılminiń kórkemdik erekshelikteri
Aldymyzdaǵy shaǵyn ǵylymı jumys qazaq mýltıplıkaııa óneriniń tarıhynda erekshe oryn alatyn rejısser-mýltıplıkator Ersaıyn Ábdirahmanovtyń «Boztorǵaı» mýltıplıkaııalyq fılmine basa nazar aýdaryp, jan-jaqty taldaý júrgizýdi kózdeıdi.
Bólim: Kıno
Datasy: 20.01.2017
Avtory: Нұргүл Сәрсенбайқызы
Maqala
«Boztorǵaı» mýltıplıkaııalyq fılminiń kórkemdik erekshelikteri
Aldymyzdaǵy shaǵyn ǵylymı jumys qazaq mýltıplıkaııa óneriniń tarıhynda erekshe oryn alatyn rejısser-mýltıplıkator Ersaıyn Ábdirahmanovtyń «Boztorǵaı» mýltıplıkaııalyq fılmine basa nazar aýdaryp, jan-jaqty taldaý júrgizýdi kózdeıdi.
Bólim: Kıno
Datasy: 20.01.2017
Avtory: Нұргүл Сәрсенбайқызы
«Boztorǵaı» mýltıplıkaııalyq fılminiń kórkemdik erekshelikteri

Kirispe ornyna

Kıno óneriniń bir tarmaǵy bolyp sanalatyn syry ǵajap, álemi kórkem anımaııa óneriniń ulttyq sana-sezimde ekrannan kórinis tabýy mýltıplıkator mamandyǵyn arqalaǵan qaıratty jandardyń el múddesi úshin qosqan úlesi dep tanımyz. Olardyń árqaısysy bir-bir tóbe, birigip «qazaq mýltıplıkaııasy» degen bıik shyńdy quraıdy. Osyndaı qaıratkerlerdiń shyǵarmashylyǵyn jan-jaqty taldap, kópshilik qaýymǵa keńinen tanystyrýǵa tıistimiz. Sonda ǵana anımaııaǵa jańa serpilis bere alamyz.

Qazaq mýltıplıkaııasynyń dúnıege kelýine sebepker bolǵan «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» mýltfılminiń qazaq kórermeniniń súıikti shyǵarmasy bolyp kele jatqanyna, mine, jarty ǵasyrǵa taıap qaldy. Joǵary deńgeıde oryndalǵan atalmysh mýltfılmniń belesine qazaq mýltıplıkaııasynyń «altyn qoryna» qosylǵan ózge mýltıplıkaııalyq shyǵarmalar úshin jetkizbes shyń bolǵany jasyryn emes. Alaıda, araǵa on toǵyz jyl ótkennen keıin shyǵarmashylyq deńgeıi jaǵynan «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» mýltfılmimen teń dárejede turatyn mýltfılm jaryqqa shyǵady. «Eta rısovannaıa lenta, sozdannaıa, posle stol dolgogo pereryva (vspomnım «Pochemý ý lastochkı hvost rojkamı») vnov prodemonstrırovala realnye tvorcheskıe vozmojnostı nashıh mýltıplıkatorov» [1, 177 b] - dep, kınotanýshy B. Nógerbek asa qýanyshpen jetkizedi. Bul fılm – «Boztorǵaı»! Atalmysh mýltıplıkaılyq shyǵarmanyń rejısseri – Ersaıyn Ábdirahmanov.

«Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» fılminiń basty keıipkeri qazaq folklorynyń ózegi bolǵan qasıetti qus – Qarlyǵash. Al, «Boztorǵaı» mýltfılmindegi negizgi oqıǵa barysy halqymyzdyń beıbitshilikke qatysty aıtylatyn, maqal-mátelderde jıi kezdesetin tynyshtyq sımvoly – Boztorǵaıdyń kózqarasymen túsirilgen. «Boztorǵaı tynyshtyqty tótenshe súıetin qus, ózgeler uıasyna jolap ketse, qutty uıasyn da, baýyr et balapanyn da tastap, ózge jaqqa máńgilik mańyp beredi, osynyń aıǵaǵy retinde mamyrajaı jaqsy zamandy halqymyz «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan kez» dep atasa kerek» [2].

Ersaıyn Ábdirahmanov

«Boztorǵaı» fılminiń dramatýrgııalyq baılanysy

«Iz chego skladyvaetsıa mýltfılm? Dramatýrgııa mýltfılma – ponıatıe slojnoe. Mojet byt pravılnee bylo by skazat «stroenıe», «arhıtektonıka», ıbo rech ıdet ob osnovnyh komponentah lıteratýrnom, ızobrazıtelnom ı mýzykalnom obraze fılma» [3, 215 b] - deıdi, kınotanýshy S.V. Asenın óziniń «Volshebnıkı ekrana» atty ǵylymı taldaý kitabynda. Joǵaryda aıtyp ótkendeı, shynymen de, mýltfılm dramatýrgııasy óte kúrdeli dúnıe. Sebebi, mýltıplıkaııa ádebıettegi «troptar» dep atalatyn astarly kórinisterdi kóbirek qoldanady. Sonyń nátıjesinde fılmniń ón-boıy sıqyrly qubylystarmen baıytylatyny jasyryn emes. Mýltıplıkaııalyq shyǵarmanyń eń birinshi qozǵalatyn taqyryby anyqtalady («Boztorǵaı» fılminde soǵys jyldarynda kún keshken ananyń bastan keshken oqıǵasy basty nysanǵa alynǵan), sodan órbı kele fabýla eleń berip, aqyrynda, sıýjet paıda bolady. Sıýjetten dramatýrgııa qurastyrylyp, týyndynyń ıdeıasy kórinis tabady. Mine, mýltıplıkaııa osyndaı kúrdeli proesten ótkennen keıin ǵana úlken qoǵamdyq máselelerdi kótere alady.

Adamzattyń alǵashqy ustazy dep qabyldanǵan Arıstotel óziniń «Poetıka» atty kitabynda: «jansyz jáne jandy zattar ózindik keńdikke ıe bolýy tıisti, jeńil jasalýy úshin, sol sııaqty, fabýla da ózindik uzyndyqqa ıe bolýy kerek, este ońaı saqtalýy úshin» [4, 63 b]. Osy negizde «Boztorǵaı» fılmin aıtar bolsaq, shyǵarmanyń fabýlasyn baıandap berý óte kúrdeli. Sebebi, fılm allegorııa men metaforaǵa kómkerilgendikten, onyń sımvolǵa toly kórinisteri fabýlanyń jeńil baıandalýyna kedergi jasaıdy. Sol sebepti, taldaý fılmniń aldymen is-árekettiń (fabýla) qalaı óris tabatynynan emes, sıýjettik, dramatýrgııalyq baılanystyń qaı baǵytta júretinin anyqtaýdan bastaý alady.  Dál osy másele ózge de mýltıplıkaııalyq shyǵarmalarǵa tán qubylys bolyp tabylady.

Atalmysh fılmniń («Boztorǵaı») dramatýrgııasy óte kúrdeli órbıdi. Úsh oqıǵa – bir taǵdyr. Alǵashqy baıandaý – boztorǵaıdyń uıasyna tilsiz jaý ottyń shap berýi. Qazaqta boztorǵaı jaıynda qyzyqty ertegi bar. Ol da qarlyǵashtyń áńgimesindeı bizge sonaý kóne zamannan ájeler ertegisi arqyly jetken. Boztorǵaıdyń aǵashtyń ústindegi qamystan órilgen uıasyna jylan shabýyl jasaıdy. Boztorǵaıdyń úsh jumyrtqasy bolatyn (bul qus úsheýden artyq ne kem jumyrtqalamaıdy). Jan ushyra shyryl qaqqan boztorǵaı jylanǵa qarsylyq kórsetkenimen, kúshi teńese almaıdy. Jan-jaǵyndaǵy tirshilik ataýlydan shyryldap kómek suraıdy eken. Sodan bolar, qazaqta «shyryldaýyq boztorǵaı» degen ataýǵa ıe bolǵan. Jáne de boztorǵaı qusynyń taǵy bir ereksheligi – jaý shapqan jerge qaıta oralmaıdy. Rejıser Ersaıyn Ábdirahmanov «Boztorǵaı» fılminde jylannyń ornyna jerdi jalmaǵan órtti kórsetedi. Ot jamandyqtyń jaqyndaǵanyn eskertetin allegorııa retinde kórsetilgen. Al, boztorǵaı – tynyshtyqtyń sımvoly. Boztorǵaı óz uıasynan máńgige bas keship, bezip ketpesi úshin, jaqsylyqtyń týyn kótergen qaharmandar jaýǵa qarsy turady. Negizinde boztorǵaı qusynyń fılmniń ózegi retinde alynǵany osydan bolýy da múmkin.

Ekinshi oqıǵa – halyqqa qasiretti qıly kezeń bolǵan Uly Otan soǵysynyń beınesi. Bul jerde maıdandaǵy qyrǵyn shaıqas emes, aýylda sharasyz qalǵan áıel-analar, ákesi men qamqor aǵalaryn kútken balalar men baýyr-qaryndastardyń aýyr kezdegi kórinisi kórsetilgen. «Boztorǵaı» fılmindegi ana beınesi – tózimdilik pen shydamdylyqtyń sımvoly. Ol alǵashynda qamqor jarynan aırylady, sodan keıin jan degendegi jalǵyz tiregi ulyn da qaharly soǵys alyp ketedi. Jany astan-kesten bolǵan ana tózimdilik tanytyp, erteńgi bolashaq úshin ómir súredi. Bolashaǵy – jáýteńdegen qyzy bolatyn. Qyzyna ertegi aıtý arqyly keleshekke jol silteıdi. Sol arqyly ótkendi umytpaı, jańa ómirge qadam basýdy úıretedi. Qazirgi bizdiń qasiretimiz bolyp otyrǵan da sol – ertegi aıtatyn áje-apalardyń azaıyp bara jatqany. Degenmen, bul bizdiń zertteý taqyrybymyzdyń aıasyna kirmeıdi.

Úshinshi basty oqıǵa – folklordyń kórinis tabýy. Nelikten «basty oqıǵa» dep alyp otyrmyz. Sebebi, atalmysh mýltfılmniń nárli bolýyna, ulttyq mýltıplıkaııamyzdyń tarıhynan oıyp oryn alýyna tikeleı sebepker bolǵan, dál osy ańyz-áńgimelerdiń qazirgi kezeńmen teńestirile jyrlanýynda bolyp otyr.

«Taýdaı bolǵan talaptyń

Nazary qaıtqan kún bolǵan.

Jibekten baýy kónerip,

Aqsuńqar ushqan kún bolǵan

Baǵanaly boz Orda

Eńkeıińki kún bolǵan.

Telegeı-teńiz shalqyǵan

Qoǵaly kólder sýalyp,

Tizege jeter-jetpes kún bolǵan.

Japanǵa bitken báıterek

Japyraǵynan aırylyp,

Qý túbir bolǵan kún bolǵan»

Bul Mahambettiń jalyndy óleńderiniń biri edi. Óleńde aıtylǵan sýretteýler boztorǵaıdyń kózimen berilgen kórinisterge dálme-dál keledi. Rejısser boztorǵaıdyń bizge jetkizgisi kelgen zarly áýenin joǵaryda jyrlanǵan óleń shýmaǵymen keltiredi. Bul týyndydan rejısserdiń tapqyrlyǵyn ańǵarý qıyn emes. Mahambettiń óleńi bir jaǵynan boztorǵaıdyń sózine teńeý retinde alynǵan bolsa, ekinshi jaǵynan qazaqy poezııanyń mýltıplıkaııalyq kınotilimen jetkizilý ereksheligin alǵa tartady.

1986 jyly jaryq kórgen «Boztorǵaı» («Javoronok») fılmi sheber sýretkerdiń qolynan shyqqan dúnıe ekenin dáleldeıdi. Ondaǵy taqyryptyq erekshelik pen sıýjettik baılanys myqty dramatýrgııalyq qabysýdan turady. Fılmniń ishki qurylymyna kóz salar bolsaq, áıgili mýltıplıkator, óz mamandyǵynyń has sheberi Iýrıı Norshteınniń 1976 jyly shyqqan «Ertegiler ertegisi» («Skazka skazok») fılmi eriksiz eske túsedi. Qos fılmniń aıtar oıy men qozǵaǵan negizgi taqyryby óte uqsas.

«Boztorǵaı» – qaharly soǵystyń qarapaıym halyqqa ákelgen zardaptaryn áńgimelep, tereńde myqtap ornyqqan folklorlyq ótkenmen astasyp jatyr. Fılmdi taldaı kele, biz onyń negizgi ıdeıasyna úılesimdi úndesken birneshe taqyryptyń qozǵalatynyn baıqaımyz.

  1. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qazaq jerine áseri men halyqtyń hal-ahýaly;
  2. Shydamdylyq pen tózimdilik;
  3. Qaırattylyq;
  4. Otanǵa degen mahabbat;
  5. Erlik.

«Skazka skazok» – adam júregine jaqyn eń asyl jannan aıyrǵan qaharly soǵys beınesin kórsetedi. Ótkenge qysqasha sholý jasap, qııalǵa erik beredi. Dramatýrgııalyq qurylymy syrttaı shashyrańqy kóringenimen, sharyqtaý shegine jetkende, aıtar oıy aıqyndalyp, bir arnaǵa jınaqtalady. Qozǵaǵan taqyryby san túrli bolǵanymen, ıdeıasy bólek-bólek monshaqtyń aq jibindeı taqyrypty tizbekteı ala jóneledi.

  1. Soǵys jyldaryndaǵy halyq beınesi;
  2. Áıel-ananyń jalǵyzdyqtan japa shegýi;
  3. Beıbit kúndi ańsaý;
  4. Ótkenge kóz júgirtý;
  5. Qaıran ómir!

«Boztarǵaı» fılminiń basty ereksheligi – ótken men búgindi ózara baılanystyra kórsetýinde. «Ertegiler ertegisi» mýltıplıkaılyq shyǵarmasy da dál osyndaı tásilmen oqıǵa barysyn sýretteýi erekshe kózge túsedi. Qos týyndynyń basty uqsastyǵy, mine, osynda jatyr. Ekinshi uqsastyq – folklorlyq keıipkerdiń basty beıne retinde alynýy. Qazaq mýltfılminde beıbitshilik sımvoly retinde – boztorǵaı alynsa, Norshteınniń fılminde ańǵaldyq pen jalǵyzdyq sımvoly retinde – kishkentaı bóltirik kórsetiledi. Soǵys kezindegi qıyn kúnder, qara qaǵazdyń kelýi, názik jandylardyń qaıǵy shegýi sol bóltiriktiń kózqarasymen kórsetiledi. Emizýli balasyna besik jyryn aıtyp jatqan ananyń kórinisi de sur bóltiriktiń kózimen jetkizilgen. Al, «Boztorǵaıdaǵy» basty keıipker – boztorǵaıdyń ózi. Ol arqyly rejısser soǵysqa attanǵan er azamattar, qara jamylǵan eldi-meken, barshasy-barshasy kishkentaı shyryldaýyq qus – Boztorǵaı arqyly baıandalady. Ananyń aıtqan ertegisiniń de basty kúreskeri bolyp otyrǵan dál osy – Boztorǵaı.

Osy jerde zańdy saýal týyndaıdy. Ne sebepten, qos rejısser adam arqyly emes, dál osy janýarlar beınesi arqyly shyǵarmasyn baıandap otyr? Sebebi, halyqtyń o zamannan kele jatqan ańyz-áńgimeleri men tárbıeli, ónegeli sózderi tikeleı janýarlar tabıǵaty arqyly jetkizilgen. Iaǵnı, ata-babamyz bizge janýarlardyń turmys-tirshiligi men jasaǵan erligi arqyly adam balasynyń boıyna qaısarlyq pen olarǵa degen qurmetti uıalatady. Janýar keıipkerler tek aýyz ádebıette ǵana emes, mýltıplıkaııada saqtalatyn bolsa, óskeleń urpaq ótkenin umytpas. Adamdyq qasıetin joǵaltpas. Folklorlyq tereńdik, mine, qaıda  jatyr?! Sondaı-aq, folklorlyq tereń maǵynaǵa ıe qundylyqtardy alǵa tartady.

Jaqsylyqtyń zulymdyqpen shaıqasy Norshteıinniń «Ertegiler ertegisi» fılminen baıqalmasa da, ómirdiń qara jáne aq jolaqtan turatyn aýyspaly, qubylmaly tirshilik ekeni ashyq kórsetiledi. Baqytty jup vals bıleıdi, alaıda, aıtpaı kelgen soǵys baqyttyń shyrqyn buzady. Poıyz dúrsil qaǵyp, ár áıel-anaǵa úsh buryshty qara qaǵaz ustatyp kete barady. Qarǵamen alma bóliskenin elestetken bala, bir qystaqta turatyn kórshilerdiń kúndelikti kúıbeleń tirshiligi, barlyq kórinis «Qaıran, Ómir!» dep, bir kúrsininip alatyndaı. Bul kórinister bir-birimen eshbir baılanyssyz órbı beredi. Oqıǵalar úzilip-úzilip, jalǵasyn tabady. Alaıda, fılosofııalyq maǵynasy bar atalmysh shyǵarmanyń sońǵy kadrlaryna kelgende dramatýrgııany ortaqtastyratyn sheshimi sút betine qalqyp shyqqan qaımaqtaı ap-aıqyn túsinikke ıe bolady. Tizbektelgen tórt túrli oqıǵa folklorlyq keıipker bóri balasy bóltiriktiń kórgeninen úzindi degen sheshimge kelemiz, ekinshi jaǵynan, ómir jaıly tolǵanystyń baıandalǵany sııaqty seziledi. Alǵashynda, ana sútimen qorektenip, besik jyryn tyńdaǵan sábı. Keıinirek, qııalyna qanat bitirgen balǵyn bóbek. Beıbitshilikte úılesimdi ómir súrgen adamdar. Jáne, kenet bastalǵan soǵystyń zardaptary. Osynyń bári rejısser Iýrı Norshteınniń esteligi sekildi kórinis tapqan. Al, eskide qalǵan estelikterdi fılmde bóltiriktiń kózimen jetkizgen.

Al, Ersaıyn Ábdirahmanov «Boztorǵaıda» jamandyq ataýlyny janshyp tastaýǵa qaırattylyq tanytqan jaqsylyqtyń erligin áńgime etedi. Ámen Qaıdarovtyń «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» fılmi de dál osy taqyrypty ózinshe baıandaıdy. Negizinde, qazaq aýyz ádebıetine asa kóńil aýdarar bolsaq, barlyǵyn ortaqtastyratyn bir taqyryp bar. Ol – jaqsylyq pen jamandyq máselesi. Árıne, bul taqyryp folklordan nár alǵan anımaııa ónerine qalaısha áserin tıgizbesin?! Qos fılmde de osy taqyryp basty nazarǵa alynǵan.

«Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?» jáne «Boztorǵaı» fılmindegi jylan beınesi. 

Qazaqy túsinikte jylan árqashan da zulymdyqtyń beınesimen teńestirilgen. Bul túsinik te sonaý adamzattyń alǵash paıda bolýy jaıynda aıtylǵan mıfologııalyq áńgimelerden bastaý alady. Adam ata men Haýa ana jumaqta baqytty, tatý-tátti ómir súredi. Buny kórgen shaıtan ishtarlyq jasap, jumaqqa jylan keıpinde kiredi eken. Sodan Alla tyıym salǵan jemis aǵashyn Haýa anaǵa kórsetip, odan dám tatýyn ótinedi. Haýa ana jemistiń dámdiligine tamsanyp, jan jary Adamǵa usynady. Allanyń qaharyna ushyraǵan Adam men onyń áıeli Haýa jumaqtan qýylady. Olardyń Jer betine túsýine jylan sebepker bolǵandyqtan, qazaq ertegilerindegi jylan álemdegi eń kúshti sumdyqpen baılanystyrylady.

«Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr» fılminde jylannyń alǵashynda aıaqty ári qanatty úshbasty aıdahar keıpinde sýretteıdi, áli ábden taýsylǵan, ómir qýaty bitkennen keıin ol usaq úsh jylanǵa aınalady. Mıfologııalyq áńgimede de jylan basynda aıaqty janýar bolǵandyǵy jóninde aıtylady, pák jandardy azǵyrǵandyǵy úshin «jer jorǵala» degen Qudaıdyń qarǵysyna ushyraǵan delinedi.

«Boztorǵaı» mýltfılminde jylannyń beınesi ashyq túrde kórsetilmeıdi, alaıda zulym jaýdyń kórinisi jylan sııaqty áser beredi. Beıbit jerge shabýyl jasaǵan qalmaqtyń bolmysyn rejısser ot shashqan aıdahar keıpinde kórsetedi. Olardyń astyna mingen tulparynyń ózi jasandy, tórt buryshty temir bolat sekildi. Al,  dýlyǵasy múıizdi, aýzy adýyn atqan uzyn tildi qubyjyq tárizdi. Osy tusta rejısser qazaq oı-sanada qalyptasqan zulymdyq túsinigin kórkem jetkize bilgen deı alamyz.

«Boztorǵaıdaǵy» mýzykanyń róli

Fılmniń ekspozıııasyndaǵy kórinispen qatarlasa vıoloncheldiń baısaldy úni men dabyl qaqqan qońyraý dybysy shyǵady. Bul sátte soǵys maıdanynan hronıkalyq úzindi kórsetiledi. Kórinistiń kórermen kóńiline jetýine dúrlikken áýenniń kúshi zor edi.

Batyrlarymyzdyń qalmaqpen keskilesken shaıqasynda vıoloncheldiń salmaqty únine skrıpka qosylady. Shaıqas qyza túsken saıyn, sımfonııalyq orkestrdiń de daýys yrǵaǵy kúsheıe beredi.

Keıipkerlerdiń kókiregine úmit alaýy jalyndaǵanyn sazsyrnaıdyń oınaqy úni belgi beredi. Ákesin saǵynǵan qyz esikti ashady, alaıda, áıelder qaraly habardy estirtýge kelgen eken. Qaıǵyly kórinis dombyranyń qońyr únimen kómkerilgen. Qaıǵydan qan jutqan áıeldiń tireýsiz jalǵyz qalýy dombyraǵa sazsyrnaıdyń syrly úni qosylyp, fılmniń ishki damýyna ózindik kóńil-kúı engizedi. Dombyra fılmniń ishki atmosferasyn beredi. Fılmniń sońynda ájeniń «erte, erte, ertede...» dep bastalatyn áńgimesimen qatar sazsyrnaıdyń muńdy úni estiledi. Osy tusta kez-kelgen kórermenniń jany tebirenbeı qalmasy anyq. Ári qaraı qaıtadan dombyranyń qońyr úni oryn alady. Bir sózben aıtqanda, áýen fılmniń ón-boıyndaǵy aıtylǵan áńgimeniń ornyna qoldanylǵan. Mýzyka arqyly rejıser keıipkerler arasyndaǵy ózara dıalogty jandandyrady. «Qazaq eposy men folkloryn áýensiz elestetý múmkin emes.

Ámen Qaıdarov jáne kóptegen jas qazaq mýltıplıkatorlardyń shyǵarmashylyǵy ańyzdar men ertegiler jelisimen tikeleı baılanysty. Sonymen qatar, osy fılmderdiń avtorlary halyq shyǵarmashylyǵyn jetik bilgendikten, óziniń jumysynda mýzykaǵa kóbirek mán aýdarady» [1, 101-102 bb] - deıdi, kınotanýshy Baýyrjan Nógerbek. Bul jerde áýenniń qazaq mýltıplıkaııasynda qanshalyqty mańyzdy ról atqaratynyn erekshe atap ótedi. Aıtylǵan pikir, joǵaryda taldanyp ótken mýltıplıkaııalyq shyǵarmadaǵy áýenniń dramatýrgııalyq óristeýge baılanysty san qubylǵan mýzykanyń úni salmaqty júk kóteretinin aıqyndap beredi.

«Boztorǵaı» fılmindegi ana beınesi

Fılmdegi ana men boztorǵaıdyń beınesi ózara uqsas. Ekeýi de ana, ekeýi de jalmaǵan jaýyzdyń tynyshtyqty buzǵandyǵynyń kýágeri. Ekeýi de keleshekten zor úmit kútetin jarqyn bolashaq patshalyǵynyń qurmettisi. Boztorǵaı kúsh jaǵynan óte álsiz qus bolǵanymen, fılmde onyń beınesi rýhanı baılyqty saqtaýshy qazyna retinde sýretteledi. Jaqsylyq pen jamandyqtyń, soǵys pen beıbitshiliktiń kúres júrgizip jatqandyǵyn rejısser boztorǵaıdyń kózimen jetkizedi. Al, «erte, erte, ertede...» dep bastalatyn ananyń áńgimesinen biz tarıhymyzda bolǵan qandy shaıqastardy kóremiz.

«Boztorǵaıdaǵy» ananyń beınesi men 1963 jyly jaryq kórgen A. Karpovtyń «Ana týraly ańyz» («Skaz o materı») fılmindegi basty keıipker ananyń (Ámına Ómirzaqova) beınesi aralyǵynda ózindik uqsastyq baıqalady.

«Ana týraly ańyz» – jalǵyz ulyn soǵys jalmaǵan ananyń zary, jalǵyzyn óldige qımaı, jolyn kún sanap tosqan ananyń beınesi.

Qos fılmde qatty uqsastyq tapqan bir kadr bar. Qarastyryp kórelik. Anaǵa balasynyń qaıtys bolǵandyǵyn estirtý úshin áskerı komıssar qadamyn asyqpaı basyp, is-qımylymen bir jamandyqtyń bolǵandyǵyn ana júregin sezdirte bala qazasyn estirtedi. Sondaǵy iri planmen alynǵan ananyń bet-álpetinde, ásirese, kóz janarynda orasan qaıǵynyń paıda bolyp úlgergenin kóremiz. Bul – fılmniń sharyqtaý shegi (kýlmınaııa). Dál osy kórinis «Boztorǵaı» fılminde de kórinis tapqan. Aldymen er azamatynan, keıinnen balasynan aırylǵan ananyń kóz janaryn iri planmen kórsetedi. Úsh buryshty qaǵaz ustaǵan bir top áıel bulqan-talqan bolǵan ana júregin ezgileı túsedi. Bul sezim kórermenge iri planmen kórsetilgen ananyń azaly júzi jáne asa baıyppen qozǵalǵan keıipkerlerdiń is-qımylymen jetkizilgen.

Qos fılm de soǵys kezindegi analarymyzdyń bastan keshken qaıǵysynyń qanshalyqty aýyr bolǵandyǵyn dál kórsete alǵan.

Aq jaýlyq

Qazaqta kúıeýinen aırylyp, jesir atanǵan áıel joqtaý aıtatyn bolǵan. Bir qyzyǵy «Boztorǵaı» fılminde de joqtaý aıtylady.

Esik qaǵylady. Otaǵasyn kútken úı ishi esikti asyǵa ashady. Alaıda,  bul qaǵys ol kútken adamnan emes edi. Úı ishine qara qaǵaz ustaǵan bir top áıel kiredi. Qaraly estirtýdiń kelgenin túsingen áıel-ananyń qadam basqan saıyn basyndaǵy aq jaýlyǵy ıyǵyna túse beredi. Sodan áıel-ananyń janary iri planmen kórsetiledi. Qaıǵyǵa batqan áıel yshqyna jylaıdy. Mine, aıtylǵan joqtaý osy edi. Biraq ta: «Qara shashym jaıaıyn. Jaıaıyn da jylaıyn» dep sózben aıtylǵan joqtaýmen emes, kınematografııalyq tásilmen aıtyldy, dálirek aıtqanda, kórsetildi. Budan biz rejısserdiń «Boztorǵaı» fılminde qazaqy bolmysty tolyǵymen qamtyǵanyn ańǵaramyz. Jan-jaǵynan qarastyryp, sózdik qundylyqtardy kóriniske salǵan.

Osy fılmde taǵy da nazar aýdaratyn bir kórinis bar. Masaqqa shyqqan ana men bala. Ananyń qolynan qalyń qolǵap syrǵyp túsedi. Bul ananyń sharasyzdyǵyn baıqatady. Bala anasynyń qolǵabyn qaıta qolyna kıgizedi. Qazaqta «ólgenniń artynan ólmek joq» degen mátel bar. Osynyń da fılmnen kórinis tapqany rejısserdiń halyqtyq oı-sanasymen sýsyndap óskendigin aıǵaqtaıdy.

Osy kórinister jaıly dramatýrg Magarıta Soloveva bylaı deıdi: «Bul kórinister men jazǵan senarııde bolmaǵan edi. Ersaıyn meni stýdııaǵa shaqyrtty da, fılmniń qalaı jasalyp jatqandyǵyn kórsetti. Sol sátte osy kórinisterge eleń ete qalǵanym. «Tamasha sheshim!» dep tańdandym» [5].

«Boztorǵaı» fılminiń sheshimi   

«Erte, erte, ertede

Eshki júni bórtedi

Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan mamyrajaı zaman.

El basyna kún týdy, jer shetine jaý shapty

Analar qara jamyldy

Sonda aǵa artynan ini, áke artynan bala bel býyp

El úshin, jer úshin batyrlar jolǵa attandy».

Balasynan aırylǵan ana jalǵyz ulynyń tusaýy kesilip, alǵash taqııa kıgen kezin esine alady. Sol kórinispen qatarlasa joǵarydaǵy ájeniń áńgimesi aıtylady. Fılmniń ózekti sheshimi alǵa shyǵady – «Er eli dep týady, eli dep óledi». Sodan qamys arasyndaǵy uıasyna jumyrtqasyn basýǵa ornyqqan boztorǵaıdy kórsetedi. Iaǵnı, osy arqyly rejısser qalyń kórermenge, osyndaı er-azamattar el tynyshtyǵy úshin jaýmen arpalysatynyn aıtady. Bárin de metafora, sımvol jáne allegorııamen kómkerip, órnektep jetkizgen.

«Boztorǵaı» fılmindegi metaforanyń oryn alýy

Metafora (grek metaphora – aýystyrý) – troptyń (qubyltýdyń) bir túri. Qubylystar men zattardyń uqsastyq belgileri negizinde astarly, kóbinese aýyspaly maǵynada qoldanylady.

«Boztorǵaı» fılminde metafora alǵashqy kadrdan-aq kórinis tabady.

Aspanda kishkentaı ǵana qustyń qanat qaqqandaǵy kórinisi. Osy tusta aspan,  Jer, aqsha bulttar dóńgelengen kúıinde kórsetiledi. Negizinde qazaqy túsinik boıynsha, dóńgelek belgili bir tabıǵı zańdylyqqa baǵynǵan qubylystyń, jaratylystyń ózara úndestigin (garmonııa) bildiredi. Kenetten paıda bolǵan jarylǵysh qurylǵy osyndaı úılesimdiliktiń shyrqyn buzady. Bul kórinisterdiń barlyǵy boztorǵaıdyń kózimen áserli jetkizilgen. Bundaǵy metafora dál dóńgelengen kózde bolyp tur. Kóz – ótkennen syr shertetin kamera ispetti.

Ekinshi metafora – álsiz ǵana jaryq bergen sham-shyraq. Rejısser shamdy birneshe qaıtalap kórsetedi. Shyraq – shańyraqtyń jylýy, úmiti.

Úshinshi metafora – jasyl japyraqqa oranǵan aǵash. Aǵash – tirshiliktiń belgisi. Endigi kezekte qara jamylǵan anany kórsetkende, jalańashtanǵan aǵashtyń kórinisi taǵy da metaforaǵa aınalyp, keıipkerdiń ishki tolǵanysyn baıqatady.

Tórtinshi metafora – órt. Ottyń jerdi jalmap áketkeni jaýyzdyqtyń jaqyndaǵanyn bildiretin belgi tárizdes.

Besinshi metafora – Tolaǵaı batyrlardyń taý-tasty jaýǵa qaraı baǵyttaýy. Bul fılmniń qarqyndy kúshke engen kezi. Osy kadr sozylyńqy ári asa baıyppen kórsetiledi. Shyǵarmanyń ishki dınamıkasy osy metaforalyq kóriniske kelip tireledi. Bul – qaıtpas, qaımyqpas qaısarlyqtyń belgisi. Tas kótergen batyrlarǵa jaýyz jaýdyń atqylaǵan jebeleri áser etpeıdi, olar esh qoryqpastan alǵa jyljıdy. Tas – qattylyqtyń belgisi bolsa, fılmde taýdy quraǵan alyp tastar árbir batyrdyń rýhynda saqtalǵan qaırattylyqty bildiredi.

Fılmniń tústik ereksheligi

«Ersaıyn fılmdi eski sýretter negizinde jasaǵysy keletinin aıtty. Sodan meniń kóz aldyma esh qıyndyqsyz fılmniń kórinisi kele bastady» [10] - dep eske alady «Boztorǵaı» fılminiń senarıı avtory Margarıta Soloveva. Shynymen de, bul tásil fılmniń atmosferasyn tolyq jetkize alǵan. Syzba (shtrıh) ádisi qoldanylǵandyqtan, árbir qozǵalys, árbir sýret ózgeshe dramatızmge tunyp tur. Jaryq pen kóleńkeniń bir-birimen erkin aralasýy, baılanysýy jandanǵan sýrettiń syrtqy kelbetin ǵana emes, ishki beınesin kóriktendire túsken. Kórinis bir kórgenge óte aýyr qabyldanady. Alaıda, tereń boılaı qaraǵanda, aqshyl qońyr, altyn óńdi sary tústerdiń jypylyqtaı qozǵalýy fılmdegi baıandalyp otyrǵan áńgimege etene enýge kómektesedi. «Boztorǵaı» fılmi «qazaq» dep soqqan júrekke áser etpeı qoımaıdy. Ár kórgen saıyn kózge jas alýǵa májbúr etedi. Bunda jan bar, qaıǵy bar, kúres bar jáne eń bastysy úmit bar. Bolashaqqa degen senim bar.

 

«Boztorǵaı» fılminiń shyǵý tarıhy

«Qazaqfılm» kınostýdııasynyń mýltıplıkaııa bólimine qazaq ertegileriniń biri «Tolaǵaı» jaıynda jazylǵan senarıı kelip túsedi. Alaıda, bul shyǵarmanyń dramatýrgııalyq negizi tipten álsiz bolǵandyqtan, Ersaıyn Ábdirahmanov dramatýrg Margarıta Solovevaǵa alyp barady. Osy jaıynda senarıst bylaı dep eske alady: «Maǵan Ersaıynnyń alyp kelgen senarııdiń belgili bir qoǵamdyq oıy bolǵanymen, adamı máseleler jaǵy qarasyrylmaǵan eken. Ótken men búgindi baılanystyratyn úlken oı bolmaǵandyqtan, Ersaıyn qaıta óńdeýge alyp kelgen. Biz ne isterimizdi bilmedik. Qajet emes dep, tastaı salaıyq desek, stýdııadan qarjy bólinip qoıǵan eken. Sodan bir amalyn izdestirýge kiristik. Kenet, balalyq shaqtan qalǵan esteligimiz jaıynda áńgime qozǵaı bastadyq. Sodan, Ersaıyn ekeýimiz áńgimege bet burdyq. Ol soǵys jyldary anasy men úlken aǵasy kúzdiń yzǵarly sýyǵyna qaramastan, egistikke masaq jınaýǵa shyqqandyǵy jaıynda aıta bastady. Sol sátti ustap qalyp, oǵan fılmniń ózegi retine óziniń anasynyń bastan keshken oqıǵasyn alýyn usyndym. Osydan ekeýimiz de shabyttanyp kettik. Men oǵan Oral qalasynyń shetinde ornalasqan shaǵyn qystaqta turatyn dáriger atamnyń qolynda balalyq shaǵymnyń ótkenin aıta kele, sol jerde kóptiń «Ibragımovna» dep ataıtyn bıdaı óńdi qart ájeı jaıly áńgime órbittim. Biz, ájem ekeýmiz onyń balshyqpen sylanǵan saman úıine baratyn edik. Ol meni «Oı, aınalaıyn» dep, tórge otyrǵyzyp, sút pen qantty aralastyrylyp qaınatylǵan tátti kámpıtti aldyma usynyp, bal tatıtyn shaıymen qonaq etetin. Men ony sheksiz jaqsy kórdim, óıtkeni ol maǵan názik mahabbatyn syılady. Sodan, Ersaıynǵa «sen anań jaıly fılm jasa, al men, sol Ibragımovanyń qurmetine senarııdi jazaıyn. Al, Tolaǵaıdy birdeńe qylyp fılmniń ishki qurylymyna qosarmyz» degen oı tastadym. Ol kelise ketti. Mine, «Boztorǵaı» bizdiń balalyq shaǵymyzdan estelik retinde jaryqqa shyqty.

Qorytyndy

Atalmysh fılm qazaq mýltıplıkaııasynyń eń asyl qazynasynyń biri. Rejısser Ersaıyn Ábdirahmanovtyń qalamynan týyndaǵan «Boztorǵaı» óz avtorynyń esimin bıik deńgeıge kóterdi. Jáne de avtordyń ózi de, mýltıplıkaııanyń danalyǵy halyq shyǵarmashylyǵynyń tereń tamyrynda jatqandyǵyn jasyrmaı aıtady: «Bizdiń halyq ertegileri tunyp turǵan qazyna, daıyn senarıı, tamasha mýltfılm» [6, 5 b]. Bunymen rejısser mýltıplıkaııalyq kıno óneriniń mamany úshin taptyrmas qundylyqty qaıdan izdeý kerek ekenin meńzeıdi.

Qazaq mýltıplıkaııasynda eleýli oryn alatyn Ersaıyn Ábdirahmanovtyń «Boztorǵaı» fılmine jan-jaqty taldaý jasalý arqyly ondaǵy metaforanyń folklor negizinde qoldanylǵany anyqtaldy. Halyq danalyǵynda aıtylǵan maqal-máteder men naqyl sózderdiń kınotilimen jetkizilip, qozǵalmaly sýret óneriniń kórkemdik tusyn baıyta túsetindigin Ersaıyn Ábdirahmanov taǵy da dáleldeı tústi. Osy ýaqytqa deıin mýltıplıkaııada bıik deńgeıden kóringen, avtordyń shyǵarmashylyq qoltańbasyn anyqtaıtyn fılmderdiń barlyǵy folklor negizinde túsirilgen. Folklor – halyqtyń rýhanı dúnıesi, al, ol kınodan kórinis tapsa, ár rejısserdiń tanym-túsinigi men kóre alý qabiletine ıkemdelip, shyǵarmasynyń sımvolyna aınalady. Sol sebepti, folklordy arqaý etken árbir shyǵarma rejısserdiń deńgeıine baılanysty ózgeris taýyp, kınoshyǵarmanyń kórkemdik sheshimin ashyp jatatyny bar. «Boztorǵaı» fılminde de halyq danalyǵy, sonyń ishinde mátelder men ańyz-áńgimelerdiń qazirgi zaman oqıǵasymen baılanystyryla sýrettelýi shyǵarmanyń ishki qurylymyn erekshe órnekteı tústi.                

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Ногербек Б. «На экране «Казахфильм». – Алматы: «RUAN», 2007
  2. «Бозторғайлар». https: // kk.wikipedia.org
  3. Асенин С. «Волшебники экрана». – Москва: «Искусство», 1974
  4. Аристотель. «Поэтика». – Москва: «Гослитиздат», 1957
  5. Абдулла Н. Маргарита Соловьевамен сұхбат. Қолжазба. – Алматы: 2016
  6. Иманбаева Ұ. «Шынайы өнер толғаныстан туындамақ» // «Азия», 1994