Maqala / #stýdentSózi
«Baıqońyr» mýltfılmderi neni úıretedi?
II Respýblıkalyq "Baıqońyr" qysqametrli fılmder festıvalindegi anımaııalyq fılmderge stýdenttik sholý
Bólim: Kıno
Datasy: 02.10.2017
Maqala
«Baıqońyr» mýltfılmderi neni úıretedi?
II Respýblıkalyq "Baıqońyr" qysqametrli fılmder festıvalindegi anımaııalyq fılmderge stýdenttik sholý
Bólim: Kıno
Datasy: 02.10.2017
«Baıqońyr» mýltfılmderi neni úıretedi?

Damır Amantaı

QazUÓA, II kýrs, kınoteledramatýrgııa


 

Qyrkúıektiń on besi jáne on
altysy kúnderinde Almatynyń kórikti Kók Tóbesinde «Baıqońyr» atty qysqa-metrli
fılmderdiń II Respýblıkalyq festıvali ótti. Festıvalde kórkem sýretti,
derekti, jáne anımaııalyq fılmder kórsetildi. Onymen qosa, festıvalde master-klasstar
ótkizilip, baıqaýdan tys kınolar kórermen nazaryna usynyldy.

Endi eki kúndik festıvalde
kórsetilgen anımaııalyq kartınalarǵa toqtalyp ótsek. Festıval Meıirjan
Sandybaıdyń «It» atty anımaııalyq týyndysymen ashyldy, alaıda atalǵan mýltfılm
baıqaýǵa qatysqan joq. Al qatysqan segiz mýltfılm festıvaldiń ekinshi kúni,
keshki ýaqytta, kórkem sýretti fılmder aıaqtalǵan soń kórsetildi. Olar: «Túlki
men Bódene», «Qyrandar qaýymdastyǵy», «Qojanasyr», «Taıtalas», «Kolybelnaıa»,
«Sıqyrly baqsha», jáne «Kóne qumyranyń syry».

«Túlki men Bódene». Bir attas
qazaq halyq ertegisine negizdelip túsirilgen. Rejısseri – Qasıet Saqıolla. «Anımaııalyq
kıno» sekııasyn bastaǵan mýltfılm. Mazmuny jeńil, túsinýge ońaı, áp-ádemi
jasalǵan jap-jaqsy anımaııalyq kartına. Kórermen kóńilin kóteredi, rahattana
kúldiredi, qýanyshqa bóleıdi. Menmendik pen ózimshildikti synaıdy, olardyń arty
jaǵymsyz bitetinin kórsetýge tyrysady. Jáne «túlki – eń qý, eń aılaker janýar»
degen stereotıptiń uǵymǵa qarsy shyǵady.

 «Qyrandar qaýymdastyǵy». Rejısseri – Baǵdat
Qojahmetov.  Ár adamnyń óz armany bar,
jáne árkim oǵan árqalaı umtylady. Biraq adamnyń armany onyń ar-ojdany men júrek
tazalyǵyna qaraǵanda mańyzdy ma? Dál osy suraq mýlfılmde qarastyrylady. Jáne
qazirgi zamannyń kóptegen adamdarynyń «jónsiz jerde selfıge túsý» degen
jaǵymsyz ádeti synǵa alynady. Mýltfılmde taýyqtar pen búrkitter beınesi, jáne
qasqyr men úsh balapannyń beınesi kórikti beınelengen, jáne kartınaǵa jarasymdy
shyqqan.

«Qojanasyr». Rejısseri –
Anastasııa Dýdıkova. Senarısti – Aıgerim Keńes. Sıýjeti qarapaıym. Kórip bitken
soń: «qolda bardyń qadirin bilý kerek» degen sózder oıǵa keledi. Mýltfılmniń
oqıǵasy plastılınnen jasalǵan álemde bolyp jatqandaı, basty keıipkerdiń ózi
plastelınnen jasalǵandaı kórinedi. «Qojanasyrdyń» festıvalde kórsetilgen basqa
mýltfılmderge uqsamaıtyn ózgesheligi osy.

«Taıtalas». Rejısseri –
Aqtolqyn Bolǵanbek. Mýltfılm oqıǵasy shól dalada oryn alady. Ystyq kún shól
dalanyń ózgermeı, burynǵy qalypta qalǵanyn qalaıdy. Al jer astynan shyqqan sýǵa
tap bolǵan jetkinshek bala egin egip, aǵash ósirip, óz jaǵdaıyn jaqsartýǵa
tyrysady. Ystyq kún oǵan qarsy shyǵyp, balanyń ómirin qıyndata beredi, qıyndata
beredi. Bala birese kúledi, birese jylaıdy, biraq berilmeıdi. Tirligin ármen
qaraı jasap, kúnge aqylymen toıtarys berip, jeńip shyǵady. Bul mýltfılm naǵyz
allegorııa. Ystyq kún ómirdiń aýyrtpalyǵy men qıyndyǵyn beınelese, jetkinshek bala
adamzattyń ózin beıneleıdi. Osylaısha mýlfılm kórermendi eńbekqorlyqqa jáne
rýhanı myqty bolýǵa ıtermeleıdi.

«Kolybelnaıa». Rejısseri –
Balnur Maemerova. Mýltfılm ananyń bala ómirindegi mańyzy jaıynda. Avtor
kishkentaı qyzdyń qorqynyshty túsi arqyly balanyń anasyz ósse ne bolatynyn
kórsetkisi kelgen jáne kórsete alǵan. Bul mýltfılm kishkentaı, mektep jasyna
jetpegen búldirshinderge birshama aýyrlaý bolýy múmkin, biraq jetkinshek
balalarǵa, onymen qosa, úlkenderge mindetti túrde oı salatyny anyq.

«Sıqyrly baqsha». Rejısseri –
Toqjan Baısabaeva. «Úzdik anımaııalyq fılm» nomınaııasyn jeńip alǵan
mýltfılm. Basty ıdeıasy: jaqsylyq etseń, jaqsylyq kóresiń. Mýltfılmniń basty
keıipkeri – kishkentaı bala bazarǵa baryp, atasy bergen aqshaǵa azyq-túlik satyp
alýdyń ornyna, qapasta qamalyp otqan qustardy satyp alady, sóıtip, olardy
bostandyqqa jiberedi. Erteńinde atasy ekeýiniń baqshalary sıqyrly jolmen
ónimderdi molynan, ári óte tez bere bastaıdy. Osylaısha jaqsylaq etken bala
jaqsylyq kóredi.

«The Dream». Rejısseri – Júsip
Amangeldi. Bul da ózgeshe jolmen jasalǵan, festıvalde kórsetilgen basqa
mýlfılmderge uqsamaıtyn anımaııalyq kartına. Ózgesheligi: mýltfılm basynan
aıaǵyna deıin qara tústi karandashpen salynǵandaı. Jáne adam beınesi birtúrli
kelgen, qoldary jáı ǵana bir syzyq, al bastary dáý jumyrtqa. Basty ıdeıasy: kim
ne dese o desin, óz armanyńnan, óz oıyńnan bas tartýshy bolma! Alaıda mýltfılm
túsinýge azdap aýyr. «Kolybelnaıa» ekeýiniń arasynda osyndaı uqsastyq bar. Mýltfılmdi
kóbinese kim kóredi? Kishkentaı balalar kóredi. Biraq bul mýltfılm olarǵa
emes, jetkinshek balalarǵa, úlkenderge arnalǵan sııaqty. Al anımaııany úlkender
men jetkinshekterge ǵana emes, kishkentaı balalarǵa da arnap jasaý kerek. Ásirese
kishkentaı balalarǵa arnap jasaý kerek.

«Kóne qumyra syry». Rejısseri –
Batyrhan Dáýrenbekov. «Anımaııalyq kıno» sekııasyn aıaqtaǵan mýltfılm.
Iaǵnı  osy jylǵy «Baıqońyr» festıvalinde
eń sońǵy bolyp kórsetilgen mýltfılm. Ádemi jasalǵan, biraq birneshe ret
qaıtalanatyn kadrlar sapasyn tómendetedi (monǵoldardyń Otyrardy shabýyldaýy,
sadaq atqandary). Mazmuny jaǵynan joǵaryda atalǵan mýltfılmderge uqsamaıdy,
sebebi «Kóne qumyranyń syry» batyldyq pen batyrlyq jaıynda, patrıottyq jaıynda,
tarıhty bilý jáne qadirleý kerektigi jaıynda kórermenge oı salady. Jáne
kishkentaı balalarǵa kórseter bolsaq, olardy Otyrardyń tarıhymen kishkene bolsyn
tanystyrady.

Festıvalde kórsetilgen
mýltfılmder osylar. Árqaısysy óz ıdeıasymen, óz sıýjetimen, óz keıipkerlerimen
erekshelenedi. Kórermendi kúrdeli fılosofııalyq oılarmen qınamaıdy. Tek jaqsy ári
rýhanı myqty adam bolýǵa, jáne boıǵa izgi qasıetterdi sińirýge motıvaııa
beredi.