Maqala
Ámirhan Balqybek. Shyńǵys han tyńdaǵan jyrdyń shyndyǵy
«Qorqyt ata kitabyndaǵy» Bámsi-Baıraq nemese bizge Alpamys esimimen belgili batyr týraly taraýlar kezinde qaǵan Shyńǵys bala kezinen talaı ret elitip, elige tyńdaǵan jyr jaýhary bolǵan. Esýkeı bahadúrdiń balasy mazmunyna úńilip oıyn, ekpinine qarap boıyn túzegen dala dastanynyń budan basqa jyr úlgisi bolýy múmkin de emes sekildi. Óıtkeni, qyńyr paıymdy qıyp túsetin qısyn da, qur dolbardy kótermeıtin tarıhı derekterdiń ózara úılesip qııýlasýy da osyǵan megzeıdi.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 11.07.2017
Avtory: Әмірхан БАЛҚЫБЕК
Maqala
Ámirhan Balqybek. Shyńǵys han tyńdaǵan jyrdyń shyndyǵy
«Qorqyt ata kitabyndaǵy» Bámsi-Baıraq nemese bizge Alpamys esimimen belgili batyr týraly taraýlar kezinde qaǵan Shyńǵys bala kezinen talaı ret elitip, elige tyńdaǵan jyr jaýhary bolǵan. Esýkeı bahadúrdiń balasy mazmunyna úńilip oıyn, ekpinine qarap boıyn túzegen dala dastanynyń budan basqa jyr úlgisi bolýy múmkin de emes sekildi. Óıtkeni, qyńyr paıymdy qıyp túsetin qısyn da, qur dolbardy kótermeıtin tarıhı derekterdiń ózara úılesip qııýlasýy da osyǵan megzeıdi.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 11.07.2017
Avtory: Әмірхан БАЛҚЫБЕК
Ámirhan Balqybek. Shyńǵys han tyńdaǵan  jyrdyń shyndyǵy
Gýgl sýretter jınaǵynan

Ámirhan BALQYBEK


QAǴAN-NAMA


ShYŃǴYS HAN TYŃDAǴAN JYRDYŃ ShYNDYǴY

Kóripkel kitaptar. Keıde meniń qııalymda mynandaı oı kórinis beredi. Ózimdi jıyrmadan asar-aspas jasynda álem­di qalaı jaýlaımyn dep alqynǵan Aleksandr Ma­­ke­don­skıımen de,
quıttaı ǵana Korsıkasyna táýel­sizdik alyp beremin dep júrip,
alyp Eýropanyń damý baǵytyn múldem jańa arnaǵa qalaı buryp jibergenin ańǵarmaı qalǵan Napoleon Bonapartpen
de emin-erkin
tildesip,
áńgimelese alatyndaı sezinip ketemin.
Árıne, Es­kendirmen (Aleksandrdyń qazaqshasy) aramyzda
bir­neshe myńjyl, Napoleonmen ortamyzda
eki-úsh ǵasyr ýa­qyt jatqan bolsa da. Nelikten? Bálkim, bul olardyń ǵu­myrbaıandaryna qatysty
dúnıelerdi bala kezimnen ja­ta-jastana, indete oqyǵandyǵymnan
bolar? Ómirleriniń bas­ty kezeńderimen jaqsy tanystyǵymnan
shyǵar? Múm­kin. Bári múmkin.

Degenmen meniń qııalym bul saýalǵa basqashalaý jaýap
bergendi durys kóredi. Jáne bir qyzyǵy, bul jaýaptyń mazmuny búgingi kúni áldekimder tatar dámi túgesiler sát endigi taqalyp qaldy dep shýlasyp júrgen uly mártebeli kitapqa baryp tireledi. Men olardyń, bolashaq uly jahangerlerdiń, balań qııalyna salmaq salyp, balǵyn rýhtaryn qataıtýyna sebepshi bolǵan kónekóz jádigerlerdi biletin
bolyp shyǵamyn. Iá, Eskendirdiń
temirqazyǵy fılosoftar atasy atanǵan Arıstoteldiń ózi mátinin qaǵazǵa túsirip, kitap
qyp túptep beripti-mis delinetin
Gomerdiń «Ilıadasy» bolǵany belgili. Aleksandr búkil sanaly ǵumyrynda osy jyrdyń qaharmandarynyń biri, pende balasynyń keler urpaqqa belgisiz mımyrt ta mamyrajaı tirshiliginen góri qysqa da bolsa el
esinde máńgilik saqtalyp qalar dańqty taǵdyrdy qalaǵan Ahıllge eliktep ótti.
Na­poleonnyń súıikti aqyny da osy Gomer, onyń «Ilıadasy» men «Odısseıasy» boldy.
Napoleon soǵysta erlik kórsetken jaýyngerleri men qolbasshylaryn «Ilıadanyń» erjúrek
batyrlarymen shendestire otyryp madaqtasa, qahar­man­darynyń izimen Kishi Azııa jaǵalaýyna
túsip, Ahıll qabiriniń basynda onyń rýhyna baǵyshtap jarys ótkizgen Alek­san­drdyń
sózin tarıhshy Plýtarh bylaı dep jetkizedi:

«... Ol Ahılldi baqytty adam sanaıtynyn, kózi tirisinde qasynda
jan dosy, ólgesin dańqyn álemniń tórt buryshyna túgel jaıar uly jyrshysy bolǵandyǵyn
aıtty» (Plýtarh, «Izbrannye jızneopısanııa», Moskva, 1987, 2 tom, 375-bet). Búginde
yrmanyń o jaq, ber jaǵynda Ahılldiń ja­­syndaı ǵumyryna
tamsana tolǵanǵan osy Aleksandrdy da búkil álem biledi. Taǵdyryna tek grek
Plýtarh qana tam­sanyp qoıǵan joq, parsynyń Jámıi, qazaqtyń Abaıy sekildi uly aqyndarda
onyń ańyzǵa ulasqan ómirinen alyp jyr-dastandar jazdy. Osylaısha, uly dastan uly
taǵdyrdy dúnıege alyp keldi. «Ilıadanyń» joldarynda bala Aleksandrdyń bolashaǵy
boljandy, uly armanynyń aınymas baǵdarshamy ispetti temirqazyǵy joǵaryǵa kóterildi.

Iá, adamzat balasy týdyrǵan uly rýhanı dúnıelerdiń ishinde, sanaýly bolsa da kóripkel kitaptar da ushyrasyp qalady.
Olar az, biraq bar. Bul anyq. Jáne olar seni árdaıym qıys bas­­pa, men boljaǵan,
men nusqaǵan jolmen ǵana júr dep je­tektep otyrady. Jan qınalǵanda
eriksiz sol kitaptarǵa qolyńdy sozasyń.

Dala dastanyna madaq. Tarıh uly jahangerler
retinde tek makedondyq Aleksandr men korsıkalyq Napoleondy ǵana bilmeıdi,
olardyń qatarynda bizdiń Uly Dalanyń per­zentteri de ushyrasyp qalady. Jáne
olardyń ishindegi bi­regeıi álemge aty jaıylǵan aıbarly Shyńǵys han eken­di­gine
eshkim de shák keltire qoımas. Demek, Shyńǵys handaı aıtýly tulǵany tarıh
sahnasyna alyp shyqqan, onyń taǵdyryn boljap, bolashaǵyna kóripkeldik jasaǵan
Gomerdiń «Ilıadasyna» bergisiz ǵajaıyp dastannyń tereńine úńilmeseń, syryn asha
bermes bizdiń dalada da bolǵandyǵy ǵoı. Iá, bolǵan. Bolmaýy múmkin emes. Biraq
ol dastannyń qaı dáýir­diń oqıǵalaryn jyrlap, alǵash ret qaı uly jyrshynyń júre­ginen
jaryp shyqqandyǵy beımálim. Tek boljam jasaýǵa ǵana bolady.

Qudaıǵa shúkir, túrki, onyń ishinde qazaq halqy batyr­­lyq dastandarǵa kende emes. Olardyń arasynda búkil túr­kige ortaq jelilerge qurylǵan jyrlar da ushyrasyp qa­lady. Eger Shyńǵys hannyń tamyry ǵundardan baryp qo­sylatyn túrki men mońǵoldyń irgesi sógile qoımaǵan dáýirde ómir súrgenin eskersek, tańdaýdyń qatary tań atar aldyndaǵy aspan juldyzdaryndaı sıreı túsetini de anyq. Jáne biz osy qadirli azdyń ishinen bireýge ǵana toqtalýymyz, onymen uly qaǵannyń taǵdyryn baı­­la­nystyrýǵa tıistimiz. Sonymen ol dastan, bala Temijúnniń bo­lashaǵyna sáýlesin túsirgen juldyzdy dastan qaı das­tan bolýy múmkin?

 

Túısigimiz bizge bul dastan jyr men kúıdiń atasy sanalatyn, túgel túrki tóbesine kóterip ulyqtaıtyn abyz Qorqyt birinshi bolyp jyrlap edi deıtin «Alpamys batyr» hıkaıasy bolýy kerek deıdi. Iá. sol, «Qorqyt ata kitabyndaǵy» Bámsi-Baıraq nemese bizge Alpamys esimimen belgili batyr týraly taraýlar kezinde qaǵan Shyńǵys bala kezinen talaı ret elitip, elige tyńdaǵan jyr jaýhary bolǵan. Esýkeı bahadúrdiń balasy mazmunyna úńilip oıyn, ekpinine qarap boıyn túzegen dala dastanynyń budan basqa jyr úlgisi bolýy múmkin de emes sekildi. Óıtkeni, qyńyr paıymdy qıyp túsetin qısyn da, qur dolbardy kótermeıtin tarıhı derekterdiń ózara úılesip qııýlasýy da osyǵan megzeıdi.

 

Túısik sanamyzǵa sáýlesin túsirgen boljamymyzdy dáleldeý úshin áńgimeni aldymen qarapaıym oqyrǵanǵa da uǵynyqty tustan bastaıyq. Dastan:

               – Burynǵy ótken zamanda

               ...
Jıdeli Baısyn jerinde

               Qońyrat
degen elinde,– dep bastalatyny qaı-qaı saýatty oqyrmanǵa da málim. Demek,
dastannyń búginde tatar, bashqurt, ózbek, qaraqalpaqpen birge qazaq halqynyń da quramyna
kirip otyrǵan qońyrat taıpasynyń tarıhyna qatysty bolǵandyǵy. Eger Shyńǵys hannyń
ájesi de, anasy da, súıgen jary Bórte de qońyrat taıpasynan ekenin eskersek, uly
jahangerlerdiń naǵashy jurtynyń ótkenine qatysty bul dastannan habarsyz bolýy áste
múmkin emes. Tarıhı derekter Shyńǵystyń anasy Ýálin quımaqulaq, aýyzeki áńgimege
sheber, jyr-dastandy kóp biletin sheshen kisi edi desedi. Iaǵnı, Shyńǵys han bul
jyrdy anasynyń aýzynan nemese qaıynjurtyndaǵy jyrshylardyń birinen estýi shyndyqqa
ábden saıady. Shyńǵys hannyń talaıdy tándi etken adamı bolmysynyń qalyptasyp,
aıtýly tarıhı tulǵaǵa aınalýyna bul dastannyń sińirgen úlesi zor ekeni, túrki-mońǵoldyń
tekti ulynyń keıingi taǵdyrynan da jaqsy ańǵarylady. Makedondyq Eskendirge
«Ilıada» qaharmany Ahıll qalaı áser etse, dalalyq Shyńǵys qaǵanǵa da Bámsi-Baıraq
nemese Alpamys beınesi elikteýge laıyq sondaı jasampaz úlgi bola aldy deýimizge
ábden qaqymyz bar. Endi jyr keıipkeri men qaǵan bolmasa arasyndaǵy ózara uqsastyqtarǵa
qysqasha ǵana zer salyp keteıik.

Dosqa adaldyq, opasyzdyqty keshirmeý, qadiri sińse, qaradan shyqsa
da qurmet kórsetip, ulyqtaý – bulardyń bári Shyńǵys hannyń boıynan kórinetin
dara qasıetterdiń bir parasy ǵana. Mine, osy qasıetterdiń bári dastandaǵy
Alpamystyń da jaqsy qyrlary retinde erekshelenip turady. Onyń ózin qutqarǵany, qıyn
kúnde kómek qolyn sozǵany úshin qoıshy Keıqýatty ózi shaýyp alǵan qalmaq eline
patsha qylyp saılaýy, oı-órisi laıyq bolsa, «qaradan da han shyǵady» degendik
emes pe!

Jyrda bul sát:

               Patsha
boldy Keıqýat,

               Qalmaqtyń
qalyń eline.

               Ádildigin
júrgizdi

               Eshkimniń
kónbeı ebine.

               Baq
qonarda jigitke

               Azy
ne, sirá, kóbi ne?! – dep sýretteledi.

Osyndaı «qaradan shyǵyp han bolǵan» jigitter Shyńǵys hannyń tóńireginde
de jeterlik-ti.

Osy arada jyrdaǵy batyrǵa da, tarıhtaǵy qaǵanǵa da ortaq súıgen
jarǵa adaldyqty da aıta ketken jón sekildi. Temijún atastyryp alǵan jary Bórteniń
jaý qolynda ketkenine ózgeni emes ózin kinálaıdy.

               Jaý
merkitter álek sap,

               Jaralady
janymdy,

               Japa
etti jarymdy,

               Asyl
tutar arymdy,– dep tolǵanady («Mońǵoldyń qupııa shejiresi», «Óner» baspasy,
Almaty, 1998 jyl, 53-bet). Jaryn «Asyl tutar arym» dep qadirleıdi. Biraz ýaqyt ótkesin, ásker
jınap baryp, qaıta tartyp alǵannan keıin de súıiktisiniń kóńiline kirbiń, janyna
jara túsiretin kesir sózdi otyz eki tistiń arasynan shyǵarmaı, ózin tyıyp ustaıdy.
Osyndaı jar sezimine beriktik dastanda da bar. Árıne, bulardyń bári oqyrmanǵa málim
jaıttar bolǵasyn toqtalmasaq ta bolady.

Al opasyzdyqty keshirmeýge, ýádege beriktikke keletin bolsaq,
«Qorqyt ata kitabynda» Bámsi-Baıraq ózin Qazan hanǵa qarsy búlikke qatysýǵa kóndirmek
bolyp aldap shaqyryp alǵan syrtqy oǵyzdardyń kósemi Arýzdyń qolynan qaza tabady.
Eger ólimnen qorqyp, ózara búlik jasaýǵa, oǵan Bámsi-Baıraqty da tartýǵa ýaǵdalasqan
syrt oǵyz bekteriniń degenine kónse, aman qalýyna bolar edi, biraq batyr «Janym
– arymnyń sadaǵasy» dep Qazan hanǵa adal ekenin aıtyp turyp alady. Aqyry,
degenine kóndire almaǵasyn, Arýz denesine qylyshpen salǵan jaradan qansyrap mert
bolady. Osyndaı antyna adaldyq, ony ózgelerden de barynsha talap etý – Shyńǵys
han ómiriniń de qaı kezeńinde bolmasyn kórinis beretin ıgi qasıetterdiń biri.

Kim biledi, ómiriniń qysyltaıań sátterinde, al mundaı buralań
shaqtardyń onyń taǵdyrynda az bolmaǵandyǵy anyq, bozbala Temijún, bolashaq Shyńǵys
qaǵan «Alpamys batyr» jyrynyń qaısybir tustaryn eske alyp, ózin-ózi qaıraǵan, ózin-ózi
qamshylaǵan bolar-aý!

Qalaı degenmen de osy jyrdyń bizge beımálim kónekóz nusqalarynyń
birimen Shyńǵys hannyń tanys bolǵandyǵy eshqandaı kúmán týdyrmaıdy. Nege?

Biz bul saýalǵa da jaýap berýge talpynamyz. Bolja­my­myzdyń
rastyǵyna daýy bolýy múmkin qandaı da bir bilikti, bilimdi oqyrman nazaryna usynar
qısynymyzdyń negizgi bóligine osy saýalǵa jaýap barysynda toqtalamyz.

Kúdik pen kilt. Sonymen kózi qaraqty,
bul taqyrypta ózindik túıgeni bolýy múmkin oqyrmannyń bizdiń bolja­mymyzdyń aqıqattyǵyna
qandaı kinárattar taǵýy múmkin?

Bizdińshe, birinshi taǵylar aıyp mynandaı bolýǵa tıis:

Qońyrattar Orta Azııa men búgingi qazaq dalasyna tek mońǵol
shapqynshylyǵynan emes, Shyńǵys han áskerimen birge HIII ǵasyrda ǵana kelip, qonystandy.
Oǵan deıin olar Shyńǵys handy aq kıizge kóterip, qaǵan saılaýǵa atsalysqan mońǵol
tektes taıpa retinde belgili bolatyn (Ábilǵazy, «Túrik shejiresi», «Ana tili»,
2006 j. 44-bet). Ýaqyt óte kele túrkilengen mońǵol násil taıpanyń túgel túrkige
ortaq deýge keletin dastandy ıemdenýge qandaı qaqysy bar?

Ekinshi kiná bylaı sulbalanýy múmkin:

«Qorqyt ata kitabyndaǵy» Bámsi-Baıraq týraly taraýlar oǵyz-qımaq
zamanynan syr shertedi. Bul – eń beri degende IH-HI ǵasyrlar. Demek, «Kitaptaǵy»
Bámsi-Baıraq týraly hıkaıalar men Alpamys batyr jyryn ózara baılanystyrýdyń esh qısyny
joq. Syrdyń boıynda alǵash Qorqyt ata jyrlady degen dastandy kezinde alys Mońǵolııadaǵy
Shyńǵys han bala kezinen estip ósip edi degen qısynǵa ıá aqymaq, ıá ana súti
aýzynan keppegen sábı ǵana ılanady.

Bizge úshinshi aıyptyń nobaıy da málim:

Jyrdaǵy Jıdeli Baısyn qazirgi Ózbekstannyń ıeliginde. Al Bámsi-Baıraqty
jyrlaǵan Qorqyt ata men Bámsi-Baıraqtyń súıikti jary Gúlbarshyn nemese Barshyn
jatyr delinetin jerler búgingi Qazastannyń Qyzylorda oblysyna qarasty
terrıtorııada. Bul óńirlerge mońǵol shapqynshylyǵy tusynda kelgen qońyrattardyń
osy óńirde burynnan aıtylyp júrgen tarıhı hıkaıa keıipkerin óziniń taıpalyq qaharmanyna
aınaldyryp, ıemdenip qalǵan bolýy ǵana múmkin.

Iá, bul aıyptaýlardyń qaısysynyń bolsyn, anaý-mynaý solqyldaq
boljamnyń kúlin kókke ushyrýǵa qaýqary ábden jeterlik. Degenmen biz óz
boljamymyzdyń rastyǵyn dáleldeýge múmkindik beretin negizgi qısynymyzdan eshqandaı
da bas tartpaımyz.

Eń birinshi súıener dáıegimiz, biz qońyrat taıpasy nemese onyń
quramyna keıinnen kirgen qaısybir jekelegen rýlar Syr boıynda IH-H ǵasyrlarda-aq
tirshilik etken degen pikirdi alǵa tartamyz. Olardyń munda Altaı asyp, Ertis jaǵalap
jetkeni de tarıh úshin jasyryn jaıttar emes. Mine, osy taıpalar nemese jekelegen
rýlar keıin oǵyz-qımaq ulysynyń irgetasyn qalaýǵa atsalysqan edi. Bir ǵajaby,
ortaǵasyrlyq derekter Bámsi-Baıraq nemese Alpamys batyr týraly jyrdy tek qońyrat
taıpasy emes, olarmen qashannan taǵdyry enshiles, quramyna Shyńǵys hannyń bórjigen
rýy enetin qııattardyń da batyrlyq jyry retinde tanýǵa múmkindik beredi.

Solaı, derekterge súıensek, Shyńǵys hannyń arǵy ata-babalary
da IH ǵasyrdyń aıaǵy, H ǵasyrdyń basynda qońyrattarmen birge berisi Qarataý, Qazyǵurt,
arysy Araldyń jaǵasyna deıingi aralyqty mekendegen bolyp shyǵady. Asyly, bul eki
taıpa da IH ǵasyrdyń orta tusynda, dálirek aıtqanda, 840 jyly Enıseı qyrǵyzdary
tarapynan jasalǵan shapqynshylyqtan keıin es jımastaı bolyp eseńgiregen uıǵyr qaǵanatynyń
quramyna kirgen ártekti taıpalardyń qatarynan bolsa kerek. Bir jaǵynan jaý, bir
jaǵynan jut qysyp ábden júdegen taıpalar aldymen Ertis ózeniniń boıynda, odan Qarataý,
Qazyǵurt óńirine qaraı jyljıdy. Ábilǵazynyń «Túrik shejiresinde» osy oqıǵalar jańǵyryǵy
mońǵoldardyń tatarlar men qyrǵyzdardyń birlesken shabýylynan kúıreı jeńilip, Qııan
men Núkúzdiń «Ergene kónge» qashyp tyǵylýyn baıandaıtyn tustaran ańǵarylatyn
sekildi. Demek, áıgili «Ergene-kóndi» osy taıpalar alǵash baspanalaǵan Altaı
nemese keıin erkin kósilip jaılaǵan Qarataý men Qazyǵurt aralyǵynan izdeýge
bolady degen sóz.

Árıne, bul taıpalardyń taza túrki tilinde sóılemegendigi de
anyq. Ortaǵasyrlyq qypshaqtar tarıhy týraly súbeli eńbek jazǵan marqum Serjan Aqynjanov
(1939-1991) olardy mońǵol men túrki tili aralyǵyndaǵy ótpeli tilde sóılegen
degen pikirge qosylatynyn aıtady. Bir jaǵy qıdan jáne ekinshi jaǵy qyrǵyz ben
tatarlardyń birlesken shapqynshylyǵynan keıin eki baǵyttan kelip Ertistiń boıynda
basy toǵysqan bul bosqyn taıpalar mońǵolsha qaı nemese arab, parsy bastaýhattaryndaǵysha
qımaq degen ataýmen ózara taıpalar birlestigin qurady. Keıin, joǵaryda aıtqanymyzdaı,
oǵyz-qımaq nemese oǵyz-qaı ulysynyń quramyna enip, birshama ýaqyt mamyrajaı kúı
keshýge múmkindik alady. Áýelbek Qońyratbaevtyń «Qorqyt ata kitabyna» jazǵan alǵys
sózin de osy qaılardy qońyrattar dep tujyratyn pikir bar («Qorqyt ata kitaby»,
«Jazýshy», 1986 j., 6-bet). Bulaı bolýy da ábden múmkin. Óıtkeni, qaı etnonıminiń
mońǵol tilinde jylan degen maǵynany bildiretinin Serjan Aqynjanov barynsha
jan-jaqty taldap jazǵan («Kypchakı v ıstorıı srednevekovogo Kazahstana», Almaty,
«Ǵylym» baspasy, 1999 j., 111-112-better) bolatyn. Qońyrattardyń jylandy kıe tutqandyǵy
«Alpamys batyr» jyrynda da ańǵarylyp qalady. Mysaly, Alpamys batyrdyń Taıshyq
hannyń artynan attanaıyn dep turǵan tusynda:

                 Taıshyq alǵan jylqyńnyń

                 Al artynan keteıin.

                 Shahımardan jar bolsa,

               Artynan qýyp jeteıin.

               Jete almasam, jan ata,

               Jylap júrip óteıin! – dep tolǵa­­na­ty­­ny
bar («Qazaq epostary», «Kóshpendiler» baspasy, Almaty, 2007 j., 44-bet).

Osy úzindidegi Shahımardan arab, parsydan kelgen jylandar
patshasy týraly erteginiń bas keıipkeri, ıaǵnı, jylandar patshasynyń esimi bolyp
tabylady. Muny baıyrǵy mońǵoldyq kıeli jylan uǵymynyń jergilikti jerdiń túsiniginde
qaıta óńdelgen kóshirmelik nusqasy dep túsingenimiz jón. Demek, mońǵolǵa esh qatysy
joq dep aıtylatyn «Alpamys batyr» jyrynan da qońyrattardyń ózderiniń baıyrǵy
taıpalyq ataýlaryn, onyń maǵynasyn áli umyta qoımaǵanyn ańǵarýymyzǵa bolady. Al Ózbekstandaǵy búgingi qońyrattar arasynda
jylantańbaly dep atalatyn úlken atanyń bar ekendigi bul sózimizge tipti de jan
bitire túsetindeı. Solaı, qońyrattar taıpasynyń quramynda jylandy kıe tutqan
rýdyń bolǵandyǵyn eshkim joqqa shyǵara almaıdy.

Degenmen «qaı» etnonımi qońyrattan góri qııat taıpa­sy­nyń
ataýyna kóbirek janasatynyn da eskerte ketkimiz bar. Bul taıpalyq ataýdy mońǵolshadan
qazaqshaǵa a­ý­dar­ǵanda qaılar dep oqýǵa bolady. Mundaǵy «qaı» túbiri bolsa,
«t» árpi kóptik jalǵaýy maǵynasyn bildiredi. Kim bi­ledi. Ergene-kónnen shyqty
delinetin taıpalardyń ara­synda qııat pen qońyrat taıpalary qatar atalatynyn
eskersek, olardyń o basta bir taıpanyń beldi eki rýy bolýy da ábden múmkin ǵoı.

Sonymen «Alpamys batyr» jyryna qaıta oralaıyq. «Qorqyt ata
kitabynda» oǵyz-qımaq ataýy túbirimen joq, mundaǵy ulystyń qazyǵy bolǵan taıpalar
syrtqy oǵyz jáne ishki oǵyzdardy qımaq ıakı qaı taıpalary birlestigi dep túsingen
jón sekildi. Oǵyz-qımaq ulysynan bas batyry Bámsi-Baıraq, ıaǵnı, Alpamys búlikshilikti
bastaǵan óz taıpalastarynyń qolynan óledi de, budan keıingi oqıǵalar barysy oǵyz-qımaq
ulysynyń búlinýine ákelip soǵady. Osy búlinshiliktiń aqyry qaı-qońyrat nemese qaı-qııat
taıpalarynyń ózderiniń baıyrǵy atamekenderine qaıta bet burýyna sebepshi boldy
ma, bolmady ma, ol jaǵyn dóp basyp aıta almaımyz. Degenmen Shyńǵys han
zamanynda, sonaý Mońǵolııada, osy eki taıpanyń eń aldymen tarıh sahnasyna shyǵýy
oqıǵalar barysynyń biz oılaǵandaı baǵytta damyǵandyǵynan habar beretindeı. Biraq
olar endigi mońǵol násildi emes, jartylaı, bálkim, tutasymen túrkilengen
erkindik súıer Uly Dala taıpalary edi. Olar Syr boıyna kiriptarlyqpen barǵan alǵashqy
saparlarynan estelik retinde ór de er Bámsi-Baıraq nemese Alpamys batyr jaıly
jyrdy alyp qaıtqan-dy. Bizdiń bala Temijún, bolashaq qaǵan Shyńǵys bul dastandy
bala kezinen bilip ósti, onyń mazmunynan oıyna qýat alyp, sanasyna nur sińirdi
deıtinimiz sondyqtan.

P.S.

Bizge anaý bir jyldary Shyńǵys han taqyryby tek qazaqty ǵana qyzyqtyratyndaı
bolyp kórinetin-di. Zııalylarymyzdyń eki jaq bolyp bólinip osy máselede ymyrasyz
aıtysqa boı urǵandary da esimizden shyǵa qoıǵan joq.

Sóıtsek, olaı emes eken. Shyńǵys han mońǵol, qazaqty bylaı qoıǵanda
japon, býrıat pen týva, alys Amerıkadaǵy úlken tarıhtan habary joq sekildi
seziletin kommerııalyq kıno ókilderi úshin de qajettiligi bar tulǵa bolyp shyqty.
Ras, qaıbireýleriniki suranysqa ıe ótimdi taqyryptan kezegi ótip ketpeı turǵanda
dúnıe taýyp qalsaq degen shabylys. Sharshaǵan, shaldyqqan kúni qala bermek. Biraq
Shyńǵys han murasyna saıası turǵydan qarap, ony bolashaq geosaıası ustanymdarynyń
negizi baǵytyna aınaldyrsaq degen nıettegilerdiń dar ekendigi de ańǵarylyp qalady.
Ásirese orys pen hanzýlar tarapynan. Reseı HH ǵasyrdyń basynda kúresinge taısalǵandaı
bolǵan Eýropa ıdeıasyn qaıta qolyna ala bastady. Bul ıdeıa boıynsha Shyńǵys han
ımperııasynyń tarıhı murageri búgin qaıta kúshine ene bastaǵan Reseı ımperııasy
bolyp tabylady. Ol bir kezdegi Shyńǵys han qaǵanatyna qaraǵan ulystardy qaıta qushaǵyna
alyp, aǵa halyqtyń salıqaly rólin atqarmaq nıette. Búginde kitap dúkenderi orys
tarıhshylarynyń bizdi túrkiler eshqashan renjitken emes, qaıta qysyltań kúnde qol ushyn
sozyp otyrdy, endigi jerde biz de olarǵa yqylastaryna yqylaspen jaýap berýimiz
kerek degen mazmundaǵy kitaptaryna toly. Bir qaraǵanda jaqsy-aq qubylys. Biraq...
Ystyq yqylasqa býyny bosaǵan adamda ál qala ma?.. Al ol yqylas aldamshy, kózbaılaý
yqylas bolyp shyqsa she? ... Sosyn túrkige bitken tektilik opyryp jep úırengen
orystan tabyla qoıar ma eken?..

Shyńǵys hanǵa qatysty qytaı serııaly eki telearnamyzda jarysa kórsetildi.
Bári durys sekildi. Ajdaha eliniń kınogerleri qolda bar derekterdi sarqa paıdalanǵany
baıqalady. Bura tartý jáne ańǵarylmaıdy... Biraq... Olar Shyńǵys handy óz
memleketteriniń tarıhyndaǵy qadaýly tulǵalardyń biri retinde tanıtyndyqtaryn
ashyq ańǵartty. Kitap órtep, Qytaı qorǵanyn saldyrýmen aty shyqqan áıgili Shı Shı
hýandı patshanyń qataryna aparyp qoıdy. Mońǵoldy qytaıǵa qaraıtyn kóp ulttyń
biri retinde ǵana sanaıtyndyqtaryn jasyrmady. Shyńǵys han ımperııasyn qurǵan túrki-mońǵoldyq
tarıhty ózimizdiń ótkenimiz dep otyr. Demek, jerin de óziniki sanaıdy. Bolashaqta
bul emeýrinniń aıasyna Orta Azııa men Qazaqstan Reseımen qosa tutas kirip ketýi múmkin...

Iá, eki jaǵymyzdaǵy qos alyp el Shyńǵys han murasyn basty
geosaıası hám ıdeologııalyq karta retinde oınatýǵa bet aldy. Bizdiń qolymyzda ne
bar? Zııalylarymyz sonaý Mysyrdy qorǵaǵan qypshaq Beıbarystyń Uly Dalanyń
amanatyn arqalap barǵan naıman Ketbuǵyny appaq saqalyn qanǵa boıap óltirgenine
masattanyp júre berer me eken? Álde biz de bir jaqtan orys, ekinshi jaqtan qytaı
aǵaıyn jarqyn betterin jyrymdap kóshirip alyp jatqan tól tarıhymyzdy túgendeýge
kirisemiz be?

Qazirgi tarıhymyz tóbesinen tóńkerilip tur.

Qorqynyshty.