Maqala
Kúı atasy - Ketbuǵa
Qazaq tarıhynda Ketbuǵanyń esimi qabyrǵaly bı, erjúrek batyr, dáýlesker kúıshi retinde belgili. Áıgili «Aqsaq qulan» kúıiniń avtory.
Bólim: Mýzyka
Datasy: 24.01.2017
Avtory: Мұрат Әбуғазы
Maqala
Kúı atasy - Ketbuǵa
Qazaq tarıhynda Ketbuǵanyń esimi qabyrǵaly bı, erjúrek batyr, dáýlesker kúıshi retinde belgili. Áıgili «Aqsaq qulan» kúıiniń avtory.
Bólim: Mýzyka
Datasy: 24.01.2017
Avtory: Мұрат Әбуғазы
Kúı atasy - Ketbuǵa

Murat Ábýǵazy 

Qazaqstannyń Mádenıet qaıratkeri,

T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń doenti,

kúıshi-dombyrashy, mýzyka zertteýshi


Qazaq tarıhynda Ketbuǵanyń esimi qabyrǵaly bı, erjúrek batyr, dáýlesker kúıshi retinde belgili. Áıgili «Aqsaq qulan» kúıiniń avtory. Osy ýaqytqa deıin Ketbuǵanyń ómir súrgen kezeńi jóninde ártúrli derekter aıtylyp keledi. Belgili ǵalym-zertteýshi Aqseleý Seıdimbektiń «Qazaqtyń kúı óneri» atty eńbeginde: «Atadan balaǵa jalǵasyp jetken aýyz áńgimede de, jazba derekterde de Ketbuǵa Shyńǵys hannyń zamandasy retinde málim. Iaǵnı, shamamen 1150-1230 jyldar aralyǵynda ǵumyr keshken adam. Aýyzsha-jazbasha derekterde Ketbuǵa uly jyrshy, dáýlesker kúıshi, kóripkel baqsy, tipten Shyńǵys hannyń hat tanyǵan shejireshisi retinde baıandalady»1 delingen. Osy málimet enıklopedııada, basqa da derekkózderde jıi ushyrasady.Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Muhtarhan Orazbaıdyń «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 2007 jyldyń qarasha aıynyń №45 sanynda «Ketbuǵa kúıshiniń tarıhı sýreti tabyldy» atty maqalasynda keltirilgen derekterge súıenetin bolsaq «Ketbuǵa shamamen 1195 jyldary qazirgi Ertis ózeniniń boıynda dúnıege kelgen. Ol 1260 jyly qyrkúıek aıynyń 3-i kúni Palestın jeriniń soltústigindegi Aıyn-Jalýt degen jerde soǵysta qaza bolǵan. Ketbuǵa túrik tekti naıman rýynan shyqqan asa iri tulǵalardyń biri. Ol Shyńǵyshannyń súıikti nemereleriniń biri Qulaǵý hannyń eń joǵorǵy áskerı qolbasshylarynyń biri bolǵan. Shyńǵyshan urpaqtarynyń batysqa jasaǵan uly joryǵynda kózge túsken dara áskerı qolbasshy, qudiretti batyr»2. Bul derekterge qaraǵanda eki Ketbuǵa bolǵan ba degen saýal eriksiz týyndaıdy. Sebebi bul keltirilgen eki málimetterde Ketbuǵanyń ómir súrgen ýaqytynda nedáýir alshaqtyq baıqalady. Shyńǵys hannyń 1162-1227 jyldar aralyǵynda ómir súrgendigi tarıhtan aıan. Birinshi derekke qaraıtyn bolsaq Ketbuǵanyń jasy Shyńǵys hannan úlken bolyp shyǵady. Tarıhı derekterge súıenetin bolsaq 1202 jyly Shyńǵyshan Naıman memleketin jaýlaǵanda Ketbuǵa jeti jastar shamasyndaǵy bala bolǵan kórinedi. Tarıhı turǵydan qaraǵanda ekinshi keltirilgen derek shyndyqqa janasady. Ketbuǵanyń 1260 jyldyń qyrkúıek aıynyń 3-shi juldyzynda Palestın jeriniń soltústigindegi Aıyn-Jalýt degen jerde soǵysta qaza bolǵandyǵy jóninde Egıpet, Arab jáne Parsy elderiniń tarıhynda da aıtylady. Ketbuǵanyń tarıhı sýretin Iran memleketiniń Tegeran qalasynyń tarıhı murajaılarynyń qorlarynyń birinen tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Muhtarhan Orazbaı taýyp ákelgen bolatyn. Tarıhı muraǵattar ishinde «resim Ketbuǵa Naıman» degen kóne parsy jazylǵan qujatta qazaqtyń úkili dombyrasymen otyrǵan beınesi salynǵan. Ketbuǵanyń sýrettegi jas mólsheri Parsy elin baǵyndyrǵan kezge sáıkes keletindigin professor M.Orazbaı tarıhı dáıekterge súıene otyryp dáleldegen. Osy ýaqytqa deıin Ketbuǵa Shyńǵys hannyń balasynyń ólimin dombyramen, keıbir kezde qobyzben kúı tartyp estirtken dep aıtylyp kelse, endigi tabylyp otyrǵan tarıhı derekter Ketbuǵanyń dombyrashy ekendigin aıǵaqtaı tústi. Al, qazaq dalasynda saqtalaǵan ańyzda Ketbuǵanyń esimi áıgili «Aqsaq qulan» kúıimen tyǵyz baılanysty bolyp keledi. «Aqsaq qulan» dese Ketbuǵanyń, Ketbuǵa desek «Aqsaq qulannyń» qosarlana aıtylatyndyǵy belgili. Qaharly Shyńǵys hannyń zamanynyń tiri kýásindeı bolyp jetken «Aqsaq qulan» qazaqtyń kúı tarıhyndaǵy eski kúılerdiń biri bolyp sanalady. Kúıdiń ańyzy boıynsha Shyńǵys hannyń balasy Joshynyń qazasyn estirtýge baılanysty bolsa, keıde Joshy hannyń balasy ań aýlap júrip mert bolǵanda osy qaıǵyly habardy kúımen estirtken bolyp aıtylady. Kórshiles Qyrǵyz halqynda «Ketbuqa» degen eldik kúı bar jáne kúıdiń ańyzynda Shyńǵys hannyń balasy Joshy hannyń ólimin kúımen estirtken dep keledi. «Aqsaq qulan» kúıine qatysty mańǵystaýlyq kúıshi Murat Óskenbaevtyń aıtýy boıynsha ańyz bylaısha baıandalady:

«Burynǵy ótken zamanda Joshy degen han bolypty. Onyń senimdi bas ýáziri bar eken. Jeti jyl jer betin sharlap, alys sapardan oralǵan ony Joshy han shaqyrtyp alyp, kórgen-bilgenin surapty.

- Sarýaldyń aryǵy degen jerde kóp ordaly qulandar jatyr eken. Sonyń ishinde kıeli aqsaq qulan bar eken, oǵan eshkim jolamaıdy. Ózine tıgen adamdy qulan ne teýip, ne taptap óltiredi, áıteýir, ajal qarmaıdy eken. Sol ordaly qulandy kórdim,- deıdi ýáziri.

- Oý, aqsaqal, men adamdy jylqy ne qulan teýip óltiredi degenge senbeımin, - deıdi sonda Joshy hannyń qasynda otyrǵan balasy. Sodan ol qyryq jigitke kelip: - Ýázirdiń aıtqan jerine biz de baryp, kózimizben kórip qaıtaıyq, - deıdi. Qyryq jigitti kóndirip, ýázir aıtqan jerge kelse, qulan jaıylyp júr eken. Hannyń balasy qyzyl shekpenin kıip, myltyǵyn qolyna alady da, qulandarǵa qaraı júredi. Sonda kóp qulannyń ishinen bir aqsaq qulan úıirinen bólinip shyǵyp, odaǵaılap kelip jer tebinip, pysqyryp qalǵanda aınalany qap-qarańǵy tuman basyp ketedi. Mergender bir-birinen kóz jazyp qalady. Bir kezde tumannyń arasynan: «Qý shaqaılydan qasha júrińder, qyzyl shekpendiniń ústin basa júrińder» degen bir daýys estiledi. Jigitter tuman seıilgennen keıin qarasa, qulandar da, hannyń balasy da izim-ǵaıym joq bolyp shyǵady. Olar úsh kún boıy izdep júrip han balasynyń jalǵyz shynashaǵyn taýyp alady. Ústinen shubyryp ótken kóp qulan ony taptap ketken eken. Mergender elge keledi. Balasyn joǵaltqan han qaıǵydan qan qusyp, basyn kótermeı jatyp qalady. «Kimde-kim meniń aldyma "balań óldi" dep keletin bolsa, sonyń qulaǵyna qorǵasyn quıamyn», - dep jarlyq etedi. Muny estigen halyq hanǵa balasynyń ólimin estirtýge qorqady. Sóıtip, el-jurt munyń esh amalyn taba almaı, dal bolady. Sonda noǵaılydan shyqqan Kerbuqa degen dombyrashy táýekelge bel býyp, han saraıyna keledi. Ol kele dombyrasyn tarta bastaıdy. Sonda dombyraǵa alǵash salǵany qulannyń júrisi eken. Han basyn kótermesten jata beredi. Dombyrashy ári qaraı tolǵaıdy. Dombyra «Balań óldi, Joshy han» dep kúńirenedi. Sonda han basyn kóterip alyp:

- Áı, seniń tartar kúıiń emes, meniń estir kúıim emes eken bul, «Balań óldi, Joshy han» dep tur ǵoı myna kúı, - deıdi. Sol ýaqytta Kerbuqa:

- Taqsyr-aı, balańyzdyń ólgenin ózińizden estip turmyn, - deıdi.

- Óz qolymnan óltirer edim, átteń, mynaý sóz taýyp ketti-aý. Bálen jerde aıdahar jylan bar. Dombyrashyny sonyń aldyna aparyp tastańdar, - dep ámir etedi han. Kerbuqa:

- Taqsyr, oǵan da quldyq, tek dombyramdy ózime berińiz, - deıdi. Hannyń nókerleri onyń qolyna dombyrasyn berip, aıaǵyna kisen salyp, aıdahardyń aldyna aparyp tastaıdy. Aıdahar adamdy kórip, jutaıyn dep qasyna kelgende, Kerbuqa onyń aldyna otyra qalyp, kúı tartady. Sonda aıdahar kúı bitkenshe tyńdap jatqan eken. Kúı aıaqtalǵan soń inine kirip, at basyndaı altyndy dombyrashynyń aldyna domalatyp ákelip tastaıdy. Kerbuqa altyndy qushaqtap eline qaıtady. Ol hannyń qaharynan da, aıdahardyń aýzynan da osylaısha aman qutylyp, muratyna jetken eken»3. Mundaǵy kúıshiniń aıdahardyń aldyna baryp kúı tartyp, at basyndaı altyn alyp qaıtyp, muratyna jetýi qazaqtyń ejelgi ańyz-ápsanalarynda kezdesetin mıfologııalyq saryndarmen astasýynan, oqıǵany ásirelep aıtýdan týyndaǵan bolýy kerek.

Tarıhı derekter boıynsha «Altyn topshy» kitabynda «1223 jyldary Orta Azııa elderin Shyńǵyshan ózine túgeldeı qaratyp Samarqand qalasynda turady. Úsh ulyn jınap, aqylyn aıtyp, Monǵol ústirtine qaıtyp ketýdiń qamyna kirisedi. Sol kezde, úlken uly Joshy qaıtyp kelmeı qoıady. Shyńǵyshan ashý shaqyryp, Joshyny shaqyryp kelýge úsh dúrkin shabarman jiberedi. Bul arada Joshy ań aýlap júrip tosynnan mert bolady. Joshynyń ólimin eshkimniń Shyńǵyshanǵa estirtýge júregi daýalamaıdy. Osy kezde ataǵy jer jarǵan kúıshi Ketbuǵa «men Joshynyń ólgenin uly hanǵa estirtem» deıdi. Sol boıynsha, Qaharly Shyńǵyshannyń aldyna baryp «Aqsaq qulan» atty kúıin shertip beredi. Shyńǵyshan kúıdi ábden estip bolyp, aýyr kúrsinedi «eh, Joshy ólgen eken ǵoı» dep basyn salbyratyp, qamyǵady» - dep jazady. Demek kúı ańyzynda da, tarıhı derektiń arasynda asa alshaqtyq joq, ortaq saryn Shyńǵys hannyń balasy Joshynyń qazasyn estirtýge baılanysty bolyp keledi. «Aqsaq qulan» kúıi Qazaqstannyń Altaı men Mańǵystaý túbegine deıingi baıtaq dalada derlik tartylyp kúni búginge deıin jetken. Monǵolııanyń Baıan-Ólgeı qazaqtarynda, elimizdiń Shyǵys Qazaqstan, Semeı, Syr boıy, Aqtóbe, Oral, Atyraý, Mańǵystaý óńirlerinde «Aqsaq qulan» kúıiniń birneshe nusqalary bar. Kúı teris buraýda (kvınta) oryndalady. Ketbuǵanyń óziniń tartqan nusqasy dál sol qalpynda jetti deý qıyn. Qazaq kúılerine tán ımprovızaııalyq úrdis tán ekendigin eskeretin bolsaq 800 jylda kúıdiń túrli nusqalarynyń paıda bolýyn tabıǵı qubylys dep qaraǵan jón. Biraq bir nárseniń basy ashyq, ol «Aqsaq qulan» kúıin alǵash shyǵaryp, oryndaǵan Ketbuǵa ekendigi anyq. Tarbaǵataılyq dombyrashy Baǵanaly Saıatólekovtyń, Syr boıynyń kúıshisi Nábı Jálimbetovtyń, Mańǵystaýlyq kúıshi Murat Óskenbaevtyń oryndaýyndaǵy «Aqsaq qulan» kúıindegi ortaq saryn «Balań óldi, Joshy han» - dep keletin estirtý retinde dombyranyń sóıleıtin tusy. Deı turǵanmen de, dombyrshy Qambar Medetovtyń jetkizýindegi nusqasyn aıryqsha aıtýǵa bolady. Birinshiden, bul kóne jádigerdiń qazaq arasyndaǵy tórelerde saqtalýy. Tóreler Shyńǵyshannyń urpaqtary bolyp sanalatyndyǵy belgili. Ekinshiden, basqa kúılerge qaraǵanda bitimi, qurylymy, áýeni jaǵynan oqshaý saryndaǵy týyndy. Kúıdiń áýeninen túrki-monǵol saryny baıqalady. Ásirese, ústińgi ishektegi býrdon tárizdi qudiretti, kúńirengen sarynnan eskiliktiń lebi esedi. Kúıdiń shyǵý tarıhyna, áýenine qaraǵanda «Aqsaq qulan» túrki-monǵol halqynda erteden kele jatqan adam kazasyn estirtý janrynda shyqqandyǵyn baıqaımyz. Búgingi kúni «Aqsaq qulan» dombyrashylardyń repertýarynan berik oryn alǵan kúılerdiń biri. Keń taraǵandyǵy sonshalyq, bul kúıdi oryndamaǵan dombyrashy neken saıaq dep aıtýǵa bolady jáne birneshe ozyq varıanttary bar. Qazaqstannyń Halyq artısi, maıtalman dombyrashy Rústembek Omarov, KSRO Halyq artısi, dırıjer, kúıshi-kompozıtor Nurǵısa Tilendıev, Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi dombyrashy Qoshqarbek Tasbergenovtyń oryndaýyndaǵy nusqalaryn aıryqsha ataýǵa bolady.

Ketbuǵanyń «Aqsaq qulannan» basqa «Naradý», «Terisqaqpaı» degen kúıleri bolǵandyǵy jóninde derekter bar. «Naradý» atty kúı áıgili kúıshi Abylda da bar. Bul jóninde akademık A.Jubanov «Ǵasyrlar pernesi» atty eńbeginde bylaı deıdi: «Naradý kúıi týraly taǵy mynadaı ańyz bar. Onda bul kúıdi shyǵarǵan Abyl emes Kerbuqa degen kúıshi deıdi. Naradý jaýdyń qolynyń kóptigin kórip seskeneıin degende Kerbuqa «Naradý» kúıin tartyp onyń rýhyn kóterse kerek. Aıta ketýimiz kerek, Kerbuqanyń «Naradýy» Abyldyń «Naradýynan» tipti ózge kúı»4Osyǵan qaraǵanda Ketbuǵanyń «Naradý» degen kúıi keıingi zamanǵa deıin tartylyp kelgenge uqsaıdy, ókinishtisi búgingi kúnge jetpeı qalýynda.

Ketbuǵanyń aty kórshiles qyrǵyz, qaraqalpaq folklorynda da kezdesedi. Sonymen qatar, Ketbuǵanyń esimine baılanysty da ártúrli pikirler bar. Keıde Kerbuqa dep te aıtylady. Qyrǵyzdarda Ketbuqa bolyp keledi. Ata-babalarymyz ertede ańdardy kıe tutqanqandyqtan Ketbuǵy bolýy múmkin degen de joramal bar. Ejelgi nanym-senim boıynsha jetiqabat jerdi kók ógiz nemese kók buqa múıizimen tirep turady degen túsinik bar ekendigi belgili. Sol dáýirdegi Naıman hanynyń aty Baıbuqa. Osyǵan qaraǵanda Ketbuqa bolýy da ábden múmkin. Deı turǵanmen de, Ketbuǵa ataýy halyq arasyna keń taraǵandyqtan, osyǵan toqtaǵan jón bolar dep oılaımyz.

XV-ǵasyrda Dospambet jyraýdyń, XIX-Mahambettiń

«Ketbuǵadaı bılerden

Keńes surar kún qaıda»

- dep jyrǵa qosýy, «Aqsaq qulan» kúıiniń 800 jyl boıy halyq jadynan óshpeýi Ketbuǵanyń qazaq halqynyń san qatparly tarıhynda orny aıryqsha ekendigin baıqaýǵa bolady. Álemdi dúr silkintken Shyńǵys han qurǵan ımperııanyń eń iri áskerı qolbasshysy dárejesine jetken tarıhı tulǵalardyń biri, kúı atasy - Ketbuǵanyń esimi el esinde máńgi jasaı bermek.

Qoldanylǵan ádebıetter

  1. Seıdimbek A. Qazaqtyń kúı óneri. Monografııa. Astana: Kúltegin, 2002.
  2. Orazbaı M. Ketbuǵa kúıshiniń tarıhı sýreti tabyldy. Qazaq ádebıeti, № 45, 2007.
  3. Raıymbergenov A, Amanova S. Kúı qaınary. Almaty: Óner, 1990.
  4. Jubanov A. Ǵasyrlar pernesi. Ocherkter. Almaty: Jazýshy, 1975.