Maqala / #stýdentSózi
«Narkom Júrgenov» tragedııasynyń tarıhı hám tárbıelik máni
Premerasy 2016 jyly ótken spektakl Syr eliniń ortalyq qalasy Qyzylordada sátti júrip keledi. Festıvaldi uly tulǵanynyń esimimen baılanystyryp ótkergen soń tanymdyq-qoıylymnyń oryn alýy qajetti shyǵar. Esimi alty alashqa áıgili jazýshy, dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Rahymjan Otarbaev pesanyń avtory
Bólim: Teatr
Datasy: 06.11.2018
Avtory: Карима Аxан
Maqala
«Narkom Júrgenov» tragedııasynyń tarıhı hám tárbıelik máni
Premerasy 2016 jyly ótken spektakl Syr eliniń ortalyq qalasy Qyzylordada sátti júrip keledi. Festıvaldi uly tulǵanynyń esimimen baılanystyryp ótkergen soń tanymdyq-qoıylymnyń oryn alýy qajetti shyǵar. Esimi alty alashqa áıgili jazýshy, dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Rahymjan Otarbaev pesanyń avtory
Bólim: Teatr
Datasy: 06.11.2018
Avtory: Карима Аxан
«Narkom Júrgenov» tragedııasynyń tarıhı hám tárbıelik máni

Qoǵam qaıratkeri, halyq janashyry Temirbek Qarauly Júrgenovtyń 120 jyldyǵyna arnalǵan Orta Azııa jáne Qazaqstan teatrlarynyń VII festıvali jer jánnati Jetisýdyń bas qalasy Taldyqorǵanda dúbirletip ótti. Oblys ákimi Amandyq Batalovtyń syndarly saıasaty men ónerge degen janashyrlyǵynyń arqasynda Bıken Rımova atyndaǵy Almaty oblystyq drama teatry klassıkalyq úlgide jabdyqtalǵan jańa ǵımaratqa ıe boldy. 30 qazan – 6 qarasha aralyǵyna josparlanǵan mereke qala halqynyń kóńiline shýaq shashyp, kúzdiń qara sýyǵyn bir seıiltken «qus qanatyndaı» áser etti. Táýelsiz tańymyz atqaly shırek ǵasyr aralyǵynda teatrǵa degen kózqaras erekshe. Elbasymyz N.Á. Nazarbaev 2000 jyldy «Óner jyly» dep atap, ıgi ister atqarylǵany tarıhtan málim. 18 jylǵa jalǵasqan ıgi bastama bıyl Almaty oblysynyń ortalyǵynda óz jalǵasyn tapty. Festıvalmen tuspa-tus ashylǵan jańa ǵımarat teatr ujymyn yntalandyryp, jańa shyǵarmashylyq belesterge jeteleri sózsiz. Festıvalderdiń kóptep ornaýy aldymen teatr qoıylymdarynyń sapasyn arttyrýǵa úlken septigin tıgizeri anyq. Sonymen qosa, kórermen talǵamynyń joǵarylaýyna asa zor úlesin qospaq. Qazaqstan teatrlarymen qatar, ózge memleketterden kelgen  óner maıtalmandarynyń oıynyna kýá bolý shahar turǵyndarnyń baǵyna týǵan kún. Sırek ornaıtyn merekeni eski jáne jańa teatr ǵımarattarynda ótkizdi. Óner súıer qaýym 11 spektakldiń barlyǵynda da zaldy lyq toltyryp tamashalady. Sonyń ishinde erekshe áser syılaǵan qoıylym N.Bekejanov atyndaǵy Qyzylorda oblystyq mýzykalyq drama teatrynyń «Narkom Júrgenov» tragedııasy.

Premerasy 2016 jyly ótken spektakl Syr eliniń ortalyq qalasy Qyzylordada sátti júrip keledi. Festıvaldi uly tulǵanynyń esimimen baılanystyryp ótkergen soń tanymdyq-qoıylymnyń oryn alýy qajetti shyǵar. Esimi alty alashqa áıgili jazýshy, dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Rahymjan Otarbaev pesanyń avtory. Sahnalaǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Hýseın Ámir-Temir. Qoıylym tarıhı oqıǵaǵa súıene otyryp jazylǵanymen kórkem shyǵarmaǵa aýysqan. Sahnadaǵy prototıpter qazaq tarıhynda altyn árippen jazylǵan tulǵalar qatarynda. Spektakldegi oqıǵalar legi kórkemdik allegorııa men groteskke boı aldyrǵan. Derekti qoıylym qataryna osy esepten jatqyza almaımyz. Sahnaǵa tarıhı oqıǵalardyń eń áserli tustaryn jıyp, tizbektep qoıyp bir kórkem shyǵarmany ómirge alyp kelgendeı. 

Festıvaldiń ádil qazylar alqasynyń múshesi teatrtanýshy, ónertaný doktory Anar Erkebaı qatysýshy teatrlarmen ótken talqylaýda «Biz (qazaq halqy) tarıhı qoıylymdardy asa jaqsy kóremiz»,-dep Orta Azııa memleketterinen kelgen qonaqtarǵa halyqymyzdy tanystyra aıtyp ketti. Rasynda, 500 oryndyqty jańa zalda ıne shanshyr oryn bolmaı birazy esiktiń aýzyna tyǵylysa turyp 1 saǵat 30 mınýt alǵan demin ishine tartyp kórdi. Tarıhqa shólirkeý sebebimiz birshama ózgeristerge ushyraǵan jáne qoldan jasaǵan jalǵan tarıhtyń aq-qarasyn endi ajyratyp kelemiz.
Qoıylymda hronologııalyq shyndyq az. Sol sebepten de, kórermen qoıylymnyń áserinen shyǵyp, shyn ári tól tarıhymyzǵa úńilse eken degen tilektemiz. Rejısserdiń shyrǵalań sátte burmalaýǵa túsken tarıhymyzdyń ara jigin ajyratýǵa  qosqan qasyqtaı úlesi dep bilemiz. Spektaklde Narkom Júrgenovten bólek, 1936 jyly 17-27 mamyr aralyǵynda ótken Máskeý qalasyndaǵy Qazaq óneri men ádebıetiniń onkúndigine daıyndalýshy ónerpazdardyń esimderi ataldy. Shyǵarmanyń deńgeıin jaqsy baǵalaǵynymen, zamanaýı sheshimderiniń joq ekeni birden kórinip tur. Iaǵnı, klassıkalyq úlgidegideı oqıǵa ótetin ýaqyt pen zamanǵa saı kostıým jáne dekoraııalar qoıý burynǵy stıl ekeni jańa dáýir teatr ókiline asa málim. Syr óńirinen ózge sahnaǵa shyǵarýdaǵy basty ıdeıa Temirbek Qaraulynyń arqasynda kásibı bilim alyp, qazaq halqyna eńbek etken tulǵalardy óskeleń urpaqtyń esine salý. Tarıhyna qyzyqpaǵan balanyń bolashaqqa asyqqanynan seskengen óner aǵalardyń tereń oılanýynan týǵan qoıylym ispetti. Sol sebepten de atalmysh shyǵarma «Narkom Júrgenov» kóp jaǵdaıda «kórermen úshin» qoıylǵan spektaklge keletin syńaıly.
Sol arqyly «Bes arys», «Úsh báıterek» atanǵan ult janashyrlaryndaı básekege qabiletti urpaq tárbıeleý. Iaǵnı, tárbıelik máni tereń kórermenderge asa qajetti qoıylym. «Bir kem dúnıe» demekshi, qoıylym da kemshiliksiz bolmasy anyq. Óreskel qate, ıa bolmasa orny tolmas qaıǵy dep aıtýdan saqpyz. Deıturǵanymen, M.Áýezov Abaıdy asqaqtatý úshin Qunanbaıdy kishireıtken. Sol sekildi, «Narkom Júrgenovtyń» sheksiz jaqsylyǵyn áserli jyrlaý úshin ózge ónerpazdar epızodtyq beınede sahnada jylt etti de joq boldy. Rasynda, keıipkerlerdiń qaı-qaısysy da jeke bir pesaǵa laıyq.

Temirbek Qarauly Júrgenovtyń negizgi mamandyǵy zańger bolǵan. Qazaq dalasynda birneshe ınstıtýttar men tehnıkýmdar, myńdaǵan mektepterdiń ashylýy uly azamat Temirbektiń arqasy edi. Qazaq bilimi men ǵylymy, óneri men mádenıetin qalyptastyryp, kórgen bulaǵynyń kózin ashqan tulǵa. Al, epızodtyq beınege túsken keıipkerler qazaq ónerine «altyn ǵasyr» ókilderine aınalǵan jandar.

Qoryta kele, qoıylym festıval men zamanaýı úlginiń shekarasynan tys bolǵanymen rýhanı mańyzy ústemdi. Aldaǵy ýaqytty ózimizdiń janymyzǵa jaqyn tarıhı pesalardy zamanaýı úlgige túsirip, teatr ónerin óz zamanymyzǵa qalyptastyra bastasa eken. Janarynda jalyny bar, júregi elim dep soqqan talantty jastardyń qolyndaǵy iske qazirden qamdaný qajet. Qoıylym kóptegen adamdarǵa, ónerge ǵashyq jandarǵa qanat syılaǵanyna kámil senimdimiz. Endeshe, ıgi istiń biri negizgi maqsatyn sátti atqardy.