Maqala
«Telǵara» spektakliniń qazirgi hal-kúıi
Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń sahnasynda M.Áýezovtyń «Abaı joly» («Jas Abaı») romanynyń jelisimen qoıylǵan «Telǵara» (sahnalyq júıesin J.Hadjıev, K.Ahmetov jasaǵan) spektakli 2016 jyldan beri júrip keledi
Bólim: Teatr
Datasy: 09.03.2020
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Maqala
«Telǵara» spektakliniń qazirgi hal-kúıi
Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń sahnasynda M.Áýezovtyń «Abaı joly» («Jas Abaı») romanynyń jelisimen qoıylǵan «Telǵara» (sahnalyq júıesin J.Hadjıev, K.Ahmetov jasaǵan) spektakli 2016 jyldan beri júrip keledi
Bólim: Teatr
Datasy: 09.03.2020
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
«Telǵara» spektakliniń qazirgi hal-kúıi
foto teatrdyń áleýmettik jeli paraqshasynan alyndy

Spektaklde  «Abaı joly» romanyndaǵy qart Qodar men kelini Qamqa ekeýiniń jazyqsyz jazaǵa tartylýy jáne osy qandy oqıǵanyń bala Abaıdyń janyn jaralaǵany kórsetiledi. Qoıylym rejısseri J.Hadjıev: «Meniń «Abaıǵa» kelýim esh kezdeısoq emes. Jazýshy óziniń júrek qalaýy tańdaǵan taqyrypty jaza alsa, rejısser de sol sekildi ózi izdegen taqyrypty tapsa, pesany sahnalaýǵa bar kúsh-jigerin salady. «Abaıdy» qoıý meniń armanym bolatyn. Abaıdyń shyǵarmashylyǵyn, onyń adamı bolmysyn árkim óz kózqarasy turǵysynan tanıdy» [1,62 b.] - deı kelip, romandaǵy Qodar men Qamqa ekeýiniń taǵdyry týraly óz oıyn jergilikti qalamger Kenjebaı Ahmetovke aıtyp arnaıy jazdyrǵanyna toqtalyp ótken. Avtorlar halyqtyń beınesin Soqyr men Kereń arqyly kórsetti. Sondyqtan, rejısser spektakldegi árekettiń tizginin Soqyr - Saǵyzbaı Qarabalın men Kereń - Saǵat Jylgeldıevke berdi. Uzyn arqannyń eki basynan ustap alǵan olar birin-biri jeteleı júrip, el arasynda Qodar men Qamqa týraly jel sózdiń beleń alyp ketkeni týraly ózara áńgime qozǵaıdy. Súıindiktiń tapsyrmasymen Qodardy izdep baryp oǵan jolyqqanda kúıikten yza býyp Allaǵa til tıgizgen qaıǵyly adamnyń ár sózin basqasha topshylap, keri qaıtady. Osy sahnadaǵy Soqyr - S.Qarabalın men Kereń - S.Jylgeldıevtiń áreketi otqa maı quıyp, oqıǵany ýshyqtyryp jiberedi. Eki akter de rolderin durys túsinip, óz keıipkerleriniń daralyqtaryn ashyp berdi. Olardyń nadandyǵy men kerenaýlyǵynyń jazyqsyz jandardyń mezgilsiz ajal qushýyna sebep bolǵany oryndaýshylardyń oıynynda nanymdy shyqty.

Abaı ómir súrgen qoǵamnyń Soqyr men Kereńdeı meńireýligin rejısser ótkir áshkerelegen. Óıtkeni, qoǵam Qodar men Qamqanyń ómirine soqyrdyń kózimen qarap, zaryna sańyraýdyń qulaǵyndaı bitelip qulaq aspady. Kór soqyr men tas kereńdi tyńdaǵan qoǵamnan eshqandaı da qaıyrym kútýge bolmaıtynyn rejısser beıneli jetkize aldy. J.Hadjıev osyndaı meıirimsizdikti kózimen kórgen bala Abaıdyń júregine qara tastaı aýyr salmaq túsip, ómir boıy qarańǵylyq pen zulymdyqqa qarsy kúresiniń bastalý sebebin de uqtyra alǵan.

Spektakldegi Qunanbaı beınesine rejısser basqasha ınterpretaııa bergen. Onyń sheshiminde Qodar men Qamqa týraly el ishinde gýlegen ósekti tııa almaǵan suńǵyla sultanynyń amalsyzdan qatal úkimge barǵany sharasyzdyqtyń nátıjesi bolyp kórsetildi. Biraq Rýslan Ahmetovtyń oıynynda dala ámirshisiniń beınesi óz deńgeıinde somdalmady. Onyń Qunanbaıynda ózgelerdi yqtyryp, aıtqanyn eki etkizbeıtindeı ótkir minez, yzǵarly kózqaras bolǵan joq. Asyǵys qabyldap jibergen sheshimine ókinip, ishteı jan azabyn tartýy da akterdiń oıynynda naqtylanbady. Aqyldy, aılaly Qunanbaıdyń psıhologııalyq tolǵanystary men qan tógý tragedııasyna barý úrdisin, onyń boıyndaǵy qaıshylyqty ashýǵa oryndaýshynyń sheberligi jetpedi.

Spektaklde Qunanbaıdyń aınalasynda júretin Bójeı - Kádirbek Demesin, Baısal - Sáken Raqyshev, Maıbasar - Jomart Zeınábil, Jumabaı - Súndet Bektaý, Jırenshe - Rahman Omarov, t.b. rejısser bergen baǵyttan ajyrap qalǵan. Bul akterler keıipkerlerdiń minez erekshelikterin asha almady. Spektakldiń áleýmettik mazmunyn tereńdetetin Qodar men Qamqanyń taǵdyry tarazyǵa tartylyp jatqan sahnada jalyndap janǵan bir akter bolmady. Olar oınaǵan keıipkerlerdiń júris-turystary, sóz saptaýlary, sezim serpilisteri kórkemdik bıikke kóterilgen joq. Shıyrshyq atqan psıhologııalyq tartysqa qurylǵan bul sahnanyń emoııalyq qýatyn akterler óz oıyndarymen jandandyra almady.

Sol sııaqty Abaıdyń ájesin oınaǵan Jibek Lebaeva, Uljan - Aqbota Qaımaqbaeva, Aıǵyz - Aqmaral Daırabaeva oıyndary da kórermenderdi ádemi áserge bólemedi.

J.Lebaevanyń boıynda Zerege laıyq keskin-kelbet, syr-symbat bolǵanymen de óziniń rolin san-alýan boıaýlarmen qulpyrta almady. Nemeresiniń asty-ústine túsip shekten tys óbekteı berý Abaıdyń  tálim-tárbıesine bar kúshin jumsaǵan áje muratyn durys túsinbegendikten týǵan. Búkil qazaq áıelderiniń asyl qasıetterin boıyna jıǵan Zere báıbisheniń tektiligi men danalyǵyn J.Lebaeva oıynynan kóre almaǵanymyz ókinishti.

Uljan men Aıǵyz rolderinde oınaǵan aktrısalar da óz keıipkerlerin tereń zerttemegen. Olar Abaıǵa rýhanı súıeý bolyp, parasattylyq pen adamgershilik nárin boılaryna jınaqtaǵan analardyń beınesin jasamady.

Jas Abaıdy oınaǵan Ernat Kúnshibaev oqýdan oralǵan balanyń saǵynyshqa toly kóńil-kúıin ılanymdy jetkizdi. Alaıda keıingi sahnalarda Abaıdyń erekshe bitim-bolmysy akterdiń qımyl-qozǵalysynan, bet-júzinen, daýysynan  baıqalmady. Akter sahnada ary-beri júgirip, syrtqy emoııamen Abaıdyń kóńil-kúıin berýge tyrysqanymen onyń aqyndyq darynyn,  oılylyǵyn shyǵarýǵa sheberligi jetpedi. Ásirese, Qodar men Qamqany ólim tuzaǵyna túsirgen ákesiniń qatygezdigi jas Abaıdyń jan-dúnıesin qalaı kúızeltkenin oryndaýshy ishki tolǵanyspen kórsete almady. Spektakldiń sharyqtaý shegi bolyp sanalatyn bul sahnada Abaı ómiriniń jańa paraǵy bastalatynyn akter óz oıynymen aıqyndaý kerek edi. Biraq, E.Kúnshibaev keıipkerdiń rýhanı álemine tutastaı ene almaǵandyqtan aqynnyń áleýmettik ortasyna degen alǵashqy qarsylyǵy túsiniksiz qalypta qaldy. Budan  akterdiń óz rolin aqylmen saralap zerttemegendigin jáne óz betinshe izdenbegendigin kórdik.

Spektakldegi asa bir psıhologııalyq dáldikke, tas-túıin, ishki yrǵaqqa qurylǵan beıneler - Qodar men Qamqa. Sahnada az kórinse de Qodar rolindegi Maqsat Sábıtov óz keıipkerin qaısar minezdi, aıtqanynan qaıtpaıtyn birbetkeı, ósek-ótirikti jany súımeıtin adal adam etip beıneledi. Qarashoqy qoınaýynda máńgilikke jerlengen ulynyń beıitine belgi qoıyp, kúńirengen Qodar ózine sýsyn ákelgen kelini Qamqa - S.Erzatqa ákelik meıirimmen qarap, únsiz egiledi. Osy kóriniste akterdiń júzinen ishi kúıikke tolǵan adamnyń jan azabyn, tilmen aıtyp jetkizýge kelmeıtin qasiretin birden ańǵarýǵa bolady.

Qamqany oınaǵan Sánııa Erzatqyzy jas kelinshektiń jan-dúnıesin názik túsinip, júıeli áreket jasady. Sahnaǵa birneshe mınýt qana shyǵatyn aktrısanyń shynaıy da naqyshty oıyny Qamqanyń qandaı adam ekenin uqtyryp ótedi. Qazaq kelinderine tán ıbalyq pen sypaıygershilikti aktrısa ásem qımylymen, bııazy daýysymen jetkizdi. Marqum kúıeýin túsinde kórgenin atasyna aıtqan kezde Qamqanyń jaryna degen ystyq sezimi men oǵan degen saǵynyshy  jasqa aınalyp kórermenderdi tebirenterlik dárejede shyqty. Bul eki oryndaýshynyń oıyndary ózara jymdasyp, rejısser oı-tujyrymyna úılesimdi toǵysqan.

Spektakl oqıǵasy aınalmaly sahnanyń dóńgelek alańynda ótedi. Sonyń nátıjesinde sahnalyq árekettiń dınamıkasy kúsheıip, spektakldiń kórkemdik tutastyǵy saqtalǵan. J.Hadjıev pen sýretshi S.Omarovtyń ushqyr qııaldary bir arnada toǵysyp óte beıneli, kózdiń jaýyn alatyndaı dekoraııa týdyrǵan. Sahnanyń eki jaǵyndaǵy  jaqpar tastardan  yzǵar esip, kósilip jatqan keń jazıra dalanyń kórinisi erekshe áserge bóleıdi. Alystan munartqan Qarashoqynyń sulbasy tragedııalyq oqıǵanyń atmosferasyn qoıýlata túsedi. Osynaý demin ishine tartyp surlanyp jatqan saıyn dala tósindegi nebir oqıǵalarǵa melshıgen qara tastar kýá bolyp turǵandaı áser týdyrady.

Qoryta aıtqanda, bul spektaklde J.Hadjıev Abaı ómir súrgen áleýmettik ortadaǵy nadandyq pen qatygezdiktiń bala jan-dúnıesine tıgizgen áserine fılosofııalyq sıpat berip óziniń rejısserlik oı-tujyrymynyń kúsh-qudiretin kórsete bildi. Marqumnyń kózi tirisinde «Telǵaranyń»  kórermender úshin kórkemdik-tanymdyq áseri joǵary bolǵanyn jasyrmaımyz. Bizdiń syn pikirimiz spektakldiń dál qazirgi jaǵdaıyna baılanysty aıtylyp otyr. Aldaǵy ýaqytta atalǵan spektakl teatr repertýarynda júretin bolsa, onda akterlerdiń barlyǵy da óz rolderine jaýapkershilikpen qaraýdy kúsheıtkenderi jón. Sebebi, bul taqyryp tóńireginde rejısser uzaq jyldar izdenip, tolǵanyp árbir keıipkerdiń sózin asyl tastaı qyrnap, minez erekshelikterine deıin oryndaýshylarǵa túsindirip jumys jasady. Buǵan sahnadaǵy mızansenalardyń músindigi, senografııasy men keıipker kıimderiniń jáne mýzykasynyń bıik talǵammen qurastyrylýy dálel. Al, rejısserdiń maqsat-mindetin ýaqyt óte kele esten shyǵaryp, óz keıipkeriniń qur sózin ǵana aıtyp, beıne jasaýǵa nemquraıly qarasa, buǵan akterler qaýymy kináli dep bilemiz. Teatr ujymynyń basshylary da birneshe jyldar boıy sahnadan túspeı júrip kele jatqan spektaklge qamqorlyqpen qarap onyń quldyraýyna jol bermeýin surar edik.