Maqala
«Talantty eske alý – qazaq ónerine degen qurmet, rýhanııat aldyndaǵy paryz»
Qazaq teatr jáne kıno óneriniń akterlik mektebiniń negizin salýshylardyń biri, QR Halyq artısi, sańlaq sahnager Seráli Qojamqulovtyń dúnıege kelgenine 125 jyl tolyp otyr. Respýblıka kóleminde atalyp ótip jatqan mereıtoı qarsańynda talantty artıst, taý tulǵa, ónerdiń eren júırigi S.Qojamqulovtyń shyǵarmashylyq joly jaıly Almaty Memlekettik qýyrshaq teatry «Qazaq kásibı óneriniń aqtańgeri» atty derekti fılm usyndy.
Bólim: Teatr
Datasy: 09.05.2021
Avtory: Бейбіт Əлкеева
Maqala
«Talantty eske alý – qazaq ónerine degen qurmet, rýhanııat aldyndaǵy paryz»
Qazaq teatr jáne kıno óneriniń akterlik mektebiniń negizin salýshylardyń biri, QR Halyq artısi, sańlaq sahnager Seráli Qojamqulovtyń dúnıege kelgenine 125 jyl tolyp otyr. Respýblıka kóleminde atalyp ótip jatqan mereıtoı qarsańynda talantty artıst, taý tulǵa, ónerdiń eren júırigi S.Qojamqulovtyń shyǵarmashylyq joly jaıly Almaty Memlekettik qýyrshaq teatry «Qazaq kásibı óneriniń aqtańgeri» atty derekti fılm usyndy.
Bólim: Teatr
Datasy: 09.05.2021
Avtory: Бейбіт Əлкеева
«Talantty eske alý – qazaq ónerine degen qurmet, rýhanııat aldyndaǵy paryz»

Qazaq topyraǵynda ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldary shymyldyǵy túrilgen kásibı teatrdyń alǵashqy qarlyǵashtary Q. Qýanyshbaev, S. Qojamqulov, E. Ómirzaqov, Q. Badyrov, I. Baızaqov, Q. Jandarbekov, Á. Qashaýbaev syndy dala daryndary boldy. Solardyń biri, tutas ǵumyryn ulttyq ónerdiń jandanýyna arnaǵan dara talant ıesi Seráli Qojamqulov - 1896 jylǵy mamyr aıynyń 5- shi juldyzynda Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen. Azan shaqyryp qoıǵan esimi – Seráli. Bala kúninde anasy erkeletip “Serkem meniń!” dep ataǵan.

Ákeden jastaı jetim qalǵan Serkeniń ónerge degen qushtarlyǵyn oıatýǵa týǵan jezdesi J.Temirbekov pen qazaqtyń áıgili jazýshysy B.Maılınniń shapaǵaty tıgen. «Qyzyl kerýen» trýppasynyń jumysyna belsene aralasyp, óziniń sahna ónerine degen qabilet-qarymyn baıqatady. Orynborda S. Seıfýllın, S. Muqanov, Ǵ. Músirepov, Q. Badyrov sııaqty qazaq ádebıeti men óneriniń belgili tulǵalarymen tanysyp, ónerge degen yqylasy arta túsedi. Qyzylorda qalasyna irgetasy qalanǵan kásibı teatrda tuńǵysh ret M. Áýezovtyń «Eńlik – Kebek» tragedııasy qoıylyp, osynda Serke alǵash ret Espembet rólin somdaıdy. Kásibı ónerge osylaısha aıaq basqan jas daryn ǵumyrynyń sońǵy sátterine deıin sahna ónerine qaltqysyz qyzmet etti.
Qazaqtyń tól shyǵarmalarynan bastap, batys jáne orys dramatýrgııasynda 170-ten astam keıipkerdiń harakterin jasap, qazaq kıno óneriniń órkendeýine de ólsheýsiz úles qosqan maıtalman artısttiń shyǵarmashylyǵyna kásibı ári synshylyq kózqarasyn bildirgen Memlekettik qýyrshaq teatrynyń kórkemdik jetekshisi, QR Eńbek sińirgen artısi, teatr rejısseri Orazáli Aqjarqyn-Sársenbek oıyn bylaı túıindeıdi:
«Serke Qojamqulov... «Seraǵa» deıtin ony jurt. Qazir elimizde 60-tan asa teatr bar dep qarastyratyn bolsaq, osylardyń barlyǵynyń bastaýy, úlken aǵashtyń tamyry bolady ǵoı. Bizdiń Serke aǵalarymyz úlken qazaq teatry dep atalatyn báıterektiń tamyry ispettes. Orys teatry ózderiniń tarıhyn 300 jyl burynǵy ýaqyttan bastaıdy. Al, biz bir ǵasyrlyq teatrymyzdyń tarıhyn menińshe áli tolyq zerttep bilgen joqpyz. «Serke aǵalar kimder? Olardyń shyǵarmashylyqtary qaıda jatyr?», - mine zertteý osy saýaldardan bastaý alýy qajet. Akterlik ónerdiń bastaýy sanalatyn Seraǵańdar naǵyz talanttarǵa tán úlgi kórsetip ketti. Qazirgi artıster keıde áleýmettik jaǵdaıyn aıtyp jatýy múmkin. Al, ol kisiler naǵyz kúrdeli de qıyn kezeńde ónerge shyn berilip, aılyq ta, ataq ta, úı de berilmeıtin shaqta rýhanııatqa eseppen emes essiz súıý arqyly qyzmet etti. Búgingi deıin kórgen kórermenderiniń kókeıinen shyqpaǵan, tańdaýly rolderiniń biri «Qozy Kórpesh- Baıan Sulý» spektaklindegi Qarabaı beınesi ekeni anyq. Mine, biz sol beınelerli, artıstiń kózin kórgenimizge baqyttymyz. Sebebi, Serke aǵa sahnaǵa shyqqanda naǵyz bekzat ónerdi, ár rolinen ózinen tán bıikitigin ańǵaratyn edik».

Á.Mámbetov, S.Qojamqulov

Derekti fılmde kınotanýshy Gúlim Kópbaıqyzy «Qazaq kıno ónerindegi Serke salǵan sara beıneler» taqyrybynda Seráli Qojamqulovtyń shyǵarmashylyǵy jaıly tyń derektermen bólisti.
«Elimizde 125 jyldyǵy atalyp ótkeli otyrǵan S.Qojamqulov ónertanýshylar men kınotanýshylar zertteýi boıynsha «Qazaq kınosyndaǵy tuńǵysh kıno akter» dep eseptelinedi. Sebebi, 1930jyldary qazaq kıno ónerinde alǵash ret Qazaqstan taqyrybyndaǵy «Vostokfılm» túsirgen «Jut», «Qarataý qupııasy», «Dala ánderi» syndy fılmder jaryqqa shyqty. Osylardyń ishinde «Jut» jáne «Qarataý qupııasy» fılmderiniń kóshirmesi saqtalǵanymen, «Dala ánderi» kórkem fılminiń kóshirmesi saqtalmaǵan. Onyń birden bir sebebi, keńestik ıdeologııa kezinde atalmysh kınoóndirisin basqaryp otyrǵan qazaq zııalylary I.Jansúgirov, B.Maılın bolǵandyqtan, ol fılm saıası qýǵyndaýǵa ushyrap ketti deýge bolatyn. Mine, osy fılmde Seráli Qojamqulov óziniń rolin somdaǵan bolatyn. Eger, bul fılm saqtalyp, bizge jetken bolsa qazaq kıno óneriniń altyn qorynan oryn alatyn týyndylardyń biri bolar edi.

 

Sonymen qatar, artısti Qazaqstan taqyrybyna túsirilgen «Amangeldi» kórkem fılminde ekinshi roldegi keıipker retinde kóremiz. Jalpy, S.Qojamqulov qazaq kınosynda, ulttyq kınoda boı kórsetip, óziniń tabıǵatpen berilgen darynyn ekran óneri arqyly da jetkize bildi. Biraq, akter eshbir fılmde basty rol somdamaǵan. Dese de, artıstiń kásibı sheberligi sondaı, basty roldi somdaǵan artısterden aldyǵa shyǵyp otyrady. Alǵashqy jyldardaǵy qazaq kınosyndaǵy «epızodtyq rolderdiń patshasy» dep aýyz toltyryp aıtýymyzǵa bolady. Keıingi túsken «Abaı ánderi», «Aqgúl», «Raıhan» fılmderindegi kórkem beınelerin de erekshe atap ótýimiz kerek. Sonymen birge, S.Qojamqulovty tek birjaqty teatr artısi dep qarastyrmaýymyz qajet. Qazaq kınosynyń, onyń ishinde ulttyq qazaq kınosynyń altyn qorynda saqtalǵan fılmderinde erekshe kózge túsken, akterlik mekteptiń úlken abyzy bolyp sanalatyn artısterdiń biri – S.Qojamqulov» dep túıindeıdi.

Iá, saf ónerdiń serkesi S.Qojamqulovtyń shyǵarmashylyq joly tom kitapqa arqaý bolarlyqtaı. 1979 jyldyń 25-jeltoqsan kúni «Ana-Jer-Ana» spektaklinde aqsaqal rólinde sońǵy ret oınady. Arada alty kúnnen soń 83-ten 84-ke qaraǵan shaǵynda 31-jeltoqsan kúni máńgilik uıqyǵa ketti. Talanttyń ómirden ótken kúni bolmaıdy, tek týǵan kúni bolady. Qazaq ónerine ómirin arnaǵan uly tulǵanyń esimi jyldar ótken saıyn jańǵyra bermek.