Maqala
«Te-ART-Kókshe» forýmy – kásibı alań jumysy
Bólim: Teatr
Datasy: 22.09.2022
Avtory: Анар Еркебай
Maqala
«Te-ART-Kókshe» forýmy – kásibı alań jumysy
Bólim: Teatr
Datasy: 22.09.2022
Avtory: Анар Еркебай
«Te-ART-Kókshe» forýmy – kásibı alań jumysy

Teatr festıvali – bul tek zamanaýı óner oqıǵasy ǵana emes, sonymen birge mádenı-týrıstik qubylys, belgili bir qalany, oblysty, eldi tanymal etýge baǵyttalǵan kórinis. Elimizde festıvaldik qozǵalystyń aıasy jyldan jylǵa keńip jatqanyn barshamyz kórip otyrmyz. Solardyń ishinde sońǵy jyldary óziniń turaqtylyǵymen, qyzyqty baǵdarlamasymen, kásibı teatr synshylarynan quralǵan qazylar alqasynyń pikir‑talastarymen kózge túsip júrgen festıval – Kókshetaýdaǵy Aqmola oblystyq orys drama teatry uıymdastyryp júrgen «Te-ART-Kókshe». halyqaralyq teatr festıvali. Festıvaldiń art‑dırektory B.Bahtygereevtiń basshylyǵymen jas mamandardyń  mádenıet pen ónerdiń zamanaýı túrleriniń kókjıegin keńeıtýge, mádenı ortany qalyptastyrýǵa, tarıhı-teatrlyq mura men álemdik mádenıetterdiń dástúrli qundylyqtaryna tereń boılaýǵa shaqyratyn forým‑zerthananyń jumysymen merekelik is‑sharany jalǵastyryp otyr.

Jer shoqtyǵy atanǵan Kókshetaýdyń ásem de kórikti Býrabaıynda ornalasqan «Zerendi» shıpajaıynda 13-18 qyrkúıek aralyǵynda «Te-ART-Kókshe» Halyqaralyq teatr festıvaliniń  forým‑zerthanasy ótti. Aqmola oblystyq orys drama teatrynyń uıymdastyrýymen ekinshi ret ótkizilip otyrǵan bul is‑sharanyń basty maqsaty – búgingi teatr mamandarynyń biliktiligin arttyrýmen qatar shyǵarmashylyq baılanystar ornatý, jańa jobalardyń bastamasynda turý. «Óreli ózgeris – ilkimdi ister bastaýy!» aıdarymen ótken forým Aqmola oblysy ákimdiginiń jáne Qazaqstandaǵy Reseı ǵylym jáne mádenıet «Rýsskıı dom» ortalyǵynyń qoldaýymen joǵary deńgeıde boldy. «Menedjment jáne kreatıvti prodıýsserleý», «Akterlik sheberlik», «Teatr jýrnalıstıkasy», «Rejıssýra» baǵyttary boıynsha júrgizgen Reseılik jáne otandyq mamandardyń sheberlik‑synyptary men dáristerine elimizdiń birqatar teatr rejısserleri, akterleri men ádebıet bóliminiń meńgerýshileri, BAQ qyzmetkerleri úshin taptyrmas tájirıbe kózine aınaldy.

Osy kúnderi «Rejıssýra» baǵyty boıynsha qatysqan mamandarmen Qalmaq Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Batyr Kolaev «Qozy‑Kórpesh – Baıan sulý», rejısser Vıacheslav Vıttıh «Eńlik – Kebek», rejısser Aıan Álimbaev «Ólgender qaıtyp kelmeıdi» pesalary boıynsha qoıylym nobaılaryn jasap, forýmnyń sońynda kórermen nazaryna usyndy. Al, arnaıy shaqyrtýmen Reseı teatr óneri akademııasynan (buryńǵy GITIS) kelgen pedagogtar: Oleg Volynevtyń  sahna qozǵalysynan, Tatıana Vasılevanyń sahna tilinen, Tatıana Morozovanyń akterlik sheberlikten bergen tájirıbelik dáristeri de bizdiń jas mamandarǵa úlken sabaq bolǵanyn qatysýshylardyń ózderi de jasyrmady. Orystyń uly sheberleri men basqa elderdiń mektepteriniń ádistemesiniń negizin buzbaı, ár akterdi akterlik ónerdi oqytýdyń ádistemeleri men ádisterin túzetýge egjeı-tegjeıli salystyrmaly taldaý júrgizip tájirıbelik jattyǵýlar arqyly naqty qarastyrady.

Elimizdiń teatr menedjmentiniń bilgir mamandary dep tanylyp júrgen Almaty memlekettik qýyrshaq teatrynyń dırektory Esenalıev Talǵat Qamqabaıuly men Aqmola oblystyq orys drama teatrynyń basshysy Bahtygereev Beıbit Salaýatulynyń búgingi teatr óndirisin qalaı damytý kerektigine jaýap beretin dáristeri óte qyzyqty ári sahna ónerin uıymdastyrýdyń qyry men syryn, otandyq ári sheteldik tájirıbeni salystyra, baılanystyra otyryp aıtylýy da maǵynaly boldy. Reseıden kelgen taǵy bir spıker –Inter Media aqparattyq agenttiginiń bas redaktory, jýrnalıst Evgenıı Safronov óz salasynyń qatysýshylaryna qazirgi teatr ónerin aqparattyq quraldar men ınternet jelilerinde nasıhattaý jumystaryna toqtaldy. Aıta ketetin jaıt, elimizdiń mamandarynyń da sheteldik mamandardan bir eli qalyspaı, óz isteriniń naǵyz sheberleri ekenine qýana kóz jetkizdik.

Forým aıasynda Qazaqstannyń teatr dırektorlarynyń Keńesi de óziniń kezekti májilisin ótkizdi. Jıynda Keńestiń tóraǵasy, forýmnyń arnaıy qonaǵy M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq drama teatrynyń dırektory Erkin Tileýqululy Jýasbek qazirgi basshylardyń aldyna kóldeneńdep kelip turǵan suraqtarǵa basa nazar aýdaryp, profsoıýz máselesi boıynsha «Qazaqstandyq salalyq mádenıet, sport, týrızm jáne aqparat qyzmetkerleriniń kásiptik odaǵy» QB tóraǵasy Imanqulova Svetlana Keńesqyzy men Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Qazaqstandyq avtorlyq qoǵam» RQB bas dırektory, belgili akter Esenalıev Baıǵalı Maqulbekulymen arnaıy kezdesý jasap kókeıkesti máselelerdi kóterdi. Astana, Almaty, Qaraǵandy, Túrkistan, Shymkent, Óskemen, Aqtaý, Petropavldan kelgen teatr basshylary óz pikirlerimen bólisip, otandyq teatr ónerin uıymdastyrý jumystaryna, menedjmentine baılanysty birshama usynystar jasady.

Sonymen qatar, Aqmola oblystyq orys drama teatry forýmnyń qatysýshylary men qonaqtaryna jańa qoıylymdaryn usyndy. M.Áýezovtyń «Kókserek» áńgimesi boıynsha arnaıy Tatarstannan shaqyrtylǵan rejısser Tımýr Kýlovtyń qoıylymy ınterpretaııalyq sheshimimen tańqaldyrdy. Vestern janrynda sheshilgen bul spektaklde adam men tabıǵat arasyndaǵy baılanysqa tereń boılap, avtor ıdeıasyn, óziniń oı-tujyrymyn akter oıyny arqyly júzege asyrǵan. Oryndaýshylardyń ár sózdiń astaryn ashyp, ekinshi plandy sezinýiniń arqasynda spektaklde akterlik ansambl, sahnalyq tutastyq bar. Qasqyrdyń psıhologııasynyń san-qıly qaltarysyn aqtaryp, keıipkerlerdiń oqys qımylǵa barýy osy qoıylymda aıqyn kórinis bergen. Akterlerdiń birneshe roldi qatar atqaryp, bir beıneden ekinshi beınege aýysý sátteriniń ózi organıkalyq bolýy,  túrli aspaptar arqyly áýenmen kómkerýi, plastıkasynyń naqtylyǵy qoıylymnyń temporıtmin bir qalypta ustaýǵa múmkindik bergen. Bárimizge bala kezimizden tanys oqıǵanyń ózi qazaq dalasynda emes, Jabaıy Batystyń salýnynda (salýn – kavboılardyń kafesi) ótýi – eki túrli mádenıetti, jaǵrapııalyq jaǵynan bir‑birinen múldem alys jerlerdi baılanystyryp qana otyrmaı, sondaı‑aq, bala men bóltirik, adam men qasqyr, adamzat pen tabıǵattyń arasyndaǵy qarym‑qatynasynyń búkil álemge ortaq ekendigin dáleldeı túskendeı.  Jáne ár kórinis keıipkerler áreket jasaıtyn oqıǵa orny ǵana emes, olardyń taǵdyrynyń jalǵasy, basy men aıaqtalýy bar ómirdiń jandy sýreti ispettes.

Al, kelesi usynǵan A.P.Chehovtyń «Shaǵala» qoıylymynyń janry ıllıýzııa jáne jalǵyzdyq dep alynypty. Spektakldiń rejısseri, senografy máskeýlik Peter Nore. Rejısser ár keıipkerdiń minezin búgingi zamandastarǵa jaqyndatyp, óz‑ózine senimsiz, psıhologııalyq turaqsyzdyqqa toly, bir‑birimen sóılesip turyp, óz sózinen basqa eshteneni estimeıtin, jalǵyzdyqtan qajysa da ózderi sol jalǵyzdyqty qalap turǵan Chehovtyń shaǵalasyna aınaldyrǵan. Rejısserdiń oı‑tujyrymy, alǵa tartqan ıdeıasy anyq oqylǵanmen kórinisterdiń arasynda bastaryna uzyn tumsyqty qustyń maskasyn kıgen keıipkerlerdi shyǵarýy birinshiden qoıylymnyń ýaqytyn sozyp jiberse, ekinshiden temporıtmin de báseńdetip otyrdy. Sondaı‑aq, spektakl boıy sahnada shaǵalanyń beınesinde júrgen keıipkerdiń de atqarar júgi anyq bolmady.

Úshinshi usynǵan qoıylym ataqty japon jazýshysy Akýtagava Rıýnokeniń «Rasemon» áńgimesi Qalmaq Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Batyr Kolaevtyń ınterpretaııasynda usynyldy. Kameralyq sahnada qoıylǵan bul shyǵarma kabýkı ónerine silteme jasap, karıkatýralyq tásilge súıengen. Teatrdaǵy teatr ádisi paıdalanyp, sahna syrtynda otyrǵan akter túrli aspaptarmen oqıǵany súıemeldep, bir‑eki aýyz japon tilinde aıtylǵan keıipkerlerdiń  sózin oryssha baıandaýy qoıylymnyń ereksheligi boldy.

Úl túrli rejısserlik qoltańbamen, stılıstıkamen qoıylǵan bul spektaklder teatrdyń repertýarlyq saıasatqa muqııatpen qaraıtynyn, únemi izdenis ústinde júrgenin, jańa tendenııalardan qalyspaýǵa tyrysyp jatqanyn aıqyn kórsetti.

Forým elimizdiń mádenı ómirine shyǵarmashylyq ınvestıııalardy engizý, teatr aralyq, mamandar arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyqty nyǵaıtý jolynda úlken is atqarǵanyn dáleldedi. Bul is‑shara jas teatr mamandarynyń biliktiligin shyńdaıtyn  bilim berý alańyna aınalyp, al forým aıasynda kórsetilgen qoıylymdar men jobalar  qarapaıym kórermenge de qoljetimdi boldy.

«Te-ART-Kókshe» Halyqaralyq teatr festıvaliniń  forým‑zerthanasy qazaqstandyq teatrlardyń shyǵarmashylyq áleýetin ashýǵa, zamanaýı teatr óneriniń damý tendenııalaryn anyqtaýǵa, oblys ortalyǵynyń mádenı ortasyn qalyptastyrýdaǵy teatrdyń rolin arttyrdy. Osy festıval men forýmnyń arqasynda Kókshetaýdyń Qazaqtannyń teatrlyq, mádenı jáne týrıstik ortalyǵy retindegi mártebesi nyǵaıa tústi. Ekinshi ret ótkizilip otyrǵan forým elimizdiń teatr rejısserleri men akterleriniń súıikti kezdesý, qarym-qatynas jáne shyǵarmashylyq tájirıbe almasý ornyna aınalǵany sózsiz.