Maqala / #stýdentSózi
VIII Ortalyq Azııa elderiniń Halyqaralyq teatr festıvalinen keıingi oılar
2022 jyldyń 1-7 qarasha aralyǵynda Almaty qalasynda jazýshy M.Áýezovtyń 125 jyldyǵyna arnalǵan VIII Ortalyq Azııa elderiniń Halyqaralyq teatr festıvali ótti
Bólim: Teatr
Datasy: 14.11.2022
Avtory: Аружан Оразова
Maqala
VIII Ortalyq Azııa elderiniń Halyqaralyq teatr festıvalinen keıingi oılar
2022 jyldyń 1-7 qarasha aralyǵynda Almaty qalasynda jazýshy M.Áýezovtyń 125 jyldyǵyna arnalǵan VIII Ortalyq Azııa elderiniń Halyqaralyq teatr festıvali ótti
Bólim: Teatr
Datasy: 14.11.2022
Avtory: Аружан Оразова
VIII Ortalyq Azııa elderiniń Halyqaralyq teatr festıvalinen keıingi oılar

Festıval M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatrynda saltanatty túrde ashyldy. Atalmysh óner merekesine shetelderden kelgen teatrlar, qazylar músheleri, festıval uıymdastyrýshylary jáne shoý-keıs qatysýshylary  kýá boldy.  Bıylǵy óner saıysynda elimizdiń bes teatry jáne Ózbekstan, Tatarstan, Ázirbaıjan, Tájikstan, Qyrǵyzstan memletketteriniń teatrlary baq synady.

Festıvalge tórelik etken  qazylar músheleri:
-    Qazaqstannyń eńbek eri, Qazaqstan teatrlaryny assoıaııasynyń prezıdenti, professor Áshimov Asanáli;
-   Ázirbaıjan Memlekettik Mádenıet jáne Óner ýnıversıtetiniń professory, teatrtanýshy Israfılov Israfıl Ramazanoglý;
-    Ózbekstan kórkemsýret akademııasynyń «Sanat» jýrnalynyń bas redaktory, teatrtanýshy Kadyrova Dılıafrýz Mýhsınqyzy;
-     Reseı memleketiniń sahna óneri ınstıtýtynyń professory, teatrtanýshy Dmıtrevskaıa Marına Iýrevna;
-     Tájikstan Ulttyq ǵylym akademııasynyń Óner tarıhy bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Tavarov Mýhamadýllo Sýltonuly boldy.

Jarys barysynda ózimizdiń qazaq teatr óneri men kórshiles memleketterdiń teatrlyq damý úderisiniń jetistikteri men olqylyqtaryn aıqyn baıqaı aldyq. Eń bastysy, uıymdastyrýshylardyń usynysymen «Teatrtaný» bóliminde oqıtyn stýdentter festıval jumysyna belsene aralastyq. Sonyń arqasynda ár memlekettiń rejısserleri, synshylary, akterlerimen tyǵyz baılanysta bolyp búgingi teatr óneriniń jańa baǵyttarymen tanysyp, olardyń damý úderisinen  habardar boldyq.

Kishi sahnadaǵy spektaklder

Festıvalde kórsetilgen bas-aıaǵy 11 spektakldiń  beseýi kishi sahnaǵa yńǵaılastyryp qoıylǵan. Festıvaldiń shymyldyǵyn ashqan T.Mınnýllın atyndaǵy Nıjnekamsk Memlekettik tatar drama teatrynyń «Na zare» (avt: S.Ramıev, rej: T.Imamýtdınov) qoıylymy boldy. Spektakl mono baǵytynda qoıylǵan. Tatar poezııasynyń bıik shyńy sanalatyn  bul óleń – halyqtyń tań sáride jańa kúndi kórip oıanýyn dáripteıdi. Spektakl plastıkalyq tilmen órnektelgen. Óleńniń týý úrdisi akterdiń dene qımyldary arqyly berilgen. Aqynnyń júregin tolqytqan máseleler akterdiń bet-júzindegi ym-ısharalarmen, túrli qımyl qozǵalystardyń tizbegimen beınelendi. Rejısser sheshiminde pesa keıipkeriniń ishki psıhologııasynyń negatıvterinen oıaný jáne óz-ózimen kúresý arqyly jeńý sýrettelgen. Alaıda, ýaqyt boıynsha bir saǵat on bes mınýtqa sozylǵan spektaklde qaıtalaýlar tym kóp boldy. Sondyqtan da, keıbir sahnalar kórermenderdi zeriktirip jiberdi.

Kelesi qoıylym Qyrǵyz Memlekettik «Ýchýr» Jastar teatrynyń «Topon» spektakli (avt: S.Raev, Sh.Sheıshenov, rej: D.Qydyrmaeva). Spektakldiń negizgi ıdeıasy absýrdqa qurylǵan. Ekspozıııadan bastap kórermendi ózge atmosferaǵa bólegenimen, ortasynan bastap spektakldiń yrǵaq ekpini  báseńdep, túsiniksiz mızansenalar  kóbeıip ketti.

Dál osyndaı solǵyn shyqqan spektaklderdiń biri Ázirbaıjan Memlekettik «Iýg» teatrynyń «My-kloýn» feerııa-makabry men Tájikstannyń K.Hýdjandı atyndaǵy mýzykalyq komedııa teatrynyń «Letaıýıı lekar» komedııasy (avt: J.B.Moler, Sh.Boshbekov, rej: S.Shehov) boldy. Bul atalǵan spektaklderden birden-bir kózge túsetin akterler men rejısserlik tyń sheshimder baıqamadyq. Budan Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstan memleketteriniń atalmysh festıvalge nemquraıly qaraǵanyn baıqadyq. Bizdińshe, úlken óner saıysyna kassalyq spektaklder ákelip, ony halyqqa usyný qate túsinik degen pikirdemiz. Festıvalge joldama alǵan árbir teatr repertýaryndaǵy eń myqty spektaklin ákelýi kerek edi. Atalǵan sheteldik spektaklderdiń birde-bireýinen jańalyq silemderin kóre almaǵanymyz ókinishti.

Kishi sahnaǵa shaqtalyp jasalǵan, birden naızadaı ótkir stılimen kózge kóringen spektakl Aqmola oblystyq Orys drama teatrynyń sahnalanýyndaǵy «Lıýtyı» vesterny (avt: M.Áýezov, rej: T.Kýlov) boldy. Uly jazýshy M.Áýezovtyń «Kókserek» shyǵarmasy boıynsha múlde basqa baǵytta qoıylǵan spektakldiń rejısserlik jańalyǵy birden kórindi. Teatr trýppasynyń kúrdeli dramatýrgııalyq materıaldarmen jumys jasaı alatyn qabileti aıqyn baıqaldy. «Qazaqy bolmysty erkin kórsete almady» degen alyp-ushpa sózderdi olar ózderiniń Orys teatry ekendigimen aqtap alýǵa bolady. Nemese ondaǵy mýzykalyq talǵampazdyqtyń joǵarylyǵymen jáne sahna shetindegi dombyrada oınalǵan kúılermen de bul sózge kelispeýge bolady. Qazaqtyń «Kókseregin» Eýropa tilimen sóıletken spektakldiń ǵumyry uzaq bolady degen senimdemiz. Festıvaldegi «Úzdik rejıssýra» nomınaııasymen eń ádiletti jeńisti alǵan birden-bir teatr ujymy osy boldy.

Úlken sahnadaǵy qazaqstandyq qoıylymdar

Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademııalyq qazaq mýzykalyq-drama teatrynyń «Don Kıhot» tragıkomedııasy (avt: M.Servantes, Á.Ómirbekuly, rej: Á.Ómirbekuly) kórermenge usynyldy. 3 saǵat 20 mınýt kórsetilgen qoıylymnyń atmosferasy búkil zaldy ýysynda ustap otyrdy. Alaıda, bul spektaklde qoǵamdyq máseleler men saıasattaǵy bylyqtar ashyp aıtylǵanymen, dramatýrgııalyq sharttylyqtar saqtalmaǵan. Akterlik oıyn joǵary deńgeıde, sahnalyq senografııa ádemi oqylady, ásirese basty róldegi «Úzdik er adam beınesi» júldesimen marapattalǵan Sancho - N.Óteýlov sahnada shynaıy ómir súredi. Tek qoıylymnyń ekinshi bólimindegi monolog-sahnalar basyndaǵy kele jatqan kórermenniń tempin joǵaltyp alǵandaı boldy. Bul spektaklge taǵy tazartý jumystary men qysqartýlar engizý qajet degen oıdamyz. «Úzdik senografııalyq sheshim» nomınaııasymen marapattalǵan bul spektakldiń áli de alar asýy bıik dep senemiz.

«Úzdik akterlik ansambl» nomınaııasymen marapattalǵan Q.Qojamıarov atyndaǵy Respýblıkalyq memlekettik akademııalyq Uıǵyr mýzykalyq komedııa teatrynyń «Máshhúr Galen» tragıfarsyn (avt: K.Chapek, rej: G.Adaı)  kórermender jyly qabyldady. Spektaklde karantın kezindegi máseleler kúlkili jaǵdaılarmen kórsetilip,  keıipkerler minezin ár qyrynan ashyldy.  Jaryqtyń qoıylýy jáne ekinshi plandaǵy kórkemdik baǵytta oqylatyn plastıkalyq bıler spektakldiń kórkemdik boıaýyn qanyq etti.

«Úzdik spektakl» men «Úzdik áıel adam beınesi» júldelerin qanjyǵalaryna baılaǵan Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń «Shaǵala» spektakli festıvaldiń kórigin qyzdyrdy. Sahna senografııasy jáne mýzykasy orys ultynyń rýhyn áserli jetkize bilgen. Spektakldiń áni – Chehov zamanyndaǵy obektıvti túrdegi kúlkili jaǵdaıǵa túsken kópqyrly mahabbattyń ózegin dóp basqan. Qoryta kele, bul qoıylymnan rejısserdiń kásibı ónerdegi mádenıeti men klassıkalyq shyǵarmany sahnalaýdaǵy shyǵarmashylyq órisin baıqaı aldyq.

Festıval aıasynda kórsetilgen M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq teatrdyń «Qan men Ter. Aqbala» spektakli kópshiliktiń kóńilinen shyqqan joq. Áıeldiń kúrdeli taǵdyryn kórsetýge baǵyttalǵan bul spektakldiń rejısserlik kilti durys tabylmaǵan.  Jas rejısser A.Ospanbaeva spektakldi kórkemdik tutastyqqa jetkize almady.  Sonymen qatar birinshi kóriniste boı kórsetken bastaryna shelek kıgen qarapaıym halyqtyń «mindeti» sońyna deıin jetpedi. Barlyq sahnanyń bir-birimen baılanysy joq. Teatr  «Ulttyq klassıkany kórkem ıgerse de» akterlik oıyn men sahnalyq sheshimderdi ıgermeı festıvalde boı kórsetkeni ókinishti boldy.

Túıindeı kele, bul festıvalde qazaq teatr ónerinde mol izdenister júrip jatqanynyń kýási boldyq. Festıval aıasynda ótken Shoý-keıste kórsetilgen jekemenshik teatrlardyń spektaklderi de basqa memleketten kelgen qatysýshylarǵa erekshe áser etti.  Bolashaqta halyqaralyq jáne respýblıkalyq teatr festıvalderine  spektakl tańdaýdy erte bastan qolǵa alý kerektigin atap ótkimiz keledi.