Maqala
Rejısser sheberligi. Pesanyń janryn anyqtaý
Pesanyń janryn anyqtaý
Bólim: Teatr
Datasy: 14.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Pesanyń janryn anyqtaý
Pesanyń janryn anyqtaý
Bólim: Teatr
Datasy: 14.01.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Pesanyń janryn anyqtaý

Pesanyń janryn anyqtaý

Janr - ómir shyndyǵyna, bolmysqa qaı qyrynan qaraýymyzdan túıgenimiz.
Úıtkeni óner - bolmystyń (deıstvıtelnost) kórkemdik kórinisi. Kezkelgen zat
ár qyrynan ártúrli bolyp kórinedi. Ár túrli áser qaldyrady. Kóleńkeniń ózi:
tańerteń bólek, tús pen keshte tipten bólek. Kóp qyrly ónerde san qyrly
syr(qupııa) jatpaı ma!? Janr, birinshiden -
bolmysty tanyp bilý proessi, ekinshiden – sýretkerdiń bolmysty baǵalaý
proessi, úshinshiden – kórkemdep kórsetý proessi.
Biz ony dramatýrgııalyq
shyǵarmanyń qurylymynan anyq kóre  alamyz.
Avtordyń nemenege kúıinip kúızeletinin, ne bolmasa nemenege qýanyp máz
boladytynyn pesany muqııat zerdelep baryp kóz jetkizemiz. Avtordyń stıldik
ereksheligin, keıipkerlerdiń is-áreketterin taldaý barysynda qaı janrdaǵy
shyǵarma ekenin birden baıqaýǵa bolady. Janrdy shyǵarmanyń jazylýynan, ondaǵy
úsynylǵan shartty jaǵdaılardyń jıyntyǵynan, sahnalyq áreketterge kórermenderdi
tartý tásilinen anyqtaýǵa bolady.  Endigi
jerde avtor usynǵan shartty jaǵdaılardyń ózimizge qajettisin tańdap ala
biliýimiz kerek te,  ony kórermenderge
jetkizýdiń, olardyń sana-sezimin baýrap alýdyń tásilin qarastyramyz. Avtorlyq
oıdy jetkizýdiń ózindik «oıyn órnegi men
úlgisin» janrǵa baılanysty izdestiremiz. Soǵan baılanysty akterdiń baǵalaý,
áreket etý proessteri, sýretshiniń sheshimi men kompozıtordyń kúı-sazy, t.t.
janrlyq erekshelikke ıe bolmaq. Janr ereksheligi túrde (formada) ǵana emes,
shyǵarmanyń, bizdiń tilmen aıtqanda qoıylymnyń mazmunynda. Janrdy durys taýyp,
zor mán berseń qoıylymyńnyń kórkemdik sheshimine qol jetkizer quralyńa, atústi
qarasań orǵa jyǵar apanyńa aınalary sózsiz. Janrdy durys anyqtaı bilý –
pesanyń mán-maǵynasyn, aıtpaq oıyn, stıldik erekshelikterin tabýdyń kepili
bolmaq.

Stıl – dramatýrgtiń
shyǵarmashylyq máneri, sýretkerlik oıyn jetkizý tásilderiniń jıyntyǵy. Pesasyna
arqaý etip alǵan ómir kórinisinen, sıýjetti qurýynan, kompozıııasynan, janrynan, til kórkemdiginen, ekpin-yrǵaǵynan,
keıipkerlerinń sóz saptaýynan avtordyń stıldik qoltańbasyn anyqtaý qıyn emes. Shyǵarmanyń
qaı avtordyń qalamynan týǵanyn stılinen jazbaı tanýǵa bolady. Rejısser úshin
avtordyń stılin anyqtap, sony qoıylym barysynda júzege asyrý basty sharalardyń
biri. Qoıylymnyń janryn rejısser anyqtaıdy. Bul pesanyń avtorlyq janrynan
ózgeshe bolýy múmkin. Qoıylym janry eń aldymen akterlik oıyn úlgisinde júzege
asady. Janrmen birge bolashaq qoıylymnyń stıldik ereksheligin – oınaý mánerin,
formasyn, bylaısha aıtqanda avtorlyq oıdy jetikizýdiń syrtqy kórinisin tabýymyz
kerek. Qoıylymnyń kórkemdik úlgisin (formasy) – kórip, estý arqyly qabyldaımyz.
Akterlardyń is-qımylyn, mızansenalar, dekoraııa, jaryq, naqyshty boıaýlar arqyly
kórsek, akterlardyń sóz sóıleýi, ıntonaııasy, daýys tembri, mýzykasy, shýlar men
dybystar arqyly estımiz.

Pesany tereń zerttep, taldaýlar
arqyly avtor oıyn túsinip qana qoımaı, sonyń negizinde óziniń rejısserlik
kókeıkesti maqsatyn taýyp, bolashaq qoıylymnyń kórkemdik sheshimin qarastyrady. Rejısserdiń
ol oıy qoıylymnyń plastıkalyq sheshimimen: mızanenalyq qurylymymen,
keıipkerlerdiń plastıkalyq is-qımyldarynyń ekpin-yrǵaǵymen, sahnalyq
bezendirilýdiń elementterimen tyǵyz baılanysty.

Janrdyń túrlerimen bárimiz jaqsy
tanyspyz. Oqytty. Oqydyq. Áli de oqýǵa týra keledi. Janr týraly jazylǵan
kitaptar da jeterlik. Deı turǵanda, ýaqyt ótken saıyn, ásirese ónerde jańa
janrlardyń: fýtýrızm, absýrd, avangardızm, t.t. paıda bolǵandaryn bilemiz. Fars,
býffonada, drama, melodrama, halyqtyq drama, vodevıl, pamflet, grotesk,
dastan, áfsana, fantastıkalyq dramalar, tragedııa, komedııalar (eksentrıkalyq,
kúlmeıtin, muńdy, tragıkomedııalar, t.b.) t.t. Árqaısysynyń ózine tán sahnalyq
erekshelikteri bar. Osylardyń kóp kezdesetin bir-ekeýine toqtala keteıik.

Komedııa (grek. Komos – sherý ótkizý) - jaqsylyqpen, qýanyshpen
aıaqtalatyn dramatýrgııalyq shyǵarma. Basty maqsaty – jurtty kúldirý. Sózdikte
osylaı anyqtama berilgen. Sherý ótkizý degeni Dıonısıı merekesi kezinde hordyń
bımen, ázil ándermen, qaǵytpa qaljyńdarymen kóshege sherýge shyǵý dástúrin aıtady.

Komedııalyq qaqtyǵystyń túp-negizi ómirdegi jasandylyq pen jalǵandyqty,
kertartpa uǵymdaǵy keıipkerlerdiń kerenaý minez-qulyqtaryn áshkerelep keleke
etýinde. Ashyqaýyz ańqaýdyń aldanyp, aqymaq bolýynda («v nalıchıe dýraka»). Komedııalyq
akterdiń basty ereksheligi aıtylar sózdiń astaryn ashýdy emes, sol sózderge astar
sala bilýinde. Ózge janrdaǵy qoıylymdarda akterlar avtor sóziniń ne úshin
aıtylatynyn, neni meńzeıtinin dóp basyp, sol oıdy jetkizýge tyrysady. Al, komedııada
avtordyń aıtpaǵyn tolyq zerttep, zerdelegen akter sol sózge múldem basqasha reń
berip, ózgeshe oı beredi. Aıtylar sol sózge, oqıǵaǵa nemese keıipkerdiń
is-áreketine akter men rejısser óziniń kózqarasyn bildiredi, baǵasyn beredi.
Sondyqtan sóz ben áreketke astar salady. Mysaly bir ǵana «aınalaıyn» degen
sózge ártúrli astar salyp: jaqsy kórýdi, jek kórýdi, súısinýdi, keleke etýdi,
tańdanýdy, túńilýdi, t.b. bildirýge bolady.

Komedııa – dramatýrgııadaǵy eń kúrdeli janr. Ol tek alǵyr,
ushan teńiz qııalǵa baı, ómirden túıgeni kóp akterdiń ǵana enshisi. Dramany, tipti
tragedııany oınap, kórermendi ılandyrýǵa bolady. Úıtkeni adamdar jaratylysynan
bireýdiń qaıǵy-qasiretin túsinýge, ortaqtasýǵa, kómektesýge beıim turady.
Kóshedegi kómektesýdi surap, qaıyr tilep júrgender «muńyn shaǵyp» zarlaǵanda
kózińnen qalaı jas shyǵyp, janyńnyń ezilip, erip ketkenin sezbeı de qalasyń. Mine
sizge drama da, tragedııa da!..

Al, jurtqa kúlki
syılaǵysy kelsede ekiniń biriniń mıyna utymdy oılar kele bermeıdi. Kelgen
kúnniń ózinde iske asyra almaıdy. Sebebi kúlkige keneltý úshin erekshe daryn
qajet. Jasaǵandaryn kórermenderine sendirý úshin, ózi senip te jáne sol
jasaǵanyna óziniń ıronııalyq kózqarasyn kórsetip te áreket etýi kerek.

Adamdarda ómirde belgili bir ádet
qalyptasady. Oqys jaǵdaılarǵa tap bolǵan kezderinde kelsin-kelmesin eski
ádetine basyp árekettenedi. Onysynyń orynsyz qylyq ekenin sezse de sezbegendeı
bola qalady. Ańqaýsı qalyp, sońynan aqtala bastaıdy. Naǵyz komedııaǵa qajetti
nárse. Komedııa - qoıylymnyń syrtqy qurylymyna (formaǵa), keıipkerlerdiń tıptik kelbetine
(tıpaj) de kóp kóńil bóledi. Kez-kelgen «tıpte» komedııalyq elementtiń bolatyny
anyq. Mysalǵa Qojanasyrdy nemese Don Kıhodty kórmesekte qandaı ekenin ózimizshe
topshylaı alamyz. M.Súrtibaevtyń Ańǵarbaıy, L.Gaıdaıdyń «Úshtigi»(Byvalyı,
Balbes,Trýs) tıptik jaǵynan dál tabylǵan beıneler.     

Klassıkalyq komedııalardyń sıýjettik
jelisine kóńil aýdarsaq eń basty sharttyń «shatasý»
ekenin baıqaý qıynǵa soqpaıdy. Shekspırdiń, Galdonıdiń, Molerdiń, Bomarsheniń
komedııalaryn, tipti ózimizdiń Muhańnyń «Aıman-Sholpanyn» alyńyz: shatasý men óz
dárejesinde durys túsinbeýshilikten bastalǵan alashapqyn áreketter, solardyń
kesirinen kúlkili jaǵdaılarǵa tap bolǵan keıipkerlerdiń «syrlary» sońynda
ashylyp, sátimen aıaqtalady. Franýzdarda mynadaı sóz bar: «Komedııa – ózekti máseleniń
joqtyǵynda!»(«Komedııa – bez problem!») deıdi. Sonda qalaı bolǵany? Komedııa
eshqandaı másele kótermeýi kerek pe?! Joq múlde olaı emes. Dramatýrgııada
jazylǵan keleli máseleni jurt onsyzda túsinip otyr. Rejıssýranyń mindeti sol
máseleni kúlkige orap kórermenge «satý». Ómirdegi, qoǵamdaǵy, saıasattaǵy
keleńsizdikterge keıde ay, keıde jeńil ázilmen qaraý. Moler Tartıýfti
áshkereleý arqyly katolık shirkeýiniń bitispes jaýyna aınaldy. Gogol «Revızordi»
jazyp edi, patshanyń qaharyna ushyrady. Maılın satıralyq komedııalary úshin «halyq
jaýy» atanyp atylyp ketti. Jalǵan «qudaılardy» ájýáláp áshkereleı alatyn qudiretti
kúsh - komedııa. Ózge janr «ıdeıa qýyp» ay aqıqatty qaz-qalpynda jetkizýge
tyrysady. Al, komedııalyq janrdyń basty qarýy ájýá, syqaq, ázil-qaljyńmen
áshkereleý, sol arqyly sanany tazartý. Kókiregi oıaý kórermen bárin oı
tarazysynan ózi-aq ótkizip otyrady.  Anekdotty tyńdaǵanda adam eki túrli jaǵdaıdyń
birligine kúledi: birinshi anekdottyń qurylymyna, ekinshisi aıtylý sheberligine.
Al, ázil áńgimeni aıta bilý úlken óner. Kóz aldymyzǵa elestete otyryp kúlemiz,
bir rahatqa batyp, boıymyzdy bılegen aýyrtpalyqtan arylyp, jeńildenip qalamyz.
Janymyz tazarady! Tirshilikte kórsek te kóńil bólmeı  júrgen keleńsizdikterimizge endi basqasha
kózben, anekdottaǵy jaǵdaıdyń bezbenine salyp qaraı bastaımyz. HÚII-shi ǵasyrda
franýz Laroshfýko komedııalyq formýlanyń shartyn ózinshe órnektep edi: «Adamnyń óz boıyndaǵy qasıetti emes, ózinde
joq qasıetti kópke kórsetýge umtylýy kúlkili».

Tragedııa (grek. Tragoidia – teke jyry) - ádebıettegi dramatýrgııanyń
bir túri. Tragedııanyń qurylymynda ómirlik qaıshylyqty tereńdete kórsetetin jáne
basty keıipkerdiń ólimine ákelip soǵatyn shıelenisken qaqtyǵys jatady.
Sózdiktegi anyqtamada osylaı delingen. «Teke jyry» degen sózdi árkim ártúrli
túsindiredi. Bireýleri Dıonıstiń serikterin oınaǵandar eshki terisin jamylyp
qaıǵyly hordy kórsetkendikten dese, endi bireýleri mereke kezinde qaıǵyly haldi
kórsetetin qoıylymdardaǵy jeńimpazdardyń syıǵa alǵan tekesi úshin aıtqan, Dıonıs
qudaıyna arnaǵan alǵys jyry dep túsindiredi. Qalaı bolǵanda da teke uǵymy
Dıonıstiń sımvolıkasy ekeni anyq.

Tragedııanyń basty erekshelikteriniń
biri oqıǵalarynyń aýqymdylǵynda, keıipkerleriniń bolmyspen úılesimsizdiginde (dısgarmonııa
deıstvıtelnostı). Sondyqtan, tragedııada jalǵandyqpen, jaýyzdyqpen sybaılasyp
ymyraǵa kelmeıtin basty keıipker, el men óz arynyń aldyndaǵy boryshyn adal
oryndaý jolynda qazaǵa ushyraıdy. Ómirlik qaıshylyqtardan týyndaǵan ıdeıalyq
qaqtyǵystar, qyzbalyǵy men qyzýy joǵary tartystar sóz bolady. Tragedııada basty
keıipkerdiń qazasyna uryndyratyn qaıshylyqtardyń sheshiminiń taptyrmaýy kórinis
tabady. Jalǵyz adam qoǵamdyq júıemen tartysqa túsedi. Qoǵamdyq júıeniń bılik
kúshi (armııasy, soty, polıııasy, t.b.) bar. Jalǵyzdyń únin shyǵarmaý úshin
arpalysady. Árıne, qoǵamdyq «alyp mashınamen» arpalysqa túsken jeke adam
qurbandyqqa ushyraıdy. Qoǵamdyq júıe óz «zańdylyǵynan» aıyrylmaıdy. Qoǵam
qanshama túrin ózgertkenimen, bıliktiń mindeti ózgermeıdi. Burynǵy tragedııalarda
basty keıipkeler qoǵamda ózindik oryny men salmaǵy bar tulǵalar: patsha, patshaıym,
hanzada, el aǵalary, sal-seriler, erekshe daryn ıeleri bolyp kelgenin ańǵaramyz.
Úıtkeni olardyń is-áreketteri jekelegen adamdarǵa da, kópshilik qaýymǵa  da zor áserin tıgizeri sózsiz. Qoǵamdyq
pikirdiń qalyptasýyna sebep bolady. Al, jáı adamnyń qurbandyǵy ondaı deńgeıge
kótirile almaıdy jáne «júıe» ondaıdy kóp ólimniń biri retinde jyly jaba salady.

Tirshiliktiń taýqymetin tartqan
adam únemi kúızeliste bolady. Basynan keshken azapty aýyrtpalyǵyn umytqysy
keledi. Erteńin oılaǵanda boıyn úreı bıleıdi jáne osyndaı tirligine ózin kináli
sezinedi. Osydan baryp adamda ózin-ózi
aqtaý sezimi paıda bolady. «Meniń oılaǵanym bolmaı qaldy», «onyń ondaı
ekenin bilmedim-ǵoı, áıtpese...» degendeı ózin aqtarlyq túrli sebepter izdeıdi.
Ózgeniń aldynda qanshalyqty aqtalǵanymen, kináli adam óz arynyń aldynda aqtala
almaıtynyn jaqsy biledi. Romeo ózin Djýlettanyń «ólimine» kináli sanap ý ishse,
uıqydan oıanǵan Djýletta ózin Romeonyń ólimine kináli sanap ózine qanjar saldy.
Ekeýi de ózderin kináli sanady, sol úshin ólim arqyly aqtalǵysy keldi. «Qozy
Kórpesh-Baıan sulý» tragedııasynda avtor bul «kináni» tolyq kórsete almasada(
Qozyny Qodar Jantyqtyń azǵyrýmen óltirdi. Al, Baıannyń ólimine dálelder tym
jutań qurylǵan) ekeýiniń ólimi aqtalýdyń
nátıjesi ekeni anyq. Qantógisken soǵys ta jaýlasqan eki jaqta (Stalın men
Gıtler) ózderin aqtap jatady. «Bizdiń isimiz aq!» dep, álemdik bılikke talasty,
kúsh synasty, konlagerlerde qanshama arly azamattar qurban boldy. Mıllıondardy
qyrǵandarǵa qandaı aqtaý qajet!?

Tragedııalyq keıipker óziniń keshirilmes
qateligin bile tura, aqtalýǵa
umtylsa, melodramada «kinásiz
perishte» jan, qarajúrek aramnan japa shegedi. Árıne árkim ózin kinálaǵannan
góri, ózin jarǵa jyqqan jandy jazǵyrǵandy durys kóredi. Sondyqtan bolar
qarapaıym kópshilikke tragedııaǵa qaraǵanda melodrama jaqyn. Eki janrdyń da
bir-birimen úndestigi men uqsastyǵy kóp. Otello Iagonyń aldaýyna túsken «adal
jan» dep eseptesek – melodrama bop shyǵa keledi. Otello múldem ondaı emes. Onyń
kinási tájirıbeli qolbasynyń Iagonyń aldaýyna birden ılana salýynda. Nege ol
teksermeıdi? Iagonyń aıtqandaryna kózin jetkizbesten sene salady? Nege
Dezdemonadan suramaıdy? Qısynsyz kúdiktiń jetegine kóne ketedi. Bar pále
Otellonyń násiline baılanysty jan-dúnıesiniń qaıshylyǵynan týyndaǵan: «qaralyǵymdy kemsitip, opasyzdyqqa barǵany
úshin aıarlyqqa jol bermen!» - degen kekti namys. Qodardyń da qan tógýi
sodan. Aqyr sońynda ekeýi de qanisher qaraqshy bolyp shyǵa keldi. Ashý-yzań men
aıaýshylyq sezimińdi qatar keltiredi. Jaı aıaýshylyq sezim kóbine melodramaǵa tán.
Otello men Qodarǵa degen aıaýshylyqtan góri, ókinish pen ashynýǵa jaqyn «qolyńmen
istegenińdi moınyńmen kóterdiń» uǵymyndaǵy - aqtaý basymyraq.

Tragedııanyń bir sharty keıipkerdiń ólimi eken. Ólim – tumandy tuńǵıyq.
Kórip-bilgen, ólip-tirilgen eshkim joq. Solaı degenimen tirshilikte ólimniń ne
ekenin bilemiz. Biraq, onymyz - ólim jaıly bizdiń túsinigimiz, oıymyzdyń jemisi
ǵana. Uıqy da ólimniń bir túri. Tragedııadaǵy qurbandyqtyń bıik maqsaty bolýy
kerek. Ólim - óziniń aqtyǵyn dáleldeýdiń, jeńiske jetýdiń jalǵyz múmkindigi
bolǵanda ǵana tragedııalyq deńgeıge kótirlimek.

Tragıkomedııa – tragedııalyq jáne komedııalyq belgileri úılesim tapqan
dramalyq shyǵarma. Ereksheligi qaqtyǵystyń sheshilmeýinde, jaǵdaıdyń bıligine
táýeldiliginde, mashaqatqa toly sıýjetinde, qupııany ashar oqys jaǵdaılary bar jáne
sáttilikpen aıaqtalýynda. Sózdikte osyndaı anyqtama berilgen. Qarsy toptardyń
bir-birine agressııalyq qysym kórsetýinen bolǵan qaqtyǵystyń sheshimi eki jaq
ymyraǵa (kompromıss) kelmeıinshe tabylmaıdy.

Dramatýrgııanyń barlyq janrlarynda
(fars, býffonada, komedııa, tragedııa, t.b.) qaqtyǵystyń bolýynyń bir sebebi
qarsylastardyń qysymynan, óshtesýinen, kektesýinen, ústemdik kórsetýinen
bastalyp agressııalyq shabýylǵa ulasyp ketetinin baıqaý qıyn emes. Pesanyń
qozǵaýshy kúshi de osynda.

Qaıta órleý dáýirinen beri kele
jatqan tragıkomedııanyń eki túrin bilemiz. Bireýi - «shattyqpen aıaqtalatyn
tragedııa», ekinshisi – «qaıǵymen aıaqtalatyn komedııa». Aldyńǵysynda – qarsylastar
kektesýdi – keshirimmen, qaqtyǵysty – ymyraǵa kelýmen almastyryp, tragedııany
«boldyrmaı» shattyqpen aıaqtaıdy. Sońǵysynda – bitimge barmas eki jaqtyń bireýi
komedııalyq teńdikti «saqtaı» almaı tragedııalyq kúıreýge ushyraıdy. Kórermender
ar-uıattyń jeńgenin qalaıdy. Birinshisinen rýhanı rahatqa batyp shyqsa,
ekinshisinen taýy shaǵylyp shyǵady. Qalaı bolǵanda da ózge janrlar sııaqty, bul
ekeýide adamdy rýhanı selqostyqtan aryltady.

Adamdar úshin kek qaıtarýdan góri,
sol týraly oı qyzyqtyraq. Óshtesýdi kóbimiz aıyptaǵanymyzben, kek qaıtarýdy
ádildiktiń saltanat qurýy dep oılaımyz. Árıne, jazyqty jan ádil jazasyn alýy
kerek-aq shyǵar. Biraq, bizdiń jazamyz ádil me, joq álde taǵy bir jaýlasýdyń
basy ma!? Bálkim, ózimizdi jubatý úshin jasalǵan aldaý bolar. B.Shoýdyń ıýrısterge: «Adamdar jolbarysty óltirmek bolǵanda, ony sportqa balaımyz; Al,
jolbarys adamdardy óltirmek bolǵanda, ony qanisherlikke balaımyz. Qylmys pen
ádil sottyń aıyrmasy onsha kóp emes» - degeni bar. Kek jolyna qaraǵanda,
ádil sotqa júgingen álde qaıda jaqsy bolǵanymen de, tym qarabaıyr. Qoǵamdyq
júıe bar jerde ádildik shartty túrde ornaǵanymen, tolyq saltanat qurýy múmkin
emes. Ondaıǵa keshirimdiliktiń
kómegimen bir taban jaqyndaýǵa bolady. Osyny jaqsy bilgen babalarymyz: «Aldyńa kelse atańnyń qunyn kesh!» -
degendi beker aıtpaǵan bolar.

Dramatýrgııa úshin sóz joq
qaıyrymdylyqtan góri qatygezdikti, jetistikten góri kúıreýdi jazǵan utymdy.
Qaqtyǵysty kórsetýge mol múmkindikter beredi. A.P.Chehovtyń, G.Ibsenniń,
J.B.Molerdiń, kerek deseńiz N.V.Gogoldiń pesalaryn, Ch.Chaplınniń fılmderin
mysal etsek de jetkilikti bolar.

Adam basyndaǵy aýyrtpalyq
kórermenderdiń rızashylyǵyna ıe bola ala ma? Iá! Belgili bir shartty jaǵdaıda
qanaǵat sezimin týdyryp, rıza ete alady. Sahnadan kórgen qatygez taǵdyr,
qaıǵyly hal kórermenniń aıaýshylyq sezimin týdyrý arqyly janyn tazartady.
Komedııalyq kórinister ómirdegi keleńsizdikterdi kúlki arqyly qabyldap moıymaýǵa
shaqyrady. Taǵy da janymyz tazarý(katarsıs) proessinen ótedi. Rýhanı turǵydan
qanaǵat tabamyz, estetıkalyq lázzát alatynymyz sózsiz.   «Shaǵalany» alyp qaraıyq: avtor bizdi
ómir-tirshiliktiń «ıttigimen» bettestire bildi. Nına men Treplevtiń úmitteriniń
kúıreýi bizdiń dúnıe-tanymymyzdy baıyta tústi. Ch.Chaplınniń fılmderi ómirdegi
ádiletsizdikti ózgerte almaǵanymen, kúlki arqyly tirshiliktiń taýqymetine
moıymaýǵa, jeńil qabyldaýǵa kómegin tıgizeri haq. Shyǵarmashylyǵymyzdaǵy kókeıkesti
maqsat – adamdardyń basyna ujymaq ornatpasaqta, tirshiliktegi izgilik ataýlyǵa
degen úmit otyn óshirmeýimiz de! Ol úshin Prometeıdiń kúıin keshýimiz kerek!