Maqala
"Lır Patsha": Bolǵan eken úsh qyzy ákesiniń
Elik Nursultan qazaq drama teatrynyń kórermenderine úırenshikti spektaklderden múldem ózgeshe dúnıelerdi usynýda.
Bólim: Teatr
Datasy: 12.02.2017
Avtory: Ұлпан Тоқаева
Maqala
"Lır Patsha": Bolǵan eken úsh qyzy ákesiniń
Elik Nursultan qazaq drama teatrynyń kórermenderine úırenshikti spektaklderden múldem ózgeshe dúnıelerdi usynýda.
Bólim: Teatr
Datasy: 12.02.2017
Avtory: Ұлпан Тоқаева
"Lır Patsha": Bolǵan eken úsh qyzy ákesiniń

 Olga Malysheva

orys tilinen aýdarǵan: Ulpan Toqaeva


Jas
rejısser Elik Nursultannyń «Lır Patshasy» bıylǵy jylǵy halyqaralyq «Otkrovenıe»
teatr festıvaliniń qazaqstandyq baǵdarlamasyna engen qazaq tilindegi birden-bir
spektakl.

M.Áýezov
teatrynyń kezekti rejısseri, Bolat Atabaevtyń shákirti Elik Nursultan qazaq
drama teatrynyń kórermenderine úırenshikti spektaklderden múldem
ózgeshe dúnıelerdi usynýda. Onyń qazaq teatryna
degen kózqarasy shymyldyqtyń eki jaǵyndaǵylar da árkez qabyldaı bermeıtin
erekshelik pen ózektilikke ıe.

Rejısser
traktovkasy boıynsha Shekspırdiń «Lır Patshasynan» tek bes keıipkerdi qaldyrdy:
Lır, Gonerılıa, Regana, Kordelııa men Kent. Ol dekoraııadan, dramatýrg jazǵan
dáýirdi syrtqy forma arqyly sýretteýden bas tartty, al sıýjetten eń negizgi
oqıǵa – patsha men qyzdarynyń arasyndaǵy ózara qatynasty ǵana qaldyrdy.
Nátıjesinde: árkim óz taǵdyryn ózi buzady dep
keletin Shekspır ósıeti arqyly adamı kemshilikterdi batyl, ári zamanaýı túrde
jetkizgen támsil paıda boldy.

«Lır Patsha» - jyn oınaqtyń ár túrine baı spektakl. Bul jyn oınaqtardyń árbiri keıipkerlerdiń ózine ǵana tán ári ózgeshe erekshelikke ıe. Bir jarym saǵat boıǵy monologtarǵa, dıalogtarǵa,
sımvoldarǵa, allıýzııalar men qaqtyǵystarǵa toly sóz shoǵyry,
sahnada bolyp jatqan jáıtterdiń jan-jaqtylyǵy Feısbýk lentasyn eske salady.

Spektakldegi Lır rólinde kıno jáne
teatr salasynda Qazaqstan tarıhyndaǵy eń eleýli keıipkerlerdi somdap júrgen
akter Dýlyǵa Aqmolda oınady. Negizgi keıipkerlerdi somdaý arqyly alǵan úlken
tájirıbe men jaýapkershilik rejısser Elik Nursultan oılap tapqan álemnen óz
orynyn anyqtaǵan akter Dýlyǵany kórsetti. Ol Áýezov teatrynyń trýppasyna
úırenshikti sahnada ómir súrý tásilinen alystap naqty, ári shynaıy oıyn kórsetýi
arqyly Mádenıet mınıstrligi jasaıtyn «tosyn syılarǵa» qaramastan memlekettik
teatrǵa degen maqtanysh sezimin oıatady.

Aqmolda – spektakl boıynsha jupsyz
oınaıtyn jalǵyz akter: patsha qyzdarynyń jáne graf Kenttiń rólin somdaýshy
akterler qoıylym sońyna deıin kezekpe-kezek juptaryn aýystyryp otyrdy. «Lır
Patsha» kenetten taǵy bir mánge ıe bolady (saıası deýge keledi) – kóshbasshynyń
janyna kim kelse de senarıı tolyǵymen tek patshanyń quzyrynda ekeni
kórsetiledi. Jalpy, basqarýshy men onyń taqqa talasqan úsh qyzynyń sahnaǵa
shyǵarylýy klassıkalyq jyltyraýyǵyn alyp tastaǵanda shyn máninde óte batyl
akııaǵa uqsaıdy. Osy kezde Elik Nursultannyń óner akademııasynda kimnen tálim
alǵany eriksiz eske túsedi.

Bir qaraǵanda «Lır Patsha» qarapaıym, biraq sımvoldarǵa toly. Sahnada paıda
bolatyn tili joq saǵattyń túrli ıfrly betteri aýmaly-tókpeli zamandy, ne
bolmasa kezeńdilikti kórsetedi. Sońǵy sahnadaǵy «altyn qıma» prınıpi boıynsha
vektorlarmen bólingen «Djakonda» proekııasy dástúrli ónerdi qaıta
jańǵyrtqandaı, ony kórinister men sektorlarǵa bólgendeı áser qaldyrdy, - ıaǵnı,
kórermenderge rejısserdiń túpnusqamen jumys tásilin túsindirdi. Jáne sońǵy
sahnadaǵy túsinikti metafora spektakldiń sońǵy núktesin qoıdy: Lır basyna jez
tegeshti kıip alady. Búrkenedi.

Qysqa ári bylaısha kúrdeli emes spektaklde Elik Nursultan dıalogtarǵa
qurylǵan oqıǵadan da kúrdeli dúnıelerdi aıtty. Ol memleketimizde bolyp jatqan
jaıttar jaıynda, otandyq teatrlardaǵy (ózi qyzmet etetin teatr týraly da) jáne
jalpylama zamanaýı óner týrasynda da óz oıyn jetkizdi.

Biraq, «Lır Patshadaǵy» eń mańyzdysy
spektaklden keıin jáne sonyń tóńireginde bolyp jatqan jáıtter: spektaklge
kórremender keledi, spektakldi sol Áýezov teatryndaǵy rejısserdiń kóptegen
áriptesteri qabyldamaıdy, biraq «Otkrovenıe» festıvalindegi kórsetiliminen
keıin kelgen halyqaralyq teatr ekspertteri qoıýshy-rejıssermen tanysýdy qalap,
spektakldiń vıdeosyn suraýda. Jez tegesh - ázirge qazaq teatry týraly emes.