Maqala
Rejısser sheberligi. Oı túıin
Oı túıin
Bólim: Teatr
Datasy: 27.02.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Oı túıin
Oı túıin
Bólim: Teatr
Datasy: 27.02.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Oı túıin

Oı túıin

Rejıssýra – akter oıyny arqyly avtordyń aıtpaǵyn ashý ekenin barlyq
teatr qaıratkerleri jaqsy túsinedi. Daryndy dramatýrgterdiń ózderi keıde
pesalarynyń qupııasyn ashar «kiltti» anyq bilmeýi múmkin. Bir jaǵynan bul
olardyń sharýasy da emes sııaqty. Olar bizge - minez-qulyqqa baı keıipkerler men
olardyń ártúrli is-áreketteri arqyly oı tastady. Osy qazynalardyń «kiltin»
taýyp, syryn ashý, artıster arqyly kórermenderge jetkizý rejıssýranyń mindeti.
G.A.Tovstonogov aıtqan «quldyqtaǵy
erkindikke» («svoboda v rabstve»)
jetýimiz kerek. «Quldyq» - rejısserdiń avtorlyq oıǵa tereń boılap, qanyǵýynyń shegi
men sheńberi. Bul oıdy rejısserdiń sol sheńberden shyǵaryp, shyrqaý bıikke kóterer
múmkindigi bar.

Rejısserlik sheshimniń qalyptasý
kezeńi oqıǵalar legi men usynylǵan shartty jaǵdaıdy anyqtap pesanyń kótergen
ózekti máselelerin túsinýden bastalatynyn baıqadyq. Kórkem týyndydaǵy qaqtyǵys
– keıipker tabıǵatynyń usynylǵan shartty jaǵdaılarmen úılesimsizdiginen týyndap,
adamnyń ósý nemese óshý satysyn beıneleıdi. Joǵaryda biz qarastyrǵan daıyndyq
tásilderi bir-birimen tyǵyz baılanysty bolǵandyqtan bólip-jaryp qaraýǵa
bolmaıdy. Teatrdyń basty jaýy – rejısserdiń jalań teorııamen, qurǵaq sózben
akterge erkindik bermeýinde. Shyǵarmashylyq izdenis qalypqa salyp quıa salar
kirpish  emes. Al, qoıylym kóbeıtý kestesi
emes. Spektakl - akterdiń qany men jany arqyly shyryldap jetetin oı.
Daıyndyqtyń alǵashqy kezeńinen keıipkerlerdiń maqsattaryn anyqtap, qaqtyǵystaryn
dáriptep, qalaı oınaýdy talap etetin rejıssýra – akterlaryn jandy qýyrshaqqa
aınaldyratyny sózsiz. Ózindik izedenis erkinen aıyrlǵan soń  ol akter «shtampqa» urynbaǵanda qaıtsin!?
Tipti osyndaı tásildi ustanǵan rejısserdiń de «aıtqandy qaǵyp alǵysh» akterdi
armandaıtyny shyndyq. Bul tustaǵy akterdiń «erkindigi» ushýǵa múmkindigi joq
«tordaǵy qustyń» erkindigimen barabar ekenin jaqsy túsinýge bolady. Qoıylym
sórelerge  sorttap qoıar mashınanyń bólshegi
emes. Bizdiń maqsatymyz pesany áreketti taldaýlar arqyly «shashyp» tastap, sol
qalpynda qaıta «jınaý» emes, burynǵydan basqasha ásem de, oıly «dúnıe
qurastyrý». Bul murattastardyń shyǵarmashylyq belsendiligi men ystyq yqylasynyń,
qanatty qııalynyń arqasynda iske asady.

Murattastarynyń aldyndaǵy
rejısserdiń mindeti týraly uzaq aıtýǵa da, ıá bolmasa bir aýyz sózben
túıindeýge de bolady: qoıylymdaǵy rejısserlik qoltańba men oı - akterlik oıyn
arqyly kórinis tabady. Búgingi teatrdyń basty mindeti - ómir shyndyǵyn
«qaz-qalpynda» kórsetý emes, kórkemdik talǵam tarazysynan ekshelip alynǵan
detaldar arqyly kórermendi úlken oılarǵa jeteleý. Sýretshiniń dekoraııasy,
mýzyka, bı, rejısserdiń qııalynan týyndaǵan qyzyqty sheshimderdiń barlyǵy osy oıdy
júzege asyrýshy negizgi kúsh - akterlik oıyn tabıǵatyna saı qyzmet etýi kerek.
Onan keıin teatrdaǵy murattastyq ortaq etıkalyq qaǵıdalarǵa baǵynýdy qajet
etedi. Ortaq múdde - qoıylym úshin ujymdaǵy barlyq adamnyń adaldyǵy men aǵynan
jaryla qyzmet etkenin talap etedi. Oǵan kóne almaıtyn aktermen, meıli ol «sumdyq» daryndy bolsada qoshtasý qajet. Ujymnan ózin joǵary sanaıtyn
akterdiń oıyny qoıylymnyń kompozıııalyq tutastyǵyna qashanda kesirin tıgizeri
anyq. Mundaı kemshilikti ózin «kórsetkisi» keletin akter oıynynan da(solırýıýıı
akter) keziktirýge bolady jáne ondaı adamdarda ortaq maqsatqa qyzmet etýden
góri jeke basynyń «daryndylyǵyn», «ózgelerden artyqshylyǵyn» kórsetý sezimi
basym ekeni aıdan anyq. Demek, ondaılarmen murattastyq tabý asa qıyn. Ónerge
kelgen adamnyń baqylaýshy emes, aıanbaı ter tóger azamat bolǵany abzal ekeni
belgili. Onysyz kórkem týyndy men oıly shyǵarmanyń jaryqqa kelmeıtinin taǵy
jaqsy bilemiz. Sońǵy kezderi teatrǵa kelgen jas akterlardyń jumysqa degen
salqynqandylyǵyn baıqap júrmin. Óz kásibine qyzyǵýshylyqtan góri «akter» degen
atty arqalanyp, «tanymal» bolýdy kókseıtindigi qorqytady. Óner atty aǵyny qatty
ózenge abaısyzda qulap ketip, júze bilmes adamnyń dóńbek aǵashqa jabysyp alyp
aǵyp bara jatqanyn elestedi. Óner - arpalys. Birde tunshyǵý, bir de aǵynǵa qarsy
júzý.

Rejısserdiń qoltańbasy – qoıylymy arqyly
kórinis tabar bolsa, azamattyq oıy akter oıyny arqyly júzege asady. Bul –
aqıqat. «Sahna» atty qasıetti uǵymnyń – jalqy aqıqaty osynda bolar.   Kórkemdik beıne – akterdiń eshqashan qol
jetkizbes óziniń kókjıegine umtylysy. Kórermendi ılandyrý sol ózińniń tańdap
alǵan kókjıegińe barar saparyńda jolserikter tabýyń bolyp tabylady. Taqyryp –
sýretkerdiń ýaqytpen úndestik tabýy. Daryn – kásibı sheberlik. Óz qııalyńnan
týyndaǵan armanyńdy, eńbekpen iske asyrý. Mamandyq – bar bolmysyńmen tapqan
qazynań.  Ónerdiń qas-qaǵym sáti eshqashan
dál sol kúıinde qaıtalanbaıdy. Kóktem kezinde az ýaqytqa jaıqalyp joq bolar
qyzylgúlge( krasnyı mak), nemese bir kúndik ómiri bar ásem kóbelekterge uqsas.
Sonysymen de bizdi ózine qushtar etetin shyǵar. Kúzge deıin jaıqalyp tursa nemese
kóbelekter kóz aldymyzda máńgilik tynym tappaı kólbeńdeı berse qadirinen de
aıyrylyp qalýy ǵajap emes.

Qoıylym – taǵdyrlar toǵysy
bolǵanda, rejısser – osy taǵdyrlardyń sebep-saldaryn izdeýshi. Keıipkerlerdiń
araqatynasyn anyqtap, tyǵyrqtan shyǵar jol qarastyrýshy. Ártúrli tásilderdi
qoldana otyryp, avtordyń aıtpaǵynan da aýqymdy oıdy kókeıkesti maqsat etip
aldyna qoıady. Sahnaǵa shyqqan ár akterdiń keıipker retinde kórseteri men
akter-azamat retinde aıtaryn dóp basyp taýyp berýdi armandaıdy. Kópten
kezdespegen eki dostyń kezdesýin sahnada kórsetýdiń qıyndyǵy da, qyzyǵy da
shamaly. Keldi. Qushaqtasty. Jón surasty. Bul ómirdegi qarapaıym kórinis. Óner
úshin olardyń jan-dúnıesindegi dramalyq arpalystardyń býrqanysytary men
qaqtyǵystary mańyzdy. Kezdespeı ketken aralyqta ne boldy? Dostar qalaı ózgerdi?
Biz soǵan basa nazar aýdaramyz.

Zaman men jeke tulǵa arasyndaǵy
sáıkessizdik, qoǵamdyq oı ıirimderi adamdardyń araqatynasy arqyly ashylady. Ár
qoıylym saıyn ózindik ereksheligimen kezdeser shyǵarmashylyq izdenistiń azaby men
lázzátti sátin tabýǵa tyrysady. Sýretker bar ómirin osy bir  qaıtalanbas sátke arnaıdy. Onyń ár shyǵarmasy
«keremet týyndy» bola bermegenimen, sol bir lázzátti shaqty, saǵynyshty sátti
ómir boıy izdeýden tynbaýy kerek. Onsyz sýretker de, sheberlik te joq. Anatol
Frans: «Ónerdiń eki qubyjyǵy bar:
sýretker bola almaǵan sheber jáne sheberlikke jete almaǵan sýretker»
- dep,
dál taýyp aıtqan. Sahna ónerindegi izdenisterdiń Stanıslavskıdiń nemese
Meıerhold pen Brehtiń nemese kóptegen
ózge teatr qaıratkerleriniń tásilin alyp qarasaq ta zerttegenderi ortaq
oı - ónerdiń ómirdegi oryny men sahnalyq shyndyq. Barlyǵy – oı men sezimimiz,
is-áreketterimiz, talǵam men tanymymyz – shyǵarmashylyqtaǵy sýrypsalmalyq
erkindiktiń negizin qalaýǵa arnalǵanyn anyq baıqaýǵa bolady. Sol izdenister
ónerdegi ártúrli aǵymdardyń týýyna da sebepker boldy. Ózgerissiz óner bolmaıdy.
Qatyp qalǵan «júıe» joq. Sondyqtan joǵaryda aıtylǵandardy: «tek osylaı bolady!»
- deýden múlde aýlaqpyn. Qoıylym barysynda árbir rejısser ártúrli joldarmen
jumys isteýi bek múmkin. Naǵyz rejısserlik shyǵarmashylyq úshin sahnadaǵy
qaqtyǵystar men keıipkerlerdiń araqatynasyn kórsetýdiń túrleri san-alýan. Bul
rejısserlik izdenistiń úzdiksiz jańalyqtarmen tolyǵa beretindiginiń kýási.
Kórkemdik izdenistiń negizgi maqsaty «bolmysty taný» bolǵanymen, rejısserlik
túıin san-túrli ekenin jaqsy bilemiz. Dramalyq qaıshylyqtar akterdiń sahnalyq
ómirdi barynsha shıelenistire kórsetýiniń arqasynda kórermenge jetetindikten,
rejısser izdenisiniń kúrdeliligi de osynda. Qoıylymdaǵy aıtylar oı men ár
keıipkerdiń basynan ótkenin, bar jan-tánimen sezingen rejısser ǵana kórkemdik
sheshim tabady. Sál aǵattyq qajetti nátıjege qol jetkizýge múmkindik bermeıdi.
Qas-qaǵym sátpen esepteletin sahnalyq ýaqyt aıtylar astarly oıdyń naqtylyǵyn
talap etedi.

Meniń basty aıtpaǵym ár kezeńdegi rejısserdiń
aldyndaǵy atqarylar mindetterdi kórsetý. Spektakl - ujymdyq jumys bolǵanymen,
aqyr aıaǵynda barlyǵynyń jaýapgershiligin moınyna alatyn jalǵyz rejısser ǵana. Ol
jaýapgershilik - rejısserdiń ujymdaǵy ózge áriptesterimen daıyndyq barysyn
uıymdastyra bilýine jáne ortaq oıǵa, kórkemdik sheshimge yntalandyrýyna tikeleı
baılanysty bolmaq. Teatr – rejısserdiń mamandyq deńgeıi men múmkindigin, adamı
qasıeti men rejısserlik minezderin synnan ótkizetin emtıhan oryny. Qoıylym –
teatr ujymynyń kórermen aldynda ǵana emes, óziniń kásibı deńgeıin tekserer
ólshem tarazysy bolǵandyqtan, joǵaryda jazylǵandardy - qoıylymdy daıyndaý
kezindegi teatr ujymy músheleriniń atqarar qyzmetterin esterine taǵy bir ret
salý dep uǵynyńyzdar.