Maqala
Hadısha Bókeeva – Qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy
Portalymyzdyń turaqty avtory, ónertaný doktory, teatrtanýshy Baqyt Nurpeıisti «Sahnager - 2017»  I ulttyq teatr syılyǵynyń, «Úzdik teatrtanýshy»  júldesimen quttyqtaı otyryp, «Hadısha Bókeeva – qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy»  atty maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz
Bólim: Teatr
Datasy: 29.03.2017
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Maqala
Hadısha Bókeeva – Qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy
Portalymyzdyń turaqty avtory, ónertaný doktory, teatrtanýshy Baqyt Nurpeıisti «Sahnager - 2017»  I ulttyq teatr syılyǵynyń, «Úzdik teatrtanýshy»  júldesimen quttyqtaı otyryp, «Hadısha Bókeeva – qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy»  atty maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz
Bólim: Teatr
Datasy: 29.03.2017
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Hadısha Bókeeva – Qazaq  teatr óneriniń zańǵar tulǵasy
Hadısha Bókeeva

Qazaq sahna óneri tarıhynda bir ózi bir teatrǵa aınalǵan tulǵalar az emes. Búginde týǵanyna 100 jyl tolyp otyrǵan Qazaqstan jáne KSRO halyq artısi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Hadısha Bókeeva sondaı qaıtalanbas dara sheberlerdiń biri.  Maıtalman aktrısa    qazaq sahna ónerin aıryqsha mazmunǵa, rýhanı-mádenı maǵynaǵa bólegen ǵajaıyp talant ıesi bolyp teatr tarıhynda máńgige bederlendi. Óziniń sanaly ǵumyrynda jasyndaı jarqyldap, nóserdeı tógip ótken týma darynnyń sońynda óshpes muralary qaldy.

Akterlik óner asqan uqyptylyqty, úlken jaýapkershilikti talap etetin názik te, kúrdeli óner ekeni barshamyzǵa jaqsy málim. Ol artıstik daryndylyqty,  tereń tolǵaný men oılanýdy tileıtin, zeıneti men beıneti qatar júretin óner. Osyndaı kúrdeli joldy tańdaǵan H.Bókeeva 1938 jyly Lenıngradtyń memlekettik sahna óneri tehnıkýmyn (qazirgi Sankt-Peterbýrgtyń Teatr, mýzyka jáne kınematografııa ınstıtýty) támámdaǵan kýrsattarymen birge qazaq teatr óneriniń kerýendi kóshine aralasyp ketti.

Jas aktrısanyń alǵashqy kásibı shyǵarmashylyq qyzmeti Shymkent oblystyq qazaq drama teatrynan (1938) bastaldy.  Atalǵan teatr sahnasynda F.Shıllerdiń «Zulymdyq pen mahabbat» tragedııasynda Lýızany, A.N.Ostrovskııdiń «Keshikken mahabbatyndaǵy»  Lıýdmılany, ulttyq klassıkadan M.Áýezovtyń «Eńlik-Kebeginde» Eńlikti, Ǵ.Músirepovtyń «Aqan seri - Aqtoqtysynda» Aqtoqtyny oınady.  Az ýaqyt aralyǵynda  osyndaı  rólderdi somdap  daralanyp kóringen  H.Bókeeva  1942 jyly Almatydaǵy Qazaqtyń mem­lekettik akademııalyq drama teatryna aýysyp keledi. Árıne, bul teatrdyń sahnasynda ulttyq teatrymyzdyń negizin qalaǵan Q.Qýanyshbaev, S.Qojamqulov, E.Ómirzaqov syndy t.b. alyptar tobymen qatar júrip, talaı asýlarǵa kóterildi. Tájirıbe jınaqtaý, sheberlik ushtaý, el aldynda ózińdi erkin ustap, sahnalas seriktestermen uǵynysý asa mańyzdy. H.Bókeeva qazaq sahna óneriniń alyp tulǵalary  Sh.Aımanov, S.Maıqanova, B.Rımova, N.Jantórın t.b. sahnalas bola júrip, óziniń  sheberligin jetildire tústi. Ásirese, ulttyq boıaýy mol, ishki tolǵanysy tolassyz aǵyl-tegil daryn ıesi Sháken Aımanovtyń rolmen jumys jasaýdaǵy izdenisteri qaıran qaldyratyn. Shetinen júıirik, eshkimge kóleńkesin túsirmeı, tek qana shýaq shashatyn, tekti tarlandarmen sahnalas bolý baqytyna ıe bolǵan H.Bókeeva tamsana júrip ózi de túledi. Adamdy shyńdaıtyn, ushyratyn – ortasy. Rasynda da, ulaǵat pen ulylyqtyń qasıetti mekenine aınalǵan bul teatrda taý tulǵaly juldyzdarmen eńbek etken Hadısha Bókeeva alǵa órleı berdi.

Eger H.Bókeevanyń shyǵarmashylyǵyna úńilsek onda talantty  aktrısanyń dramalyq, tragedııalyq jáne komedııalyq rólderdi birdeı sheberlikpen oınaǵanyna kóz jetkizesiz. Maıtalman aktrısa V.Shekspır, K.Goldonı, F.Shıller J.Moler, N.Hıkmet, M.Kaorý, M.Gorkıı, N.Gogol, A.Tolstoı, A.Ostrovskıı, Lope de Vega, V.Kýprııanov t.b. dramatýrgterdiń pesalarynda tabysty oınady. Ulttyq dramatýrgııamyzdan M.Áýezov, Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, Á.Tájibaev, Á.Ábishev, Q.Muqamedjanov, T.Ahtanov t.b. qalamgerlerdiń  týyndylarynda kesek beıneler somdady.

Buǵan deıin H.Bókeevanyń akterlik sheberligine qatysty ár jyldarda talaı maqalalar jazyldy. Otandyq teatrtanýshy ǵalymdarymyz Q.Qýandyqov, B.Qundaqbaıuly, L.Bogatenkova, Á.Syǵaı, S.Qabdıevadan basqa sahnada birge oınaǵan áriptesteriniń de biraz estelikteri bar. Keńes dáýiri kezinde jaryq kórgen «Istorııa sovetskogo teatra» kitabynyń qazaq teatry týraly jazylǵan bóliminde jáne O.Kaıdalovanyń «Tradııı ı sovremennost.  Teatralnoe ıskýsstvo Sredneı Azıı ı Kazahstana» dep atalatyn monografııasynda, sonymen qosa «Qazaq teatr tarıhynyń» ekinshi tomynda H.Bókeevanyń birneshe rólderine kásibı taldaýlar jasalǵan. Sońǵy jyldary jaryq kórgen S.Latıevanyń kitaby da qundy málimetterge toly.

Árıne, aktrısa músindegen júzden astam san túrli beınelerdiń bárin birdeı qamtyp, taldaý jasaý qyrýar ýaqyt pen izdenisti kerek etedi. Degenmen de,  H.Bókeevanyń qaıtalanbas daralyǵy men has talantynyń úzdik kórsetkishi bolyp qazaq teatr tarıhynyń betterine altyn árippen jazylǵan V.Shekspırdiń «Asaýǵa tusaý» komedııasyndaǵy Katarına, M.Áýezovtyń «Qara qypshaq Qobylandy» drama-dastanyndaǵy Qarlyǵa, T.Ahtanovtyń «Sáýle»  dramasyndaǵy «Sáýle», N.Hıkmettiń «Farhad - Shyrynyndaǵy» Mehmenebaný, A.Ostrovskııdiń «Naızaǵaıyndaǵy» Katerına, Lope de Veganyń «Qyzǵanyshtan-mahabbatyndaǵy» Dıana, Abaı spektaklindegi Bastaýshy beıneleri aıryqsha atalady.

Qazaq teatrynyń dúnıejúzilik klassıkany meńgerýdegi asa zor tabystarynyń biri sanalatyn Qazaq akademııalyq drama teatry sahnasyna orys rejısserleri O.I.Pyjova men B.V.Bıbıkov qoıǵan Shekspırdiń «Asaýǵa tusaý» komedııasy bolǵany barshamyzǵa jaqsy málim. Osy spektakldegi Petrýchchıo-Sh.Aımanov pen Katarına-H.Bókeevanyń oıyndary ańyzǵa aınalyp, búkil Keńester Odaǵy teatrlarynyń úzdik spektaklderiniń qataryna qosyldy.  Eki dúldúl akterdiń ǵajaıyp dýetinen týyndaǵan shynaıy oıyndy kóreremenderdiń shırek ǵasyr kóz almaı tamashalaýy úlken qubylys boldy.  H.Bókeevanyń Katarınasy orta ǵasyrlyq ádet - ǵurypqa qarsy tura alatyn, pikir bostandyǵy men óz erkindigin  qorǵaı biletin qaıratty, ótkir minezdi qyz bolyp beınelendi. Oryndaýshynyń árbir til qatýy oınaqy qaljyń men ádepti ázilge qurylyp asaý boıjetkenniń nazdy qylyqtary elitip otyrdy. Bul týraly O.Kaıdalova: «Stol je stremıtelno ı polnovlastno ohvatyvala lıýbov nepokornýıý prıchýdnıý Katarıný (H.Býkeeva). Kak vıhr vryvalas ona v komnatý, no, vstretıvshıs vzglıadom s Petrýchchıo, ostanavlıvalas, slovno porajennaıa gromom, pytaıas prınıat prejnıı, nadmenno-nezavısımyı vıd. Ýje v pervyh frazah razgovora s Petrýchchıo gnevnoe negodovanıe Katarıny smenıalos ývajenıem ı voshıenıem chelovekom, kotoryı vyzyval ý gordoı devýshkı vnýtrennee smıatenıe ı robost. Ves posledýıýıı poedınok Katarına–Býkeeva vela, oýaıa s kajdoı mınýtoı vse s kajdoı mınýtoı vse sılnee ı sılnee svoe porajenıe ı radýıas emý, a v kone dıaloga  rasterıanno ýmolkala, ponıav, kak vlastno ohvatyvaet ee novoe chývstvo» [1,163 S.] dep  óz baǵasyn biletin aqyldy qyzdyń minezinindegi ózgeshelikterdi aktrısanyń sheber jetkize alǵandyǵyn jazǵan.

Belgili teatr synshysy Á.Syǵaı bul roldi somdaý aktrısaǵa qıyn soqqanyn jaza kelip: «Úsh saǵatqa jýyq júretin qoıylym kóleminde Katarınanyń sózi nebári úsh paraqtan aspaıdy. Biraq, soǵan qaramastan, Hadıshanyń qısyndy is-áreketi Katarına qasıetterin kórýshisine dál jetkize aldy.

Qysqasy, Katarına-Hadıshada til qatýdan góri, ymmen, ısharatpen uqtyrý sátteri mol ushyrasady. Sheber aktrısa beıne shoqtyǵyn osylaı ósire kelip, Katarınany meıirimdi, marhabbaty, syılasqysh, kirshiksiz taza mahabbatqa berik jan dárejesine deıin kóteredi» [2,108 b.] –  degen. Shynymen de, H.Bókeeva Katarınanyń ishtegi shıyrshyq atqan oıy men sezim arpalystaryn, tapqyrlyǵy men ótkirligin senimdi órnektedi. Bul rol aktrısanyń shyǵarmashylyq ómirbaıanyndaǵy alǵashqy beldi belesteriniń biri bolyp sanalady.

M.Áýezovtyń «Qara qypshaq Qobylandy» pesasyndaǵy Qarlyǵa da qaıshylyǵy men qaqtyǵysy qatar órilgen kúrdeli keıipkerdiń biri. H.Bókeeva Qyzylbastar hany Kóbiktiniń  erke de, sulý qyzy Qarlyǵanyń qypshaq batyry Qobylandyǵa ǵashyq bolýyn ǵana emes, basynda bostandyǵy joq áıel balasynyń názik jan dúnıesin kórsetýge mán berdi. Sodan bolar namys pen ádildikti tý etken darhan kóńildi qyzdyń júrek qalaýymen batyl sheshimderge bara alatyn qadamy kórermenderdi erekshe sezimge bóleıdi. Qoblandynyń jolynda bárin pıda etip, týǵan baýyrynyń qylyshynan qaza tabatyn batyl Qarlyǵanyń asyl qasıetine bas ıgize bildi.

H.Bókeevamen kóptegen rólderdi birge oınaǵan B.Rımova: «Bizdiń Hadıshanyń ózgemizden erekshe bir qasıeti-óz isine ámse esep berip otyratyn oılylyǵynda, óz kemshiligin ózi kórip, sony túzetý jolynda qandaı qıyndyq kezdesse de, jeńýge tyrysatyn qaısarlyǵynda. Ózin aıamaı eńbektenetin iskerliginde» [3,103 b.] dep Qarlyǵa rolin somdaý úshin de aktrısanyń kóp izdengenin tolǵana eske alǵan.

Qazaq akademııalyq drama teatrynyń sahnasyna 1950 jyly A.Ostrovskııdiń «Naızaǵaı» pesasy  E.G.Markovanyń rejıssýrasymen sátti qoıyldy. Spektaklde HIH ǵasyrdaǵy Reseı ómiri men olardyń turmystyq erekshelikterin kórsetý birinshi kezekke qoıyldy. Bul úshin rejısser oryndaýshylardan orystyń ulttyq minezin jasaýdy talap etti. Pesadaǵy barlyq keıipkerlerden daralanyp kórinetin Katerına rolin somdaý H.Bókeevaǵa tapsyryldy. Bul roldi shyǵarý jolynda kóp izdenisterge barǵan aktrısa jan dúnıesi taza,  únemi oı ústinde júretin jas áıeldiń sezimtaldyǵyn tereń beıneledi. Qazaq teatr tarıhynda aktrısanyń rol shyǵarýdaǵy daralyǵy kásibı taldanǵan. Onda: «Ol Katerınanyń bostandyqqa umtylatyndyǵyn, erkindikti súıetindigin, tabıǵattyń sulýlyǵyna qumarlyǵyn, eshqandaı qorlyq-zorlyqqa kónbeıtin qaısar minezin kórsetýge tyrysty. Onyń Katerınasy ishteı tereń, syrttaı sulý, minezi sabyrly, qımyl-qozǵalystary sypaıy da, sarań. Onyń ótkir jáne oıly kóz qarastarynan, salmaqty túr-turpatynan aqyl-parasaty, adamgershiligi, rýhanı baılyǵy ózgeshe kózge túsedi» [4,113 b.] – deı kelip  Katerınanyń erkindikke qumar jaratylysyn aktrısanyń psıhologııalyq shyndyqpen ashyp bergendigine jan-jaqty toqtalǵan.  Iá, qashanda izdenýden jalyqpaǵan tereń oıly ónerpazdyń Katerınasy orys klassıkasyn meńgerýdegi ozyq tabys bolyp baǵalandy.

T.Ahtanovtyń «Sáýle dramasyndaǵy Sáýle qoǵam qaıratkeri, oblystyq partııa uıymynyń hatshysy. Bul spektakl  teatr repertýarynda uzaq saqtalǵan, sol zamannyń suranysyna jaýap bergen shyǵarmalardyń biri boldy. Spektakldegi Sáýle H.Bókeeva oıynynda jumysqa berilgen, partııalyq prınıpten taımaıtyn isker basshy bolyp beınelendi. Kolhoz mádenıetin kóterip, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaıyn jaqsartýda batyl usynystar jasap, únemi adam taǵdyryn este ustap otyratyn parasatty jan. H.Bókeeva  óz keıipkeriniń alýan astarly, ishki qaıshylyǵy mol jan tebirenisterin sheber jetkize aldy. Qazaq teatr tarıhynda H.Bókeeva alǵash ret Sáýledeı kúresker qoǵam qaıratkeriniń, basshy áıeldiń tolyqqandy beınesin jasap berdi.

H.Bókeeva qaı rolde oınasa da úlken sýretkerge tán dúnıetanymynyń moldyǵyn tanytyp otyrdy. Adam janyna tereń boılaý, sahnada keıipker beınesin tolyqqandy músindeý, keıipker minezin psıhologııalyq taldaý jolymen aıshyqtaý onyń basty tásili boldy. Shyǵarmadaǵy dáýir shyndyǵyn jan-jaqty ıgerip, kórkemdik talapqa saı beıneleý, ómirlik derekter men oqıǵalardy  shynaıy kórsetip, keıipker minezin psıhologııalyq tereńdikpen ashý  aktrısanyń negizgi ustanymyna aınaldy. Onyń árbir róli aktrısanyń sýretkerlik óresin, mádenıeti men bilimin, qarymyn jiti tanytyp spektakldiń ıdeıalyq  mazmunynyń ashylýyna zor septigin tıgizdi.

Aktrısa jasaǵan beınelerde tek shynaıylyq qana emes, ulttyq minez–qulyq, adamzatqa tán tabıǵı bolmys ańǵarylady. Sahnadan san taǵdyrly, alýan minezdi qyz-kelinshekter men áıel-analardyń qaıtalanbas beınesin bederlegen H.Bókeeva ózimen birge oınaǵan jas býyn akterlerdiń shyńdalýyna zor áserin tıgizdi.

H.Bókeeva ulttyq kıno ónerine de óz qoltańbasyn qaldyrdy. Atap aıtqanda  «Raıhan» (1940 j.) fılmindegi  ınjener qyz Raıhan, «Asaý Ertis jaǵasynda» (1959 j.) partorg Fatıma, «Tulpar­dyń izinde» (1964 j.) Dildá beıneleriniń qazaq kınematografııasynda ózindik orny bar dúnıeler ekeni sózsiz. Hadısha Bókeeva sahnamen qatar pedagogıkalyq qyzmetti belsendi ushtastyra bildi. Birtýar ónerpaz 1965 jyldan beri T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda dáris berip, san býyn shákirtter tárbıelep shyǵardy. Onyń jetekshiligimen bitirgen túlekter respýblıkamyzǵa ǵana emes, alys-jaqyn shetelderge de  jaqsy málim.

Uly aktrısanyń  aınalysyndaǵy adamdarmen qarym-qatynasy  erekshe boldy. Asyl júregi óner dep soqqan ardaqty apamyz sońyna ergen jastarǵa qaıyrymdylyq pen meıirimdiliktiń ozyq úlgisin kórsetip berdi.  Toqsan jastyń tóbesine shyqsa da aqyly men ásemdigin qatar ustap, aqsúıektik bolmysyn tanytty. Onyń sońyna qaldyrǵan mol  murasy bolashaq urpaqtar úshin úlken qazyna, taptyrmaıtyn rýhanı bastaý bolyp qala beretini sózsiz. Olaı bolsa ónerpaz shyǵarmashylyǵyn ár qyrynan zertteý jalǵasyn taýyp, Hadısha Bókeeva áleminiń qupııasyn ashý aldaǵyýaqyttyń mindetine jatady.

Qoldanylǵan materıaldar:

1. Кайдалова О. Традиции и современность. Театральное искусство Средней Азии и
Казахстана. – Москва:  «Искусство», 1977 г. – 294 С.

2. Сығай Ә. Сахна саңлақтары. –Алматы:  «Жалын», 1998 ж. –512 б.

3. Римова Б. Еңлікгүлім. –Алматы:  «Өнер», 1987 ж. –151 б.

4. Қазақ театрының тарихы. . –Алматы:  «Ғылым», 1978 ж. –430 б.