Maqala
Hadısha Bókeeva – Qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy
Portalymyzdyń turaqty avtory, ónertaný doktory, teatrtanýshy Baqyt Nurpeıisti "<a href="https://www.oner.kz/news/view/3504-uzdic-sahnagerler-saralandy">Sahnager - 2017</a>" I ulttyq teatr syılyǵynyń, "Úzdik teatrtanýshy" júldesimen quttyqtaı otyryp, "Hadısha Bókeeva – qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy" atty maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Bólim: Teatr
Datasy: 29.03.2017
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Maqala
Hadısha Bókeeva – Qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy
Portalymyzdyń turaqty avtory, ónertaný doktory, teatrtanýshy Baqyt Nurpeıisti "<a href="https://www.oner.kz/news/view/3504-uzdic-sahnagerler-saralandy">Sahnager - 2017</a>" I ulttyq teatr syılyǵynyń, "Úzdik teatrtanýshy" júldesimen quttyqtaı otyryp, "Hadısha Bókeeva – qazaq teatr óneriniń zańǵar tulǵasy" atty maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Bólim: Teatr
Datasy: 29.03.2017
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Hadısha Bókeeva – Qazaq  teatr óneriniń zańǵar tulǵasy
Hadısha Bókeeva

Baqyt Nurpeıis

teatrtanýshy, ónertaný doktory, 

T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner
akademııasynyń «Ónertaný» fakýltetiniń dekany,
professor


Qazaq sahna óneri tarıhynda bir ózi bir teatrǵa aınalǵan
tulǵalar az emes. Búginde týǵanyna 100 jyl tolyp otyrǵan Qazaqstan jáne KSRO
halyq artısi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Hadısha Bókeeva sondaı
qaıtalanbas dara sheberlerdiń biri.  Maıtalman aktrısa    qazaq sahna ónerin aıryqsha mazmunǵa,
rýhanı-mádenı maǵynaǵa bólegen ǵajaıyp talant ıesi bolyp teatr tarıhynda
máńgige bederlendi. Óziniń sanaly ǵumyrynda jasyndaı jarqyldap, nóserdeı tógip
ótken týma darynnyń sońynda óshpes muralary qaldy. 

Akterlik óner
asqan uqyptylyqty, úlken jaýapkershilikti talap etetin názik te, kúrdeli óner
ekeni barshamyzǵa jaqsy málim. Ol artıstik daryndylyqty,  tereń tolǵaný men oılanýdy tileıtin, zeıneti
men beıneti qatar júretin óner. Osyndaı kúrdeli
joldy tańdaǵan H.Bókeeva 1938 jyly Lenıngradtyń memlekettik sahna óneri
tehnıkýmyn (qazirgi Sankt-Peterbýrgtyń Teatr, mýzyka jáne kınematografııa ınstıtýty)
támámdaǵan kýrsattarymen birge qazaq teatr óneriniń kerýendi kóshine aralasyp
ketti.      

Jas aktrısanyń alǵashqy kásibı shyǵarmashylyq qyzmeti Shymkent oblystyq qazaq drama teatrynan (1938)
bastaldy.  Atalǵan teatr sahnasynda
F.Shıllerdiń «Zulymdyq pen mahabbat» tragedııasynda Lýızany, A.N.Ostrovskııdiń
«Keshikken mahabbatyndaǵy»  Lıýdmılany,
ulttyq klassıkadan M.Áýezovtyń «Eńlik-Kebeginde» Eńlikti, Ǵ.Músirepovtyń «Aqan
seri-Aqtoqtysynda» Aqtoqtyny oınady.  Az
ýaqyt aralyǵynda  osyndaı  rólderdi somdap  daralanyp kóringen  H.Bókeeva  1942 jyly Almatydaǵy Qazaqtyń mem­lekettik
akademııalyq drama teatryna aýysyp keledi. Árıne, bul teatrdyń sahnasynda ulttyq
teatrymyzdyń negizin qalaǵan Q.Qýanyshbaev, S.Qojamqulov, E.Ómirzaqov syndy t.b.
alyptar tobymen qatar júrip, talaı asýlarǵa kóterildi.

Tájirıbe jınaqtaý, sheberlik ushtaý, el
aldynda ózińdi erkin ustap, sahnalas seriktestermen uǵynysý asa mańyzdy. H.Bókeeva
qazaq sahna óneriniń alyp tulǵalary  Sh.Aımanov,
S.Maıqanova, B.Rımova, N.Jantórın t.b. sahnalas bola júrip, óziniń  sheberligin jetildire tústi. Ásirese, ulttyq boıaýy mol, ishki tolǵanysy
tolassyz aǵyl-tegil daryn ıesi Sháken Aımanovtyń rolmen jumys jasaýdaǵy
izdenisteri qaıran qaldyratyn. Shetinen júıirik, eshkimge kóleńkesin túsirmeı,
tek qana shýaq shashatyn, tekti tarlandarmen sahnalas bolý baqytyna ıe bolǵan
H.Bókeeva tamsana júrip ózi de túledi. Adamdy shyńdaıtyn, ushyratyn – ortasy.
Rasynda da, ulaǵat pen ulylyqtyń
qasıetti mekenine aınalǵan bul teatrda taý tulǵaly juldyzdarmen eńbek
etken Hadısha Bókeeva
alǵa órleı berdi.

Eger H.Bókeevanyń shyǵarmashylyǵyna úńilsek
onda talantty  aktrısanyń dramalyq,
tragedııalyq jáne komedııalyq rólderdi birdeı sheberlikpen oınaǵanyna kóz jetkizesiz.
Maıtalman aktrısa V.Shekspır, K.Goldonı, F.Shıller J.Moler, N.Hıkmet, M.Kaorý,
M.Gorkıı, N.Gogol, A.Tolstoı, A.Ostrovskıı, Lope de Vega, V.Kýprııanov t.b.
dramatýrgterdiń pesalarynda tabysty oınady. Ulttyq dramatýrgııamyzdan M.Áýezov,
Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, Á.Tájibaev, Á.Ábishev, Q.Muqamedjanov, T.Ahtanov t.b.
qalamgerlerdiń  týyndylarynda kesek
beıneler somdady.

Buǵan deıin H.Bókeevanyń akterlik
sheberligine qatysty ár jyldarda talaı
maqalalar jazyldy. Otandyq teatrtanýshy ǵalymdarymyz Q.Qýandyqov,
B.Qundaqbaıuly, L.Bogatenkova, Á.Syǵaı, S.Qabdıevadan basqa sahnada birge
oınaǵan áriptesteriniń de biraz estelikteri bar. Keńes dáýiri kezinde jaryq
kórgen «Istorııa sovetskogo teatra» kitabynyń qazaq teatry týraly jazylǵan
bóliminde jáne O.Kaıdalovanyń «Tradııı ı sovremennost.  Teatralnoe ıskýsstvo Sredneı Azıı ı
Kazahstana» dep atalatyn monografııasynda, sonymen qosa «Qazaq teatr tarıhynyń»
ekinshi tomynda H.Bókeevanyń birneshe rólderine kásibı taldaýlar jasalǵan. Sońǵy
jyldary jaryq kórgen S.Latıevanyń kitaby da qundy málimetterge toly.

Árıne, aktrısa músindegen júzden astam san
túrli beınelerdiń bárin birdeı qamtyp, taldaý jasaý qyrýar ýaqyt pen izdenisti
kerek etedi. Degenmen de,  H.Bókeevanyń
qaıtalanbas daralyǵy men has talantynyń úzdik kórsetkishi bolyp qazaq teatr
tarıhynyń betterine altyn árippen jazylǵan V.Shekspırdiń «Asaýǵa tusaý»
komedııasyndaǵy Katarına, M.Áýezovtyń
«Qara qypshaq Qobylandy» drama-dastanyndaǵy Qarlyǵa, T.Ahtanovtyń
«Sáýle»  dramasyndaǵy «Sáýle», N.Hıkmettiń «Farhad – Shyrynyndaǵy»
Mehmenebaný, A.Ostrovskııdiń «Naızaǵaıyndaǵy» Katerına, Lope de Veganyń
«Qyzǵanyshtan-mahabbatyndaǵy» Dıana, Abaı spektaklindegi Bastaýshy beıneleri
aıryqsha atalady.

Qazaq teatrynyń dúnıejúzilik klassıkany
meńgerýdegi asa zor tabystarynyń biri sanalatyn Qazaq akademııalyq drama teatry
sahnasyna orys rejısserleri O.I.Pyjova men B.V.Bıbıkov qoıǵan Shekspırdiń
«Asaýǵa tusaý» komedııasy bolǵany barshamyzǵa jaqsy málim. Osy spektakldegi
Petrýchchıo-Sh.Aımanov pen Katarına-H.Bókeevanyń oıyndary ańyzǵa aınalyp, búkil
Keńester Odaǵy teatrlarynyń úzdik spektaklderiniń qataryna qosyldy.  Eki dúldúl akterdiń ǵajaıyp dýetinen
týyndaǵan shynaıy oıyndy kóreremenderdiń
shırek ǵasyr kóz almaı tamashalaýy úlken qubylys boldy.  H.Bókeevanyń Katarınasy orta ǵasyrlyq
ádet-ǵurypqa qarsy tura alatyn, pikir bostandyǵy men óz erkindigin  qorǵaı biletin qaıratty, ótkir minezdi qyz
bolyp beınelendi. Oryndaýshynyń árbir til qatýy oınaqy qaljyń men ádepti ázilge
qurylyp asaý boıjetkenniń nazdy qylyqtary elitip otyrdy. Bul týraly
O.Kaıdalova: «Stol je stremıtelno ı polnovlastno ohvatyvala lıýbov nepokornýıý
prıchýdnıý Katarıný (H.Býkeeva). Kak vıhr vryvalas ona v komnatý, no,
vstretıvshıs vzglıadom s Petrýchchıo, ostanavlıvalas, slovno porajennaıa gromom,
pytaıas prınıat prejnıı, nadmenno-nezavısımyı vıd. Ýje v pervyh frazah
razgovora s Petrýchchıo gnevnoe negodovanıe Katarıny smenıalos ývajenıem ı
voshıenıem chelovekom, kotoryı vyzyval ý gordoı devýshkı vnýtrennee smıatenıe ı
robost. Ves posledýıýıı poedınok Katarına–Býkeeva vela, oýaıa s kajdoı
mınýtoı vse s kajdoı mınýtoı vse sılnee ı sılnee svoe porajenıe ı radýıas
emý, a v kone dıaloga  rasterıanno
ýmolkala, ponıav, kak vlastno ohvatyvaet ee novoe chývstvo» [1,163 S.]
dep  óz baǵasyn biletin aqyldy qyzdyń minezinindegi
ózgeshelikterdi aktrısanyń sheber jetkize alǵandyǵyn jazǵan.

Belgili teatr synshysy Á.Syǵaı bul
roldi somdaý aktrısaǵa qıyn soqqanyn jaza kelip: «Úsh saǵatqa jýyq júretin qoıylym
kóleminde Katarınanyń sózi nebári úsh paraqtan aspaıdy. Biraq, soǵan qaramastan,
Hadıshanyń qısyndy is-áreketi Katarına qasıetterin kórýshisine dál jetkize aldy.
Qysqasy, Katarına-Hadıshada til qatýdan góri, ymmen, ısharatpen uqtyrý sátteri
mol ushyrasady. Sheber aktrısa beıne shoqtyǵyn osylaı ósire kelip, Katarınany
meıirimdi, marhabbaty, syılasqysh, kirshiksiz taza mahabbatqa berik jan
dárejesine deıin kóteredi» [2,108 b.]
–  degen. Shynymen de, H.Bókeeva Katarınanyń ishtegi shıyrshyq
atqan oıy men sezim arpalystaryn, tapqyrlyǵy men ótkirligin senimdi órnektedi. Bul
rol aktrısanyń shyǵarmashylyq ómirbaıanyndaǵy alǵashqy beldi belesteriniń biri
bolyp sanalady.

M.Áýezovtyń «Qara qypshaq Qobylandy»
pesasyndaǵy Qarlyǵa da qaıshylyǵy men qaqtyǵysy qatar órilgen kúrdeli
keıipkerdiń biri. H.Bókeeva Qyzylbastar hany Kóbiktiniń  erke de, sulý qyzy Qarlyǵanyń qypshaq batyry
Qobylandyǵa ǵashyq bolýyn ǵana emes, basynda bostandyǵy joq áıel balasynyń názik
jan dúnıesin kórsetýge mán berdi. Sodan bolar namys pen ádildikti tý etken
darhan kóńildi qyzdyń júrek qalaýymen batyl sheshimderge bara alatyn qadamy
kórermenderdi erekshe sezimge bóleıdi.
Qoblandynyń jolynda bárin pıda etip, týǵan baýyrynyń qylyshynan qaza
tabatyn batyl Qarlyǵanyń   asyl qasıetine
bas ıgize bildi.

H.Bókeevamen kóptegen rólderdi birge
oınaǵan B.Rımova: «Bizdiń Hadıshanyń ózgemizden erekshe bir qasıeti-óz isine ámse
esep berip otyratyn oılylyǵynda, óz kemshiligin ózi kórip, sony túzetý jolynda
qandaı qıyndyq kezdesse de, jeńýge tyrysatyn qaısarlyǵynda. Ózin aıamaı
eńbektenetin iskerliginde» [3,103 b.]  
dep  Qarlyǵa rolin
somdaý úshin de aktrısanyń kóp izdengenin tolǵana eske alǵan.  

Qazaq akademııalyq drama teatrynyń sahnasyna
1950 jyly A.Ostrovskııdiń «Naızaǵaı» pesasy  E.G.Markovanyń rejıssýrasymen sátti qoıyldy.
Spektaklde HIH ǵasyrdaǵy Reseı ómiri men olardyń turmystyq erekshelikterin
kórsetý birinshi kezekke qoıyldy. Bul úshin rejısser oryndaýshylardan orystyń
ulttyq minezin jasaýdy talap etti. Pesadaǵy barlyq keıipkerlerden daralanyp
kórinetin Katerına rolin somdaý H.Bókeevaǵa tapsyryldy. Bul roldi shyǵarý
jolynda kóp izdenisterge barǵan aktrısa jan dúnıesi taza,  únemi oı ústinde júretin jas áıeldiń
sezimtaldyǵyn tereń beıneledi. Qazaq teatr tarıhynda aktrısanyń rol shyǵarýdaǵy
daralyǵy kásibı taldanǵan. Onda: «Ol Katerınanyń bostandyqqa umtylatyndyǵyn,
erkindikti súıetindigin, tabıǵattyń sulýlyǵyna qumarlyǵyn, eshqandaı
qorlyq-zorlyqqa kónbeıtin qaısar minezin kórsetýge tyrysty. Onyń Katerınasy
ishteı tereń, syrttaı sulý, minezi sabyrly, qımyl-qozǵalystary sypaıy da, sarań.
Onyń ótkir jáne oıly kóz qarastarynan, salmaqty túr-turpatynan aqyl-parasaty,
adamgershiligi, rýhanı baılyǵy ózgeshe kózge túsedi» [4,113 b.]
deı kelip  Katerınanyń erkindikke qumar jaratylysyn aktrısanyń
psıhologııalyq shyndyqpen ashyp bergendigine jan-jaqty toqtalǵan.  Iá, qashanda izdenýden jalyqpaǵan tereń oıly
ónerpazdyń Katerınasy orys klassıkasyn meńgerýdegi ozyq tabys bolyp baǵalandy.      

T.Ahtanovtyń «Sáýle dramasyndaǵy Sáýle
qoǵam qaıratkeri, oblystyq partııa uıymynyń hatshysy. Bul spektakl  teatr repertýarynda uzaq saqtalǵan, sol
zamannyń suranysyna jaýap bergen shyǵarmalardyń biri boldy. Spektakldegi Sáýle
H.Bókeeva oıynynda jumysqa berilgen, partııalyq prınıpten taımaıtyn isker basshy
bolyp beınelendi. Kolhoz mádenıetin kóterip, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaıyn
jaqsartýda batyl usynystar jasap, únemi adam taǵdyryn este ustap otyratyn
parasatty jan. H.Bókeeva  óz keıipkeriniń
alýan astarly, ishki qaıshylyǵy mol jan tebirenisterin sheber jetkize aldy. Qazaq
teatr tarıhynda H.Bókeeva alǵash ret Sáýledeı kúresker qoǵam qaıratkeriniń,
basshy áıeldiń tolyqqandy beınesin jasap berdi.  

H.Bókeeva
qaı rolde oınasa da úlken sýretkerge tán dúnıetanymynyń moldyǵyn
tanytyp otyrdy.  
Adam
janyna tereń boılaý, sahnada keıipker beınesin tolyqqandy músindeý, keıipker
minezin psıhologııalyq taldaý jolymen aıshyqtaý
onyń basty tásili boldy. Shyǵarmadaǵy
dáýir shyndyǵyn
jan-jaqty ıgerip, kórkemdik talapqa saı beıneleý, ómirlik derekter men
oqıǵalardy  shynaıy kórsetip, keıipker minezin
psıhologııalyq tereńdikpen ashý  aktrısanyń
negizgi ustanymyna aınaldy. Onyń árbir róli aktrısanyń sýretkerlik óresin,
mádenıeti men bilimin, qarymyn jiti tanytyp spektakldiń ıdeıalyq  mazmunynyń ashylýyna zor septigin tıgizdi.  

Aktrısa jasaǵan beınelerde tek
shynaıylyq qana emes, ulttyq minez–qulyq, adamzatqa tán tabıǵı bolmys
ańǵarylady.
Sahnadan san taǵdyrly, alýan minezdi qyz-kelinshekter men áıel-analardyń
qaıtalanbas beınesin bederlegen H.Bókeeva ózimen birge oınaǵan jas býyn
akterlerdiń  shyńdalýyna zor áserin
tıgizdi.

H.Bókeeva ulttyq kıno
ónerine de óz qoltańbasyn qaldyrdy. Atap aıtqanda  «Raıhan» (1940 j.) fılmindegi  ınjener qyz Raıhan, «Asaý Ertis jaǵasynda»
(1959 j.) partorg Fatıma, «Tulpar­dyń izinde» (1964 j.) Dildá beıneleriniń
qazaq kınematografııasynda ózindik orny bar dúnıeler ekeni sózsiz. 

Hadısha Bókeeva sahnamen qatar pedagogıkalyq
qyzmetti belsendi ushtastyra bildi.
Birtýar ónerpaz 1965 jyldan beri T.Júrgenov atyndaǵy
Qazaq ulttyq óner akademııasynda dáris berip, san býyn shákirtter tárbıelep
shyǵardy. Onyń jetekshiligimen bitirgen túlekter respýblıkamyzǵa ǵana emes,
alys-jaqyn shetelderge de  jaqsy málim.

Uly aktrısanyń  aınalysyndaǵy adamdarmen qarym-qatynasy  erekshe boldy. Asyl júregi óner dep soqqan
ardaqty apamyz sońyna ergen jastarǵa qaıyrymdylyq pen meıirimdiliktiń ozyq
úlgisin kórsetip berdi.  Toqsan jastyń
tóbesine shyqsa da aqyly men ásemdigin qatar ustap, aqsúıektik bolmysyn tanytty.
Onyń sońyna qaldyrǵan mol  murasy bolashaq
urpaqtar úshin úlken qazyna, taptyrmaıtyn rýhanı bastaý bolyp qala beretini
sózsiz.  Olaı bolsa ónerpaz shyǵarmashylyǵyn
ár qyrynan zertteý jalǵasyn taýyp, Hadısha Bókeeva áleminiń qupııasyn ashý aldaǵy
ýaqyttyń mindetine jatady. 

Paıdalanǵan
ádebıetter:

Kaıdalova O. Tradııı ı sovremennost.  Teatralnoe ıskýsstvo Sredneı Azıı ı
Kazahstana.  – Moskva:  «Iskýsstvo», 1977 g. – 294 S.

Syǵaı Á. Sahna sańlaqtary. –Almaty:  «Jalyn», 1998 j. –512 b.

Rımova B. Eńlikgúlim. –Almaty:  «Óner», 1987 j. –151 b.

Qazaq teatrynyń tarıhy. . –Almaty:  «Ǵylym», 1978 j. –430 b.