Maqala
«Qara shekpen» spektaklindegi qoǵamdyq shyndyq
Ǵ.Músirepov atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq Balalar men jasóspirimder teatrynda “Qara shekpen” atty jańa qoıylymnyń tusaýkeseri ótti. Pesanyń avtory – Georgıı Hýgaev, qoıýshy-rejısseri – Ashat Maemırov. Munda tórt túlikti ósirýmen aınalysatyn Shopannan basqa keıipkerlerdiń barlyǵy jan-janýarlar. Tuzar esimdi tóbettiń aınalasynda ótetin oqıǵa keıipkerleri – qasqyr, qoıan, túlki, esek, qarǵa, qoı jáne basqalar.
Bólim: Teatr
Datasy: 09.03.2016
Avtory: Айжан Ахмет
Maqala
«Qara shekpen» spektaklindegi qoǵamdyq shyndyq
Ǵ.Músirepov atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq Balalar men jasóspirimder teatrynda “Qara shekpen” atty jańa qoıylymnyń tusaýkeseri ótti. Pesanyń avtory – Georgıı Hýgaev, qoıýshy-rejısseri – Ashat Maemırov. Munda tórt túlikti ósirýmen aınalysatyn Shopannan basqa keıipkerlerdiń barlyǵy jan-janýarlar. Tuzar esimdi tóbettiń aınalasynda ótetin oqıǵa keıipkerleri – qasqyr, qoıan, túlki, esek, qarǵa, qoı jáne basqalar.
Bólim: Teatr
Datasy: 09.03.2016
Avtory: Айжан Ахмет
«Qara shekpen» spektaklindegi qoǵamdyq shyndyq

Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynda “Qara shekpen” atty jańa qoıylymnyń tusaýkeseri ótti. Pesanyń avtory – Georgıı Hýgaev, qoıýshy-rejısseri – Ashat Maemırov. Munda tórt túlikti ósirýmen aınalysatyn Shopannan basqa keıipkerlerdiń barlyǵy jan-janýarlar. Tuzar esimdi tóbettiń aınalasynda ótetin oqıǵa keıipkerleri – qasqyr, qoıan, túlki, esek, qarǵa, qoı jáne basqalar. Tuzar esimdi ıttiń óz ıesine adaldyǵyn kór­setetin qoıylym adamı qasıetterge quryl­ǵan. Jankeshtilikpen eńbek etken ıt ob­razy arqyly mahabbat pen dostyq, adal­dyq­ pen satqyndyq syndy qarama-qarsy qasıetter spektakldiń túpki ıdeıasy bolyp tabylady... Bul qoıylymnyń ertegiden bir-aq aıyrmashylyǵy – sońynda. Bul erteginiń núktesi adaldyqty qadirleı almaǵan Shopan­nyń qolynan qaza tapqan Tuzardyń qaza­sy­men qoıyldy. G.Hýgaev pesa sońyn osylaı aıaqtaý arqyly búgingi kúnniń ay shyndyǵyn kórsetýge umtylǵan. Qojaıynnyń qoly qal­ty­ra­mastan ıtti ata salýy bizdiń quldyq sana­myzdyń, soqyr adaldyǵymyzdyń bergen syıy. Qoıylym bizdi jan-jaǵymyzdaǵy adamdarǵa degen jyly iltıpatymyzdyń joq ekenin kózge shyqqan súıeldeı kórsetý ar­qyly ómir shyndyǵyn meńzep, jaqsylyqqa jol bastaýdy kózdegen. Qazirgi kezde seniń kúsh-qýatyń tasyp turǵanda kereksiń, keıin eshbir qınalmastan laqtyryp tastaýǵa daıyn qojaıyndardyń zamanyndaǵy Tuzarlardyń qurbandyǵynyń kerek emes ekeniniń bir dáleli. Sondyqtan da qoıylymnyń shymyldyǵy jabylǵan sátte “Adam balasy adaldyqtyń tamyryna nege balta shapty?” – degen suraq týyndaıdy...

A.Maemırov qoıylym arqyly kórermen­der­ge qazirgi tańdaǵy adamdardyń betper­de­sin ashyp kórsetkisi kelgen. Rejısserdiń kózdegeni – qazirgi qoǵamdaǵy túıtkildi másele­lerdi sýretteý ǵana emes, kórermen­der­diń spektaklden keıin oı túıip qaıtýy. Osy áfsana-ertegini sahnalaý barysynda qoıylym rejısseri A.Maemırov óz ıdeıasymen ushtasyp jatqan pikirles adamdardy janyna jınaı bilgen. Sýretshi I.Ihsan, baletmeıster R.Bılıbaev, mýzykamen kórke­m­deýshi D.Ábikeeva, B.Nurqasymov syndy óz isiniń mamandarynyń bir arnaǵa toǵysqan eńbekteriniń arqasynda zaman talabyna saı qoıylym dúnıege kelgen dep oılaımyz. Pesadaǵy adam beınesinde – tek Shopan­nyń ózi. Qoıylymdy kórip otyryp, adam men janýardyń aıyrmasyn aq pen qaradaı kórsetip turatyn shekara syzyǵynyń birte-birte joıylatynyn baıqaısyń. Spektakl­degi ıt, qasqyr, túlki, qoıan, qoı, qarǵa – bári de bet­perde kıgen adamdar sekildi. Sol betper­deni sheshkende ár adam óz beınesin tanıtyndaı kúı keshedi. Qoıylymdaǵy ár keıipkerdiń ózindik taǵdyry bar. Máselen, Kókjal. Kezinde onyń uıa toly bóltirikteri bolǵan. Solardyń bári qaza tapqan soń, ómiriniń máni joǵalǵan. Qoıan ómirin kójekterinsiz elestete almaıdy. Balalary úshin barlyq iske daıyn. Al ıt – ıesi úshin ómirlik mahabbatynan da bas tart­qan beıbaq. 

Basty ról – Tuzardy somdaǵan eki akter Danııar Bazarqulov pen Maqsat Sábı­tov óz­derine júktelgen mindetti sheberlikpen oryndap shyqty. Sahnadaǵy Tuzar qos oryn­daý­shynyń oıynynda bir-birine múldem uq­samaıdy. Buǵan sebep – qoıylym rejısseri A.Maemırovtyń akterlerge barynsha erkin­dik berip izdený proesinde týǵan ár akterdiń jeke dara jumysy bolýynda.

D.Bazarqulov sahnada únsiz tursa da, sóı­lese de keıipker psıhologııasynyń kúr­deli ıi­rimderin dóp basyp, sahnada nanymdy oıyn kórsete bildi. Spektakl bastalǵanda quı­ry­ǵyn qaıqıtyp alyp qojaıynnyń aıt­qa­nyn eki et­peı oryndap júrgen adal Tuzardy kóremiz. Sahnada ary-beri júgirgen D.Bazar­qulov Tuzardyń alǵyrlyǵy men ań­qaýlyǵyn jeńil is-qımyldar arqyly jet­kizýge mán bergen. Al ekinshi bólimde aryp, tozǵan D.Bazarqulovtyń Tuzarynyń boıynda oına­qylyq­tyń izi de qalmaǵan. Munda oryndaýshy Tuzardyń psıhologııalyq tebirenis­te­rin bederleýge kúsh salǵan. Tuzardyń boıynda úmitke qaraǵanda, kúdik basymdaý. Endigi jerde óziniń kimge qyzmet etip, adal bolǵanyn saralap otyr. Osy ekinshi bólimde oryndaý­shyǵa áreket etý óte qıyn. Sebebi, rejısser­diń qoı­ǵan mızansenasy boıynsha akter avansenada otyrady, basqalary qasyna keledi. Mine, sonyń saldarynan D.Bazar­qulov­tyń Tuzary bir saryndy. Bul spektakl­diń tempo-rıtmin túsirip jibergen. Árıne, munda tóbet aryp, ashyqqan sonysyna qara­mastan ol ashýlanady ǵoı. Keıipkerdiń usynylǵan tosyn jaǵdaıdaǵy ishki psıho-fızıkalyq kú­shi­niń múmkindikteri akter oıynynda eskerilmeı qalǵan. Áli de oryndaýshy izdene túsip, osy olqylyqtardy joıady degen oıdamyz.

M.Sábıtovtyń Tuzarynyń adaldyǵy kóz­siz. Sondyqtan da ol óz súıgeninen de bas tar­typ, qojaıynǵa jaǵýdy ózine basty maq­sat etken. M.Sábıtovtyń Tuzary sahnada árbir keıipkermen sóıleskende óziniń basty mindeti qojaıynǵa qyzmet etý kerek ekenin umytpaıdy. Bul akterdiń Kıkomen – U.Bolatbek ótetin sahnada anyq kórinedi. Tóbet esek­pen sóılesip tursa da qoılardyń bytyramaýyn, tutqıyldan qasqyr shabýylyna daıyn ekenin anyq kórsetedi. Spektaklde sonymen qatar, Shopan – B.Kamaranov, Á.Esjan, Kókjal – E.Ramazanov, Á.Imanǵalıev, Kókshýlan – J.Maqasheva, A.Daırabaeva, Qosúreı – L.Káden, S.Erzat, D.Ábikeeva, Kıko – D.Súleımenov, U.Bolatbek, Qýqar – E.Káribaev, B.Týshaev, Sylań – G.Baıbosynova, A.Qaımaqbaeva, Be-be – E.Sa­dyrbaev, M.Ájibekov, Qortyq – E.Ha­mıdýllın, E.Ydyrysov jáne basqa da akterler oıyny ózindik ereksheligimen kórermenderdi baýraı aldy. 

Al, Qosúreı esimdi qoıan obrazyn jasaǵan QR eńbek sińirgen artısi, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Lıdııa Káden jyldar boıy jınaǵan tájirıbesimen jas býynǵa demeý bergeni baıqalyp turdy. Teatrda kishkentaı ról bolmaıdy, kish­ken­taı akter bolady degen turaqty sóz tir­ke­sine dálel bolarlyq E.Sadyrbaev pen D.Sú­leımenovtiń oıynyn erekshe atap ótýge bolady. Eki akter qosalqy ról bolsa da kó­rer­men jadynda saqtalyp qalatyn kesek obraz somdaı aldy. 

A.Maemırov dramatýrgııalyq shyǵarma tańdaýda qatelespegen. Spektakldiń sátti shyǵýy drama teorııasyna saı jazylǵan pesaǵa tikeleı baılanysty. Oqıǵalar legi logıkalyq tizbekpen órbı otyryp tartys, aıshyqty minezder pesa boıynda durys bederlengendikten akterge oınaıtyn tatymdy dúnıe tabylǵan. G.Hýgaevtyń bul shy­ǵar­masy tek qazaq ǵana emes, orys, tatar, ózbek jáne t.b. sahnalaryna qoıylyp, óz baǵasyn alyp úlgergen. Rejısser óziniń bul spektak­ldi qoıýdaǵy túpki oıyn akterler oıyny arqyly jetkizýge den qoıǵan. «Qara shekpen» janýarlar týraly emes, adamı qasıetter men qundylyqtardy alǵa tartqan zamanaýı qoıylym.