Maqala
Qaırat Súgirbekov rejıssýrasy
Q.Súgirbekovtiń qoltańbasyna allegorızm men sımvolızm, plastıka men metafora, fılosofııa men psıhologızm, eksperımenttik tásilder tán
Bólim: Teatr
Datasy: 05.09.2017
Avtory: Исламбаева Зухра
Maqala
Qaırat Súgirbekov rejıssýrasy
Q.Súgirbekovtiń qoltańbasyna allegorızm men sımvolızm, plastıka men metafora, fılosofııa men psıhologızm, eksperımenttik tásilder tán
Bólim: Teatr
Datasy: 05.09.2017
Avtory: Исламбаева Зухра
Qaırat Súgirbekov rejıssýrasy
fotolar M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń mýzeıinen alyndy.

Budan bir ǵasyr buryn (1915 j.) «Birjan – Sara» qoıylymyn uıymdastyryp, shyǵarmanyń rýhanı qundylyǵyn sahna arqyly jetkizýdi kózdegen, qazaq topyraǵyna «rejıssýra» uǵymyn alyp kelgen qaıratker Júsipbek Aımaýytovtan bastap búgingi kúnge deıingi aralyqta ulttyq sahna árbir onjyldyqtar saıyn rejısserlik tyń jańalyqtarmen, tosyn sheshimdermen tolyǵyp keledi.

H.Shájenov, A.Toqpanov, Sh.Aımanov, Á.Mámbetov, t.b. sol J.Aımaýytov, J.Shanın, S.Qojamqulovtar bastaǵan ata býynnyń shyǵarmashylyq jolyn jalǵastyrýshylar retinde tarıhqa endi. Al, E.Orazymbetov, J.Hadjıev, E.Tápenov, H.Ámir-Temir, E.Obaev, t.b. keńestik kezeń men el táýelsizdigin baılanystyrýshylar qatarynan oryn alady. T.Jamanqulov, Á.Rahımov, Á.Orazbekov, N.Jaqypbaı, T.Temenov, t.b. bolsa búgingi kúnniń qoǵamdyq-áleýmettik, azamattyq-adamgershilik máselelerin kórkemdikpen sýrettep berip otyr. Demek, teatrdyń izdenis pen shyǵarmashylyq shabytqa toly keńistiginde jaratylysy erekshe, ónerge ózgeshe ólshemmen, talpynys-qarqynymen, tolqynys-bulqynysymen, tosyn da qyzyqty sheshimderimen kelgen sýretkerler az emes. Sonyń ishinde A.Toqpanovtyń qoltańbasy realızm men fılosofııany baılanystyrýymen erekshelense, Á.Mámbetovtiń stıli etnografııalyq, sımvoldyq baǵytty ustanýymen ózgeshe. Al, N.Jaqypbaı plastıkaǵa bet burýymen, B.Atabaev tym oǵash, provokaııalyq baǵytymen tanys.

Ótkendi búgingi kózqaraspen sýretteýge qushtar bolǵan Qaırat Súgirbekov osyndaı izdenimpaz tulǵalardyń qatarynan bolatyn. Ol – qysqa ǵumyrynda M.Áýezov atyndaǵy drama teatrynyń repertýarlyq saıasatyna mańyzdylyq bergen rejısser. Onyń ómiri men shyǵarmashylyǵy eldiń egemendigimen, 1990-2000 jyldardaǵy teatrda oryn alǵan rýhanı-mádenı quldyraýmen tuspa-tus keldi. Qazaq eliniń táýelsizdikke qol jetkizgen alǵashqy onjyldyǵyndaǵy qoǵamdyq formaııa negizinde teatr taqyryp tappaı, buǵan deıingi belgili bir ıdeologııamen jazyp, qoıyp kelgen baǵytynan kúrt ózgeriske túsken bolatyn. Barlyq oblystyq ujymdardyń bas teatrǵa ıek artyp otyrǵany taǵy bar. Sol sátte Q.Súgirbekov jastyq jalynymen J.Hadjıev, T.Jamanqulov, N.Jaqypbaı, B.Atabaev, Á.Rahımov, t.b. aǵa býynmen birlesip, qarqyndy izdenis ústinde boldy, eksperımentter jasady. Jalpy ujym Á.Kekilbaı, Á.Tarazı, M.Baıserkeuly, A.Tasymbekov, M.Raıymbekuly tárizdi dramatýrgtermen, aqyndarmen shyǵarmashylyq tandemde kóptegen jumystar atqardy.

Q.Qýanyshbaev, E.Ómirzaqov, S.Qojamqulov, N.Jantórın, B.Rımova, S.Maıqanova tárizdi qudiretti toptan amanat bolyp qalǵan ulttyq teatr ónerin joǵaltyp almaý, aýmaly-tókpeli ýaqytta qaıtkende teatrǵa kórermen tartý prınıpinde jasalǵan mundaı eńbek nátıjesiz bolǵan joq. M.Jumabaevtyń «Sholpannyń kúnási», J.Aımaýytovtyń «Kúnikeıdiń jazyǵy» («Ǵashyqtyq derti»), F.Kafkanyń «Qubylys», G.Ibsenniń «Qýyrshaq úıi», D.Amantaıdyń «Sálemetsiń be, końyr muń», Ǵ.Músirepovtiń «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», t.b. kórermenniń estetıkalyq talǵamyna saı kórkemdelgen, kúrdeli dúnıeler sahnaǵa shyqty.

Onyń bir «Mahabbat dastanynyń» ózi kórermen qaýym men mádenı ortanyń arasynda aıtarlyqtaı daý týǵyzǵan edi. Buǵan sebep, on bes ǵasyr buryn ómir súrgen qaharmandardyń keskinin múlde bólekshe bederlegendigi. Shymyldyq ashylǵanda kózge túsken jartylaı jalańash nemese jyrtyq-jamaý kıimdegi, shashtary órilgen nemese múldem shashy joq Qarabaı, Jantyq, Qodar, Qozy, Baıandardy kórgende alǵashynda qabyldamaǵanymyz ras. Alaıda bul «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» jyrynyń birneshe nusqasyn oqyp, qazaq tarıhy men folkloryn, ádebıetin, tipti kerek deseńiz, (keıipkerlerdiń júris-turysyn, ósken jerin, áleýmettik ortasyn saýatty jetkizý maqsatynda) jaǵrapııalyq aımaqtardy tereńnen qaza zerttegen rejısserdiń tapqyrlyǵy bolatyn.

Jalpy Q.Súgirbekovtiń qoltańbasyna allegorızm men sımvolızm, plastıka men metafora, fılosofııa men psıhologızm, eksperımenttik tásilder tán. Buǵan teatrtanýshy Merýert  Jaqsylyqovanyń: «Onyń rejıssýrasy sımvoldyq-fılosofııalyq keńistikke umtylyp, jalpyadamzattyq qundylyqtardy jyrlaýdy kózdeıdi. Qazaq klassıkasyn ınterpretaııalaýda jańa kórkemdik-estetıkalyq rejısserlik konepııa usynǵandardyń biri de osy Q.Súgirbekov» [Jaqsylyqova M. Qazaq kásibı akterlik óneriniń damý erekshelikteri. Zertteýler, maqalalar. – Almaty: «Qarataý KB» JShS, «Dástúr», 2014. – 384. – 150 bette.], – degen sózi dálel. Árıne adamı qundylyqtardy kórkemdep jetkizý úshin joǵaryda atalǵan baǵyttar men tásilder óte qajet. Jańalyqqa qushtar rejısser muny túsine bildi.

Q.Súgirbekovte adamtaný, keıipkertaný, tipti aktertaný qasıeti basym boldy. Onyń spektaklderinde rol oryndaǵan árbir akter óz keıipkerleriniń ishki-syrtqy bolmysyna dál kelip jatatyn. Máselen, Qarabaı – Aqysh Omar, Jantyq – Dýlyǵa Aqmolda, Sársen – Baqtııar Qoja, Sholpan – Qymbat Tileýova, Kúnikeı – Shynar Asqarova, Baqyt Janǵalıeva, t.s.s. Sonymen qatar ol akterlik izdeniske mol múmkindik týǵyzǵan birden-bir rejısser. Onda keıbir «tek meniń aıtqanymmen júr» deıtin dıktator rejısserlerdiń qatqyl minezi múlde joq. Bul sózimizge «Mahabbat dastany» spektaklinde Qodar rolin oryndaǵan Keńes Nurlanovtyń únemi qolyna ustap júretin aǵashtan jasalǵan qýyrshaǵy dálel. Bul – akterdiń óz qııalynan týyndaǵan, Qodardyń Baıanǵa degen shynaıy ǵashyqtyq sezimin bildiretin kórkemdik detal. Osylaısha ózara kelisimde jumys jasaǵan ansambl jetistikke jetti de.

Osy kúnge deıin kórermenniń esinde qalǵan «Ǵashyqtyq derti» qoıylymynda sulý boıjetken óziniń bas erkindigine umtylýdan, atastyrylǵan kúıeýinen qashyp, súıgeni Baımanmen baqytty bolý armanynan jazyqty bolady. Alaıda feodaldyq zańǵa qarsy shyqqan ór minezinen óziniń ósken ortasyna jat bolǵan ol qartaıǵan shaǵynda jalǵyz qalady. Súıgeni Baıman da budan teris aınalǵan. Osyndaı adam psıhologııanyń qatparyn barynsha ashyp kórsetken, adamı qundylyqtardy dáriptegen shyǵarma shańyraq, arqan, t.b. sımvoldyq belgiler arqyly kelisti órildi. Spektaklde Q.Súgirbekov Baıman men Kúnikeıdiń taǵdyryn tórt akterdiń oryndaýynda jetkizedi. Úsiphan Seıtimbet pen Shynar Asqarova oryndaǵan jas Baıman men boıjetken Kúnikeıdiń qartań beınesin Bekjan Turys pen Baqyt Janǵalıeva kelistire keskindegen bolatyn. Rejısserdiń keıipkerler ómirindegi jyljyǵan ýaqyt aǵysyn uzyn arqan arqyly berýin utymdy ádis dep aıta alamyz. Jáne eki oryndaýshy (B.Turys, B.Janǵalıeva) sahnanyń eki jaǵynda otyryp, ózderiniń ótken ómirine, qyzyǵy mol jastyq dáýrenine, árqaısysynyń ishki dúnıesindegi alasapyran oılary men túrli sezimderdi bastan keshken sátterine syrt kózben qarap otyr. Munda saǵynysh ta, ókinish te, kúızelis te bar.

Árıne sahnanyń eki jaǵynda otyryp, ótkendi búgingi kózqaraspen saralaý – qazaq rejıssýrasynda bar ári bolǵan ádis. Máselen, M.Áýezovtiń «Abaı joly» romanynyń sahnalyq júıesin jasaǵan Sh.Aımanov ony oınatý barysynda spektaklge avtor retinde sóıleıtin oryndaýshylar (Sh.Aımanov, H.Bókeeva) engizip, tosyn kórkemdik ınterpretaııa qoldandy. Mundaǵa maqsat – shyǵarmadaǵy kóp jeliden turatyn shytyrman oqıǵa-kórinisterdi kórermenge túsinikti tilde jetkizý. Q.Súgirbekov te Sh.Aımanovtyń mundaı sahnalyq ádisin qaıtalaýdan utylǵan joq. Kerisinshe, bas-aıaǵy jınaqy dúnıe týyndady.

Q.Súgirbekov óziniń spektaklderinde áıel álemin, psıhologııasyn, onyń tylsym da jumbaq syrlaryn nemese qoǵamdaǵy áleýmettik ornyn ashyp kórsetýge mańyzdylyq bergen. «Sholpannyń kúnási», «Ǵashyqtyq derti», «Qýyrshaq úıi» spektaklderinde rejısserdiń basty keıipkerlerdi aqtap alý prınıpi birinshi planǵa shyqty.

«Sholpannyń kúnási» spektakliniń epılogynda aıy-kúni jetken áıeldiń tolǵatý sáti beriledi. Q.Súgirbekovtiń spektakldi fınaldan, ıaǵnı nátıjeden bastaýynda kóp mán bar. Munda qazaq halqy úshin óte mańyzdy «urpaq jalǵastyǵy» deıtin úlken fılosofııa jatyr. Súıgeni Sársen ekeýiniń arasyna kedergi keltiredi degen oımen sábıli bolmaýdy tilegen Sholpan bul oıynyń óte qate ekenin kesh biledi. Ýaqyt óte kele sharana ańsaǵan áıeldiń ishki dúnıesinde oıanǵan alapat analyq sezimi jeńip, Ázimbaıdan bala kóteredi. Sóıtip, qatygez, tereń oılana almaıtyn Sársenniń topas, pasyq oıynyń qurbany bolady. Bul – bizge shyǵarmadan tanys oqıǵa tizbekteri. Q.Súgirbekov bolsa M.Jumabaevtyń adamnyń san qatparly psıhologııasyn, bir otbasyndaǵy áıel men erkektiń túrli minezin, ómirge degen túrli kózqarasyn, moraldyq kúıreý sebepterin, fılosofııasyn sımvoldyq detaldarmen jetkizedi. Aq-qara qurttar, sý tamshysy men kúnniń kúrkiregen dybysy, qasqyrdyń ulyǵan úni, qulaǵan shańyraq, terbelgen bos besik, naızaǵaıdyń jarqyly, t.s.s. – barlyǵynyń da fýnkııasy rejısserdiń ıdeıasyna sáıkes kelgen. Sol sııaqty rejısser osy qoıylymy arqyly adam men Jaratýshynyń arasynda tylsym baılanystyń baryn meńzegen.

2000 jyldary bas teatrdyń repertýarynan oryn alǵan osyndaı maǵynaly qoıylymdardy sahnalaýda Q.Súgirbekov kóp izdendi. Onyń qoltańbasyna tıesili spektaklder sany jaǵynan az bolǵanymen mazmuny jaǵynan kúrdeli, sapasy jaǵynan joǵary deńgeıde boldy dep aıta alamyz. Jalpy peshenesine jazylǵan qysqa ǵumyrynda ulttyq rýhanııatqa aıyryqsha qarqynmen qyzmet etken Q.Súgirbekovtiń shyǵarmashylyǵy qazaq teatry tarıhynyń jańa betterin quraıdy. Onyń árbir spektakli, ıdeıalary men sahnalyq-kórkemdik sheshimderi ulttyq rejıssýra ónerinde dara tur.