Maqala / #stýdentSózi
Áset Esjannyń beıne somdaýdaǵy ereksheligi
Onyń sahnada ujymmen baılanysa jumys jasaýy óz rolin jaqsy alyp shyǵýyna yqpalyn tıgizgen. Sahnada árqashan áreket ústinde júretinin baıqaımyz. Jaı qarap nemese sostyıyp turý Áset Esjanǵa tán emes. Top ishinen ózin kórsete biletin qabileti bar
Bólim: Teatr
Datasy: 20.11.2017
Maqala
Áset Esjannyń beıne somdaýdaǵy ereksheligi
Onyń sahnada ujymmen baılanysa jumys jasaýy óz rolin jaqsy alyp shyǵýyna yqpalyn tıgizgen. Sahnada árqashan áreket ústinde júretinin baıqaımyz. Jaı qarap nemese sostyıyp turý Áset Esjanǵa tán emes. Top ishinen ózin kórsete biletin qabileti bar
Bólim: Teatr
Datasy: 20.11.2017
Áset Esjannyń beıne somdaýdaǵy ereksheligi

Uljan Qurmanbaı

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, teatrtaný, II kýrs


Qazirgi
tańda teatr óneriniń damýyna at salysyp júrgen jas akterlerdiń biri – Áset
Esjan. Segiz qyrly, bir syrly jigit bala kezinen-aq ónerge jaqyn bolyp ósedi.
Jastaıynan halyqtyń júregin ásem ánge bólep, kóńilin terbeıtin ánshi bolýdy
arman etken. Shalǵaıdaǵy aýyl balasynyń bul armany, óse kele, oń-solyn tanyp
bilgen soń, akterlik ónermen, kıeli teatr sahnasymen ushtasady. Bolam degen
balanyń belin býyp, bıikke samǵaýyna belgili akter Shaıahmet Imashuly áser etken.
Mektepte júrgen sátinen segiz qyrly, bir syrlylyǵymen kózge túsken Ásetke
ustazy T.Q.Júrgenov atyndaǵy QazUÓ kolledjine oqýǵa túsýge nusqaý beredi.

Kolledjde
talantty ustaz – Esim Segizbaevten dáris alsa, 2008 jyly T.Q.Júrgenov atyndaǵy
Qazaq óner akademııasyna túsip, T.Jamanqulovtyń shákirti atanǵan. Bilimi men
biligi kelisken akter oqýdy támamdaǵan soń Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq
memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry sahnasynda óner
kórsete bastady.

Teatrda 5
jylǵa jýyq qyzmet istep kele jatqan akterdiń, aýyz toltyryp aıtar roli kóp.
M.Maqataevtyń «Men umytylmaımynynda...» – jigit, G.Hýgaevtiń «Qara shekpeninde»
– shopan, Ý.Shekspırdiń «Romeo men Djýlettasynda» – Merkýıo, T.Ahtanovtyń «Antynda»
– Bókenbaı, S.Ahmadtyń «Kelinder kóterilisinde»
– Hakım, D.Isabekovtiń «Qustar festıvalinde» – Kóń qarǵa rolinde kórinse, balalarǵa arnalǵan V.Lıvanovtyń «Bremen
mýzykanttarynda» – Trýbadýr, S.Balǵabaevtyń «Eń alǵashqy jańa jylynda» –
Mýltık, R.Kıplıngtiń «Maýglıinde» – Sherhandy somdap, óner ólkesindegi ózindik
ereksheligi bar akter ekendigin dáleldep keledi. 

Akterdiń
birden bir tabysty roli G.Hýgaevtiń «Qara shekpenindegi» – shopan.
Jan-janýarlarǵa adam minezin salyp, keıde haıýandardan da tómen dárejege túsip
bara jatqanymyzdy aıqyn kórsetetin spektakl. Bereri mol, oıy tereń qoıylymda
jalǵyz ǵana adam beınesi bar. Ol – shopan. Á.Esjan somdaǵan keıipker qoıylym
basynda jáne sońynda boı kórsetedi. Oqıǵanyń sheshimin qabyldaý osy keıipkerdiń
úlesine tıgen. Akter alǵashqy sahnasynda, maldaryn óriske jaıǵan qarapaıym adam
bolyp shyǵady. Oqıǵa jalǵasy onyń janýarlarǵa degen tıtteı de aıanysh seziminiń
joqtyǵyn kórsetken. Paıda qýǵan malshyny esekke tonnalap artqan júginen bilýge
bolady. Tek júgin artyp qoımaı, ony uryp-soǵýy taǵy bar. Bul sahnadaǵy Á.Esjan
somdaǵan shopan beınesi yzaqor, qanaǵatsyz minezimen kórinedi. Akterdiń bul
keıipkerdi somdaýdaǵy ereksheligi, onyń yzaqorlyq pen qanaǵatsyzdyqtyń ýshyqpaǵan
úlgisin, bastapqy kezeńin kórsete bilýi. Keıipkerden kúıbeń tirshilikke
berilgen, qaltasyn toltyrýǵa asyǵatyn beıneni anyq ańǵaramyz.

Shopan qaptaǵan
jan-janýar ishinen Tuzar atty ıtke qatty kóńil bóledi. Olardyń arasyndaǵy dostyq
sezim erteden qalyptasqan ıttiń adamǵa degen adaldyǵynan týǵan. Iesine adal Tuzar
rolin somdaǵan akter Danııar Bazarqulov. Akterler arasynda ózara túsinisý,
kózben uǵynysýlary qımyldarynyń kórkem shyǵýyna áser etti. Tuzardyń sahnaǵa atyp
shyǵyp, ıesine tizerlep, qolyn shopannyń keýdesine shynaıy da jarasymdy basýy sol
kórkemdiktiń dáleli.

Dostyq
úlgisin kórsetken akter ekinshi sahnada ózgeshe keıipte kórinedi. Qabaǵy
qatýlanyp, arsyzdyqtyń ýshyqqan túrin keskindegen. Qystaı shekpenin kúzetip,
azyp-tozǵan Tuzardy kórgende akterdiń tez túrlenýine týra keledi. Sahnaǵa kirip
kelip Tuzardy kezdestirgendegi qýanyshy men shekpenin kórgendegi qýanyshy eki
bólek. Osy tusta shopan adamnyń pendeshilik qasıeti kózge birden iligedi. Adal
dosy ıtten qaıdaǵy bir shekpendi artyq baǵalaýy keıipkerdiń minezin tolyqtaı asha
túsedi. Akter Tuzarǵa aıaýshylyqpen, jıirkenishpen qaraǵan sezimin jetkize bilgen.
Itiniń eshnársege jaramsyz keıpin kórgen ıesi qolyndaǵy qarýymen, ony óltirýge
oqtalyp barǵanyn, oǵan aıtqan sózderin estip, ıesine esh qarsylyqsyz beıshara
halde turǵan ıtti kórip, qyl kópirdiń ústinde turǵandaı sezimde bolasyń. Akter
ony jaı ǵana ata salǵan joq, barlyq qorqynysh sezimderdi berip, óz monologymen
dostyq pen paıda jaǵyn tarazyǵa salyp baryp atady. Óz rolin nanymdy somdaı
bilgen akterdiń arqasynda ústińnen muzdaı sý quıyp jibergendeı sezimde bop,
«rasymen atty ma?» - dep shopandy kinálaısyń. Kórermen sekildi shopannyń ózi de
«rasymen attym ba?» - degen sezimdi bastan keshirip turǵany sahnadan anyq
kórinedi. Akterdiń oıly keıpi men aıaǵyndaǵy diril osyny ańǵartady. Akter
tolyqtaı óz keıipkeriniń ishki bolmysyna enip, kórermenge shynaıy jetkize bilgen.

Ashat
Maemırov qoıǵan bul spektakl halyqaralyq deńgeıde kóptegen jetistikterge
jetken. Dramatýrgııasy men rejıssýrasy, kostıými men akterlik quramy ushtasqan,
joǵary deńgeıdegi spektaklde Shopan roli de sátti shyqqan beınelerdiń biri
boldy.

Árqashan
izdeniste júretin Á.Esjan úshin talant, talap, eńbek  basty qasıetter bolyp sanalady. Ol bir suhbatynda
bir rolin ekinshi roline uqsatpaýǵa tyrysatynyn, sol úshin de árqashan ózin-ózi
jetildirip otyratynyn aıtady. Bul sóziniń dáleli dep, Ý.Shekspırdiń álemge
áıgili ǵashyqtary «Romeo men Djýlettasyndaǵy» – Merkýıony aıtamyz. Múldem
basqa keıipker, basqa tirshilik, basqa ómir.
Akter bul spektaklde óz rolin jasaýda basqa Merkýıolardan
erekshelenedi. Tragedııaǵa erekshe bir komedııalyq sátter bergen. Ony kórgende,
kórermenniń ezýi jıylmaıdy. Tipti, kórermender Merkýıony dál osyndaı kóńildi
keıipte este saqtap qaldy. Spektaklde iship alyp, kóńil kóterip júretin keıipker
bolǵanyna qaramastan dostaryna adal. Merkýıo beınesin akter túrli daýyspen,
túrli qımylmen oınap shyqty. Esalań adamdaı keıde «Bá-Bá-Bá» - dep aıqaılasa,
ebedeısiz júrisi sol qylyqtaryna ár berip turǵandaı bolady. Ol jaı ǵana
saıqymazaqty somdamaıdy, sol saıqymazaǵynyń astarynda qazirgi zamannyń
maskúnemin de kórsetedi. Akter bul rolin de úlken jaýapkershilikpen, sezimmen
oınap shyqqan. Ózin erkin ustap, keıde kıeli sahnaǵa jarasymdy erkeleı de
bilgen.

Qoıylymda
Á.Esjan úshin fızıkalyq áreketter de kóp bolady. Kóńildi maskúnemdi, ashýly da
batyr dosty oryndaý úshin qanshama keıipke ený kerek?! Romeony qaǵytpa
qaljyńdarymen qaǵytyp ótse, árqashan Benvolıomen birge júrip, serilik qursa,
Tıbaltpen naǵyz aǵylshyndarsha kúresýi óz úılesimdiligin taýyp, sendire alǵan.
Onyń sahnada ujymmen baılanysa jumys jasaýy óz rolin jaqsy alyp shyǵýyna yqpalyn
tıgizgen. Sahnada árqashan áreket ústinde júretinin baıqaımyz. Jaı qarap nemese
sostyıyp turý  Á.Esjanǵa tán emes. Top
ishinen ózin kórsete biletin qabileti bar. Akter ózine berilgen osyndaı kúrdeli
roldiń údesinen shyǵyp, óz sheberligimen, jańa beınesimen kórermen júregine jol
taba bildi.

Oqıǵa
keıipkeriniń jaqsy tustarynan tek adal dos, batyr jigit retinde tanımyz. Onyń
bas qaharmandy «Rome-ó-ó-ó» - dep erkelep, qaljyńdasyp shaqyratyn kezeńderi
kóptiń esinde qaldy. Osyndaı bir ǵana áreketimen kórermen esinde saqtalý
talaılardyń qolynan kele bermesi anyq. Bir jaǵynan dál osy sahnadaǵy erkindigi
arqyly, Merkýıonyń Romeomen arasyndaǵy baılanysty, keıipkerdiń mańyzdylyǵyn
kórsetedi.

Akter óz rolin
joǵarǵy deńgeıde  alyp shyqty, degenmen,
kemshilikter de joq emes. Sahnada asyra silteýshilik te oryn aldy. Merkýıonyń
qoıylym ortasynda dáret syndyrýy esh negizsiz bolǵan. Bul birinshiden sahna
mádenıetine jatpaıdy desek, ekinshiden sol sátti alyp tastasań da eshteńe
ózgermeıdi. Budan rejısserdiń bul beınege barynsha komedııalyq boıaýlardy qosýǵa
tyrysqanyn  kóremiz. Alaıda, Merkýıonyń
dárejesi jaıynda umyt qaldyrǵan sekildi. Veronanyń beldi myrzalarynyń
tektiligin joqqa shyǵarǵan. Jaı ǵana maskúnem retinde kórsetken joq, onymen qosa
mádenıetsiz ekendigin de kórsetken.                                             

Juldyzbek
Jumanbaı qoıǵan «Bir sen úshin týdym» (Romeo men Djýletta) spektaklinde Merkýıonyń
alar orny erekshe. Tragedııaǵa komedııa qosatyn, spektaklge jańasha óń beretin
sáttiń kóbisin Á.Esjan oınaıdy. Ol árbir somdaǵan rolinde óziniń talanty men
sheberligin dáleldep keledi desek, artyq aıtqanymyz emes.                             

Naǵyz akter
barlyq roldi alyp shyǵa alýy tıis. Bir rolin ekinshi roline uqsatpaı,
qımyl-qozǵalysyn, sóz saptaýyn
qaıtalamasa ol naǵyz ónerpaz, ol naǵyz
talant. Jas ta bolsa, ózindik ereksheligimen kórinip júrgen akterdiń
naǵyz nar tulǵaly, keskin kelbetti, ásem de qubylmaly daýysty, ónerli, besaspap
ekenin kez kelgen oıynynan kórýge bolady.
Á.Esjannyń taǵy da bir qaıtalanbas rolderiniń biri – rejısser
J.Jumanbaıdyń ashyq aspan astynda qoıylǵan «Bazaryń tarqamasyn» spektaklindegi
ánshi Estaıdyń roli. Barlyǵy qurmet tutatyn sal-serilerdi ortaǵa alyp,
salt-dástúr men tatýlyqty kórsetetin qoıylymda akter top jaryp quıqyljyta án
shyrqaıdy. Dombyrasyn qolyna alyp, án aıtqanda akterdiń ózindik erekshe daýysyn
baıqaısyń. Basqa da áıgili óner sańlaqtary atanǵan ánshilermen oıyn-saýyq
qurǵanda sol bir Qoıandy jármeńkesine tap bolǵandaı sezimge kenelesiń.  

Spektaklde
árbir keıipker ózinshe daralanady. Barlyq óner sańlaqtary ishinen Maıra men
Estaıdyń mahabbatyna den qoıylǵan. Kirshiksiz taza sezim úshin kúresetin
keıipkerlerdi kórsetedi. Akter, mahabbatyna tusaý úlken janjalǵa kesek sózben
jaýap qatatyn ánshiniń iri tulǵasyn beınelegen. Á.Esjannyń daýys ereksheligine
baılanysty óz keıipkerin tolyqtaı asha aldy deı alamyz. Oǵan Estaıdyń «Qorlanyn»
aıtyp  halyqty birden ózine qaratqany
dálel. Onyń sahnadaǵy erkindigi, óz beınesine enýi halyqty shyn sendire otyryp,
qýanta bildi.

Á.Esjan sahnadaǵy
árbir sátti, oryndy paıdalana biledi. Kidiristiń(paýza), ár bóliktiń(detal), árekettiń qaı sátte bolýy kerek ekenin árqashan
dóp basady. Mysaly, joǵaryda aıtylǵan shopan rolin somdaýda kidirister men
bólikterdi saqtaý arqyly beıne jasaýda óz ereksheligin kórsetedi. Durys kidiris
kórermenniń sol birneshe sekýndta ózine suraq qoıýyna, qobaljýyna, oılanýyna mursat
beredi. Al Merkýıo rolinde áreket arqyly shynaıy sezim týdyra alǵan. Keıipkerge
ený úshin akter óte kóp qozǵalysta bolady. Sol áreket keıipkerdi sátti ári
erekshelendirip alyp shyǵýyna kómektesken. Tek talantty akter emes, ánshi de.
Jalpy, akter ánshi de, bıshi de bola bilýi tıis. Biraq, kórkem daýys barlyǵyna
birdeı buıyra bermeıtini haq. Á.Esjan  dál
osy daýys ereksheligimen Estaı bolyp, sahna tórinde án shyrqaǵany máńgige este
saqtalady.

Akter bolý
úshin túrlene bilý kerek. Túrlený úshin talap pen eńbek bolýy qajet. Sonda ǵana
bir qoıylym ekinshisine uqsamaı, taptaýryndylyq joıylady. Oǵan qarapaıym mysal
Á.Esjannyń bir-birine uqsamas úsh roli. Búginde talaby men talanty kelisken
akter óziniń rolderimen kórermenniń ystyq yqylasyna bólenip keledi.