Maqala / #stýdentSózi
Tysta qalǵan «Tas túlek»
Oqýshylar men stýdentter arasynda júrip, kommýnıstik eldiń saıası jaǵdaıyn zerttep, aq-qarasyn ajyratyp 1935 jyly «Tas túlek» pesasyn jazyp shyǵarady. Jańa soıalıstik qajetin óteý maqsatynda, zaman aǵymymen jaryq kórgen bul shyǵarma sol jyldyń qarasha aıynda M.Nasonovtyń rejıssýrasymen Qazaq drama teatrynda qoıyldy.
Bólim: Teatr
Datasy: 25.11.2017
Maqala
Tysta qalǵan «Tas túlek»
Oqýshylar men stýdentter arasynda júrip, kommýnıstik eldiń saıası jaǵdaıyn zerttep, aq-qarasyn ajyratyp 1935 jyly «Tas túlek» pesasyn jazyp shyǵarady. Jańa soıalıstik qajetin óteý maqsatynda, zaman aǵymymen jaryq kórgen bul shyǵarma sol jyldyń qarasha aıynda M.Nasonovtyń rejıssýrasymen Qazaq drama teatrynda qoıyldy.
Bólim: Teatr
Datasy: 25.11.2017
Tysta qalǵan «Tas túlek»

Táńirbergen Embergenov

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, teatrtaný, I kýrs


 

Qazaq   halqy   talaı    dúrbeleńdi   basynan  ótkizdi.  Sonyń   biri V. I. Lenın bastaǵan "Qazan tóńkeresinen" keıingi Keńes úkimetiniń qurylýy,   onyń ishinde  jer-sý reformalary, qazaq baılaryn tárkileý týraly dekretteriniń qabyldanýy qazaq qoǵamyna úlken ózgerister men qatar qasiretti alyp keldi. Kedeı men  baılar   teń ómir   súrý kerek  degen jarlyq bireýge jaǵymdy jańalyq  bolsa, al keıbir  azamattardyń narazylyǵyn týdyryp jatty. Qazaq baılary men ahýaldy sharýalar shyǵarylǵan úkimmen   kelispeı, shekara asyp kórshi memleketterge bas saýǵalaýǵa   májbúr boldy, al elde qalǵandary  janyn jegideı  jep  orystar shyǵarǵan úkimge kónip, moıyn usynýǵa amaldary qalmady. Bastapqyda mereıleri  ósken, qýanǵandarynan  eki ezýleri eki  qulaqtaryna jetip,  bir marqaıyp qalǵan qyzyl sıraq  kedeıler kóp uzamaı bul saıasattan eshteńe utpaǵandaryn túsindi. Degenmen de, keńes úkimetiniń qalalarda joǵary oqý oryndaryn ashyp,  saýatsyzdyqty joıý men mádenı revolıýııasy naýqany syndy saıası aǵartý jumystaryn joqqa shyǵara almaımyz.

HH ǵasyrdyń   basynda   halqymyzdyń  basynan  ótken osyndaı tarıhı derekterge súıengen M. Áýezov eldiń tynys-tirshiligin, jastardyń   oı-órisin, qarttardyń ishki muńyn sıpattaı otyryp túrli   shyǵarmalar  men  pesalaryn jáne de qazaq klassıka ónerine jańasha  lep  alyp kelgen týyndylaryn qaǵaz betine túsirgen. Sol kezdegi qazaq halqynyń hal-aqýalyn, beıneti men zeınetin, adaldyǵy  men  aramdyǵyn anyq sıpattap,     jurt    qundylyǵyn, mádenı murasyn qazirgi    qazaq   qoǵamyna úlgi    qylyp qaldyryp otyr.  Avtor  óz shyǵarmalarynda    qazaqtyń qarapaıym adamdarynyń aqylyn, ómirge degen kózqarastary qalaı oıanǵanyn, sana-sezimderi men qulshynystary  qalaı ósip jetilgenin, óskeleń jas urpaqtardyń  ómirge beıimdelýi men ornyǵýyn, aýyl ómiriniń shyn ıesi osylar ekenin zamana talabymen sýrettegen.

M. Áýezov 1930 jyly ıdeıalyq kózqarasy úshin tutqynǵa alynady. Tergeý uzaqqa sozylyp 1932 jyly shartty túrde úsh jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylady. Degenmen, araǵa aılar salyp bosap shyǵyp, Qazaq pedagogıka ınstıtýtynyń aǵa oqytýshysy qyzmetin atqara bastaıdy. Oqýshylar men stýdentter arasynda júrip, kommýnıstik eldiń saıası jaǵdaıyn zerttep, aq-qarasyn ajyratyp 1935 jyly «Tas túlek» pesasyn jazyp shyǵarady. Jańa soıalıstik   qajetin    óteý maqsatynda,   zaman aǵymymen jaryq  kórgen  bul shyǵarma  sol jyldyń qarasha aıynda M.Nasonovtyń rejıssýrasymen Qazaq drama teatrynda qoıyldy. Teatrtanýshy L.Bogatenkova: «Spektaklde ómirdiń kóptegen jańalyǵyn qozǵaǵan teatr da, dramatýrg te, keıbir kórkemdik kemshilikterden qutyla almady. Nasonov qoıǵan bul spektakldiń kompozıııasy bosań, dramalyq tartysy báseń bolyp shyqty. Alaıda basty rolderdi atqarǵan Q.Badyrov (Qambar), Sh.Aımanov (Bóltirik) jáne J.Ógizbaev (Sapar) barsha yqylas-yntalarymen kózge tústi jáne olardyń ózi de, ómirleri de pesa qaharmandarynyń ómirine sonshama uqsas edi. Spektakldi kóterip turǵan onyń tek lırıkalyq saryny boldy» – degen  qoıylym týraly sózderinen onyń nelikten repertýarda uzaq turaqtamaǵanyn túsinýge bolady (305 bette. Qazaq teatrynyń tarıhy. 1 tom). nege ekeni belgisiz sahna áleminen tys qaldy.  Aýyz   toltyryp aıtarlyqtaı syn da, oımaqtaı etip  jazylǵan  pikir de joqtyń  qasy. Osydan keıin bul shyǵarma sahna tórin kórmedi. Aıtar oıdyń ushyn jetkize bilgen qoǵam qaıratkeriniń eńbegi, rejısserlerdiń kóńilinen shyqpaǵan bolýy    kerek.   Degenmen de, qyzyl   tilmen kórkemdelip jazylǵan týyndynyń áńgimesi qysyr, sózi bos emes dep esepteımiz. Jazylý maqsaty naqty  ashylǵan,  ózekti taqyryp   qozǵaǵanymen de, birinshi qoıylymynan keıin pesa tek kitap betterinen ǵana tabylyp júr. Belgili  teatrtanýshy, ónertaný ǵylymdarynyń doktory, professor Baǵybek Qundaqbaev «M. Áýezovtiń burynǵy shyǵarmalaryndaǵy tarıhı shyndyqty kórkemdik shyndyqpen ulastyratyn tásilden   taıqyp, taqyryp erkindiginen aıyrylǵan jazýshy bos nasıhat, jalǵan tartysqa qurylǵan, ózin keńestik jazýshy retinde tanytýǵa umtylǵan «Oktıabr úshin»,   «Tas túlek»,  «Alma baǵynda», «Asyl násilder», «Alýa» pesalarynyń  bári  de burynǵy dúnıelerimen salystyrýǵa kelmeıtin, ıdeologııalyq qysymnan qutylý úshin jazylǵan ortań qol shyǵarmalar  edi» – degen pikiri de pesanyń sahnalyq ǵumyrynyń qysqalyǵyn dáleldep tur. (243 bette. Qundaqbaev B. Muhtar Áýezov jáne teatr.   Almaty:  Ǵylym, 1997. 248 b.)

«Tas túlek» pesasyndaǵy oqıǵa baıdyń   úıinen   bastaý alady. Keńes úkimeti qurylǵan kezde qazaq jerinde baılardyń múlkin tárkileý saıasaty ıaǵnı konfıskeleý júrip jatqan bolatyn. Sol konfıskaııalaýǵa ilingen Qondybaı esimdi aýyl baıy túp-tamyry, óren-jaranymen qolǵa túsedi. Qondybaı – dúnıeqońyz, sarań, ishkenin ishinde, jegenin jelkesinde   ustaıtyn aram nadan adam. Kedeı batyraqtary men jastar jaǵy  ózara jınalys jasap, baıdyń sózin sóıleýshi azamattardy sheńberden shektete bastaǵanynan Qondybaıdyń  qol  astyndaǵy kedeı batyraqtarǵa óte qatty qatal bolǵanyn ańǵartady. Baı ketisimen aýyl azamattary men jastary bas qosyp ózara jınalys jasap, shaǵyn májilis quryp, komsomol týraly áńgime etedi. Qaladan kelgen Omar atty komsomol jigit, jas bolsa da bas bolyp barlyq batyraqtardy tártipke shaqyryp, kedeı buqaraǵa tegis uıymdasý qajettigin aıtady. Shyǵarmanyń ekspozıııasy osy jerde týady. Aýyl jastary telmirip, shemen men sherin aqtaryp jatqanda jańa úkimettiń ókili 35 jasar Nuǵyman barlyq azamatty qalaǵa oqýǵa shaqyrady. Buǵan biri kelisse, biri at tonyn ala qashady. Ol zamanda  ýchılıe bólimderinde oqý jańadan qalyptasyp  kele jatqandy.  Oqý bastalmaı jatyp barlyq aýyl jastary jańadan iske qosylǵan zaýyt, fabrıka syndy ónerkásip oshaqtarynda bútin   bir brıgada bolyp, qyzýqandy jumys atqarǵan. Sol bir toptyń  ishinde Bóltirik, Mes, Qambar, Sháken sekildi jalyndy jastar men  Arpabaı men Esbıke syndy jasy kelgen azamattar jáne  taǵy  basqa aýyl turǵyndary  bar. Jumysty támámdaǵan soń, qalaǵa kelip     ýchılıe jataqhanasyna taban tiregen aýyldastar ártúrli mamandyq bólimderine túsedi.  Toptyń aldyńǵy qatarynda júrgen 19 jasar Bóltirik baıdyń pishenshisi bolǵan bozbala.  Ázilqoı, osy týyndydaǵy basty keıipkerlerdiń biri jáne biregeıi. Aldyna qoıylǵan talapty oryndamaı qoımaıtyn, maqsatyna    jetpeı tynbaıtyn   birbetkeı jigit. Ázildegendi jany súıetin bozbala Arpabaı, Esbıkelermen qaljyndap oınamaqshy blyp baıdyń  úıinde shapanyn  jaýyp tósekke teris qarap jata qalady. Egde jasqa kelip qalǵan eki kisi úıge kirgen beti sol edi, Bóltirik Qondybaıdyń daýysyna  gúrildep sala berip edi, ılanǵan ekeýi baı kelip qapty dep, úreılene, sasqandarynan esterinen tanyp qalady. Sol sekildi pesa barysynda kóptegen qyzyqqa toly oqıǵalaryn kezdestirýge bolady. Konfeskeleý barysynda Qondybaı baıdyń qyzy Shákendi de qol aıaǵyn baılap ózimen alyp  ketken  bolatyn. Biraq boıjetken qyz ákesine ermeı, odan qutylyp ketip,  aýyl jastarynyń  mańyna kelip qosylady. Baı qyzy men batyraqtyń sorpasy qosylmasa qaıtemiz dep daǵdaryp qalǵan buqaraǵa qyz kolhoz jumysyn isteımin, meni keńes tárbıelesin dep qatarǵa qosylady. Shákendi erli-zaıypty Arpabaı men Esbıke týǵan qyzyndaı baýyryna basady. Qambar degen uldary, Kámash   degen qyzdary bar.  Qoǵamda, ıaǵnı sol ózderiniń ortasynda belgili   bir tańba qaldyrǵan. Qarty bar úıdiń qazynasy bar demekshi bir otbasydaı uıyǵan, birligi jarasqan  alash jastarynyń ákesi de, anasy da osy kisiler edi. Ata-ananyń úmit-armany balalarynyń tileýin tilep, qıyn-qystaý sátterde jandarynan tabylý, qabaqtaryn qyraý shalsa da, qabyrǵalaryn qaıystyrmaı, aırandaı uıyǵan jastardyń qaımaǵy buzylmaýyn qadaǵalaýy úlken ıgi is edi. Oqý bitirgen soń qaıraýy jetken eresek adamdar sovzoz jumystaryna bekitiledi. Bóltirik polıtotdel bastyǵy laýazymyna taǵaıyndalyp, Shákenmen turmys qurady..  Al kezinde baıdyń jylqyshysy bolǵan, oqýǵa jany qumar, ýchılıe qabyrǵasynda da úzdikterdiń qatarynan kóringen Qambar sovhoz dırektory bolady. Aýylda qoı baqqan Sólkebaı men Bóltiriktiń aldyńǵy áıeli Topaı mal dárigeri jáne zootehnık mamandyǵyn ıgeredi. Sharýashylyq fermadaǵy maldarda indet paıda boldy degen aqparatty estigen qos bastyq janyna mal dárigeri men zootehnıkti jáne de Arpabaı men Esbıkeni  ertip, aıtylǵan mekenjaıǵa attanady. Atalmysh ferma Qambardyń ápke-jezdesi Qusbek pen Kámashtyń qojalyǵy eken. Elý jylda el jańa degendeı kópten beri kórispegen qaýymnyń, onyń ishinde ana men bala mahabbatyn Esbıke men Kámashtyń qaýyshýymen aıqyn beınelegen. Shyqqan indetti zertteýge kirisken dárigerler eshqandaı aýrý taba almady. Sovhozdarda mal   jetispeýi,  urylardyń paıda bolýynan ekenin anyqtap, uryny izdeýge kirisedi. Ury   boıyn buzyqtyq bılegen, kózinde shel qaptaǵan, jumyrtqadan jún qyryqqan, júrisi suıyq, Bóltirik pen Qambardyń bala kezdegi dosy – Mes bolyp shyǵady. Artynan ertken eki nókerimen urlaǵan maldaryn kórshiles Qytaı eline alyp ótpek bolǵanyn  Arpabaı shal estip bilip qoıady   da, janyndaǵylarǵa eskertedi. Mestiń sybaılasy erli-zaıypty Qusbek pen Kámash Arpabaı shal kele jatyr degendi  estigen soń  qashýǵa májbúr bolady. Kýlmınaııalyq belgiler paıda bolatyn osy sahnada qaqtyǵystar ornaıdy. Urylarmen sybaılasyp, beren myltyq ustap sovhoz qyzmetkerlerine qarsy shyqqan  Mesti áshkereleýde Shákenniń róli óte zor. Mespen qosa konfeskelengen óziniń týǵan ákesi, aıdaýdan qashqan Qondybaıdy da ustap beredi. Aqyrynda   barlyq   mal   ferma enshisine qaıtarylady. Bir túnniń ishinde kimniń – kim ekenin bilgen azamattardyń bári bir aýyldyń túlep ushqan jastary. Rasymende birge ósken jastar juptary jazylmaı birge oqydy, birge jumys istedi. Bul jerde avtordyń aıtqysy kelgen oıy, qandaı jaǵdaı  bolmasyn,   ne kedergi shyqsada, tek tóze bilý kerek, moıyn usyný kerek berilgen jaǵdaıǵa. Qaıraty tola, mereıi asa, kóńili óse suryptalyp ósken tas túlekterdiń ushqyny men shoǵyry qatar beıimdelse, alar asýy, baǵyndyrar belesi qıyn bolmas. 

Qoryta kelgende, tarıh betterine syr shertetin týyndy sol zamannyń aqıqatyn ashyp kórsetedi. Ómir shyndyǵyna tereńdep baryp, onyń kúrdeli jaǵdaılaryn sýretteýge bet burý, sol arqyly qoǵamdyq damýdyń syryna úńilý pesanyń kórkemdik múmkindigin keńeıtti. Halyqtyń qarańǵylyqta qamalyp ómir súrgeni, bilim men ónerden alys qalǵany, aramdyq pen sarańdyq júıkeni tozdyryp bara jatqany sııaqty jaıttar dramatýrgtyń shyǵarmasynda jan-jaqty kórsete bildi. Ár klassıkalyq shyǵarmanyń ózindik ereksheligi bar. Sol sekildi osy týyndyda da ózindik oıy, belgili bir ıdeıaǵa baǵyttalǵan baǵdary bar. Qazirgi qazaq qoǵamynda osyndaı jaıttar kezdespeıdi desek ótirik shyǵar. Bóltirik pen Qambar sekildi oqyǵan azamattar ómirden óz ornyn taba bilgen, salmaqty da salıqaly adam bolsa, al Mes, Qusbek sekildi oqymaǵandar aqsha tabýdyń ońaı ádisin, jeńil jolyn ustanamyn dep bas bostandyqtarynan aıyrylyp jatady.

Qazaq klassıkasynyń has sheberi qandaı shyǵarma jazsada qoǵammen tyǵyz baılanysty. Qoǵam qaıratkeri, jazýshy, dramatýrg M. Áýezovtyń sahnadan tys qalǵan "Tas túlek" pesasynyń ózindik orny, ózindik ereksheligi, óz sıpaty men baǵa jetpes keskini qalyptasqan.