Maqala
Álibaı Bapanovtyń "Kóshpeli freskalary"
«Esentai Gallery» galereıasynda 2019 jyldyń 7-qarasha kúni Álibaı Bapanovtyń «Kóshpeli freskalar» atty jeke kórmesiniń ashylýy ótti.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 08.11.2019
Avtory: Сима Рахманали
Maqala
Álibaı Bapanovtyń "Kóshpeli freskalary"
«Esentai Gallery» galereıasynda 2019 jyldyń 7-qarasha kúni Álibaı Bapanovtyń «Kóshpeli freskalar» atty jeke kórmesiniń ashylýy ótti.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 08.11.2019
Avtory: Сима Рахманали
Álibaı Bapanovtyń "Kóshpeli freskalary"

Avtordyń shyǵarmalary táńirshildiktiń mıfologııasyna, kóshpeli halyqtyń dástúrlerine jáne qoǵamdaǵy zamanaýı proesterge baılanysty beriledi.
Kórme 16 kıizden jasalǵan pannolar men mınıatıýralyq ınstallıaııalardyń ekspozıııasynan turady. Óner men sán, tarıh pen qazirgi zaman arasyndaǵy qyrlardy zertteýge kóńil bóligen. Kórmede usynylǵan jumystar jún men jibekten, ylǵaldy ıleý tehnıkasynda, qolmen basyp jasalǵan. Bul ekspozıııadaǵy máselelerdiń biri - dástúrli qazaq qolóneri men zamanaýı óner arasyndaǵy dıalog.
Álibaı Bapanov qazirgi zamanǵy óner sýretshisi, QazUÓA professory, óner tarıhyna qosqan úlesi úshin Tarlan táýelsiz syılyǵynyń laýreaty. Kóptegen halyqaralyq jáne respýblıkalyq kórmelerdiń qatysýshysy.
Bapanovtyń shyǵarmashylyq jumystary búkil álem boıynsha kóptegen murajaılar men jeke kollekııalarda ornalasqan.
Onda shyǵarmashylyq aktiniń ártúrli quramdas bólikteri keremet jetkiziledi: tús sezimi, yrǵaqtyq sezim, keńistiktik sezimi jáne bastysy – úılesim sezimi. Osynyń barlyǵymen álemniń qyzyqty beınesi jasalady, onda máńgilik «álemdik qaıǵyǵa» jáne «ómir aǵashyna», Aspanmen, baqytty saıahatqa jáne basqa da kóptegen nárselerge toly áńgime bar, bul sýretshiniń jan dúnıesin tolǵandyrady. Qazirgi zamanǵa saı Álibaı Bapanov qazaq mádenıetiniń keńistiginen eshqashan ketpeıdi. Kóshpeli baılanysty barlyq nárse ony sheksiz tolǵandyrady. Sondyqtan ekspozıııada samaýryn men sháınek, kıiz shabadan men basqa da dástúrli turmystyq zattar sııaqty, qamqorlyqpen kómkerilgen jún qabyqshasyn da kórýge bolady. Sondaı – aq, qasıetti rýlyq eske alý taqyrybynda ata-babalarymyzdyń jeti urpaǵy «Jeti ata» atty týyndysyn da baıqaýǵa bolady.

Jeti ata

Kórmege onyń barlyq týystary, eh boıynsha birge jumys istep kele jatqan áriptesteri, shyǵarmashylyqty qadirleýshiler, Qazaqstannyń jetekshi ónertanýshylary, sondaı-aq belgili sýretshiler jınaldy. Kórmeniń kýratory, Qazaqstannyń eń tanymal ónertanýshylarynyń biri Baıan Barmanqulova sýretshiniń otbysymen 30 jyldan beri jumys istep kele jatqanyn aıta ketti.
«Álibaı kıizben jumys isteıdi. Bul buıymdar qoldanbaly sándik óner emes, bul zamanaýı dybystardaǵy kompozıııalar, ıaǵnı, keń etkamen jazylǵan keskindeme retinde qarastyrýǵa keletin dúnıe. Qabyrǵadan bólingen úlken kompozıııalar. Bapanovtar otbasymen sóılese otyryp, kóshpelilerdiń mádenıetine berilgenin túsinesiń. Kóshpelilerdiń mádenıetimen olardy kıiz jáne gobelen baılanystyrady. Gobelen - alasha retinde. Sýretshi zamanaýı oılaýdy baılanystyrady, ótkendi damytyp, onda máńgi qalmaıdy», - dep, art synshy óz oıyn aıta ketti.
«MEN» dep atalatyn eki jaqty jumysynda, sol jaǵynda álem, al ekinshi jaǵynda avtoportret. Aýqymy boıynsha jáne araqatynasy boıynsha bul teń shamalar. Men álemniń jáne ǵalamnyń maǵan degen teń bastamasy. Sýretshi qorshaǵan ortanyń tylsym-bolmysyn jan dúnıe eleginen ótkizip, ondaǵy úılesimdilik pen əsemdiktiń, tirshilik pen zattyń ózara baılanysyn týyndyǵa aınaldyrdy. Búgingi tańdaǵy týyndylarǵa salystyrmaly turǵyda saraptama beretin bolsaq, sýretshiniń jumystarynda avtorlyq qoltańba, avtorlyq erekshelik, avtorlyq ıdeıa birinshi orynda tur.
«ASPANMEN SÓILESÝ». Aq, qara daqtar men túrli-tústi daqtardan quralǵan abstrakııalyq sımvoldy kompozıııa. Týyndynyń kompozıııalyq jəne kórkem obrazdary naqty monýmentaldyq-dekoratıvtik mənerde negizdelgen. Kompozıııalyq ıdeıasy men kórkemdik məneri bir serpilistegi ekspressııa týǵyzady. Kórkem obrazdyń qaıtalana túsken formalary men ashyq jəne qanyq kolorıttik reń əlemniń dınamıkalyq qozǵalys qýatyn sezdiredi. Ekspressıonızmde tús pen obrazdyq dınamıka, emoııa negizdelgen. Kompozıııadaǵy kontrasty túster taqyryptyń mańyzyn ashyp, óziniń shyǵarmashylyǵynda qııalǵa erik beretin sýretshi.
Álibaıdyń shyǵarmashylyǵynda álemniń sulýlyǵy týraly ǵana emes, jeke tulǵa týraly da sóıleı alady.
Álibaı Bapanov túrli tehnıkalarda jumys isteıdi: maıly boıaýmen jazady, gobelender toqyp, kıizden kólemdi buıymdar jasaıdy. Bul joly ol kórermenge ylǵaldy ıleý tehnıkasynda jasalǵan kompozıııalardy kórsetedi. Álibaıdyń tekemetteri álemniń keremeti, jeke sezimderi týraly habarlaıdy. Olardyń túpki oıy aqyl, baqyttyń aınasy, kórnekti beınesindegi álem.
Kóptegen shyǵarmalar jańa stılde oryndalsa da, shyn máninde, qazaq óneriniń tarıhyn kórsetedi. Mysaly, ónerdiń taza túrleri men stılıstıkasyndaǵy jumystardan bólek, bir qaraǵanda, kóne tekemetterdiń qutqarylǵan fragmentteri kórkem alańǵa batyl engizetin kompozıııalar sııaqty.
«Kóshpeli freskalar» atty kórmede sýretshi óziniń jańa óner týyndylarymen, zamanaýı shyǵarmashylyq izdenisterimen tanystyrdy. Bapanov kórmesiniń ereksheligi oınaqy ashyq túste, kórkem oryndalǵan kıiz pannolar adam boıyna shattyq syılap, kúsh-qýat berse, shytyrmandyǵy adamdy tereń oı ıirimderine jeteleıdi.
Kóptegen zamanaýı sýretshiler kıizben jumys isteıdi. Álibaı Bapanov ta qazirgi zamanaýı tendenııalardan qalyspaı, óz shyǵarmashylyǵyn jańa izdenistermen tolyqtyrýda. Sýretshi qazaq mádenıetiniń keńistiginen eshqashan ketpeıdi. Kóshpeli baılanysta barlyq nárse ony sheksiz tolǵandyrady. Álibaı Bapanovtyń shyǵarmalary qazaqtyń ulttyq ertegisindeı, adamnyń oı-órisin qııal qanatyna mingizip, álemdi sharlatatyndaı tereń mazmundylyǵynda. Ertegi de mıfke uqsas, onyń shyqqan kezeńi men paıda bolǵan ýaqyty belgisiz bolǵanymen, onda ulttyq naqysh basym. Qazaqstannyń zamanaýı sándik-qoldanbaly óneriniń damýyna áli de laıyqty úles qosyp kele jatqan sýretshilerdiń biri.

Kórme 07.11.2019 – 07.01.2020 deıin jalǵasady.