Maqala / #stýdentSózi
Qazaqstan keskindeme ónerindegi balalar beınesi
Sýretshi bolsyn, aqyn-jazýshy bolsyn belgili bir obrazdy beıneleýde tulǵanyń jan dúnıesine, psıhologııasyna úńilip, tereńirek tanysý kerek.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 06.02.2017
Maqala
Qazaqstan keskindeme ónerindegi balalar beınesi
Sýretshi bolsyn, aqyn-jazýshy bolsyn belgili bir obrazdy beıneleýde tulǵanyń jan dúnıesine, psıhologııasyna úńilip, tereńirek tanysý kerek.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 06.02.2017
Qazaqstan keskindeme ónerindegi balalar beınesi

Asem BAQYTJANQYZY

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, ónertaný, IV kýrs


Sábı – ómirdiń eń tamasha asyl zattarynyń biri. Dúnıege sábı kelgende janymyz jadyrap, kóńilimiz qulpyra túsetini sózsiz. Ómirge qulshynys, serpilis, jańasha kózqaras sylaıtyn da osy sábıler. Náreste – júregi taza, sezimi pák, jany adal bolyp dúnıe esigin ashqan sátten bastap úlkenderdiń ómirine shýaq bolyp tógileri anyq. Sábı kezinen bastap balalardyń qalaı er jetip, eseıgen shaqtaryn kórý árbir ata-ana úshin úlken baqyt. Balalar ómirdiń máni. Árıne árkim úshin baqyt uǵymy ártúrli túsinik beredi. Men úshin baqyt degen – sábılerdiń tátti únderi, syńǵyr kúlkileri. Sol sebepti, Qazaqstan sýretshiler shyǵarmashylyǵyndaǵy balalar beıneleriniń alatyn ornyn, basqa obrazdardan aıyrmashylyǵyn taýyp kórsetý jumystyń basty maqsaty. Bizdi kishkentaı júregimen sheksiz jaqsy kóretin sábıler qashanda bolmasyn árbir úıdiń berekesi, shattyǵy men qýanyshy. Biz olardy meıirimge bólep, mahabbatymyz ben qamqorlyǵymyzdy aıamaı jaqsy kórýimiz tıis. Sýretshi bolsyn, aqyn-jazýshy bolsyn belgili bir obrazdy beıneleýde tulǵanyń jan dúnıesine, psıhologııasyna úńilip, tereńirek tanysý kerek. Qandaı óner bolmasyn, sýrette de, teatrda da, kınoda da balalar beınesi mahabbat pen súıispenshilikke baýrap alady. Sol sebepti de, bul taqyryp qashanda utymdy, jáne árqashan ózekti másele dep oılaımyn. Ózekti deıtin sebebim, balalardy beıneleýde jas aıyrmashylyǵyna baılanysty ózindik erekshelikterge ıe bolatynyn eskere otyryp, ár jastaǵy balalardyń psıhologııasyna úńilip, onyń jan-dúnıesin asha bilý asqan sheberlikti qajet etedi. Olardy erkeletip, mahabbatymyzǵa bóleı bilsek olardyń bizge berer mahabbattary sheksiz ekenin túsinemiz.

Qazaqstan kásibı keskindeme óneri Ábilhan Qasteevten bastaý alady. Onyń shyǵarmashylyǵynyń bastaýy «Qazaq qyzy» dep atalatyn óz qaryndasynyń portreti boldy. Odan keıingi jumysy «Mektepke» dep atalyp, qyz balalardyń obrazdaryn asha bildi. Qazaqstannyń kóptegen sýretshileriniń shyǵarmashylyǵynan balalar obrazdaryn kezdestirýge bolady. Sonyń ishinde, Júsipov Álıdiń «Baqbaqtar» kartınasy erekshe áser qaldyratyn týyndylardyń biri.

1965 jyly jazylǵan týyndy óte qarapaıym kompozıııaǵa qurylǵan. Munda úsh balanyń baqbaqtar arasynda oınap jatqan sátteri beınelengen. Bul týyndyda birden úsh balanyń obrazyna toqtalamyz. Jazdyń jaıma shýaq kúninde kók shalǵynda oınap júrgen balalardyń jaqyn dostar ekenin ańǵarý da qıyn emes. Kún sáýlesi erekshe túsip turǵan ortadaǵy qyz bala kórermenge tura qarap tur. 9-10 jas shamasyndaǵy qyz otyrǵan qara tory balanyń ıyǵynan ustap onyń nazaryn ózine aýdarmaqshy. Onyń jymıǵan kúlkisi kórermendi birden ózine baýrap alardaı. Ol ózi terisiniń túsimen erekshelenip, qalǵan eki baladan ózgeshe bolyp beınelengen. Úsheýiniń arasynda bir baılanys ornaǵandyǵy olardyń is-qımyldarynan kórinip tur. Álı Júsipov – tabıǵattyń ómiri men sulýlyǵyn tereń túsinetin lırık sýretshi. Balalardyń júzinen olardyń dál osy sátte baqytty ekenderin ańǵarýǵa bolady. Bul jastaǵy balalar naǵyz ómirden rahat alyp, esh ýaıym-qaıǵysyz júretin kezderi. Sol sezimdi osy týyndydan kóre alamyz. Sýretshi týyndysyn «Baqbaqtar» dep atap, onyń ózindik máni bar ekenin kórsetkisi kelse kerek. Jalpy, baqbaq kópjyldyq ósimdik. Ol – kóktemniń tuńǵyshy, halyq ony atam zamannan qadir tutyp, súıispenshilikpen «jer kúni», «densaýlyq elıksıri» dep ataǵan. Onyń emdik qasıetin de bilgen. Ol erekshe ásem, sulý gúl de emes, tań qaldyratyn qaıtalanbas zat ta emes. Degenmen, sýretshi osy qarapaıym ǵana baqbaq arqyly dostyqtyń qunyn, balanyń alańsyz kóńilin bildirgisi kelse kerek. Olardyń qarym-qatynasy osy baqbaqpen baılanys tapqan. Balalar ómirde eń erkin jandar, sol erkindik te osy baqbaqtar arqyly kórinis tapqan. Shóptiń ústinde otyrǵan ul bala qarama-qarsysynda turǵan qyzǵa baqbaqty usynyp, óziniń kóńilin bildirýde. Balalar tabıǵat aıasynda demalyp, jaıbaraqat kúıde júrgen jas balalardyń kóńilderi jyly túster arqyly tamasha kóńil kúı syılady. Barsha balalardyń ómiri osy baqbaqtar tárizdi jeńil bolsyn degendeı týyndyǵa súısinip qaraı berýge bolady.