Maqala
Lývrdyń erekshe qonaǵy: Iohannıs (Ian) Vermeer
1995 jyly Vashıngton qalasynyń Ulttyq Galereıasynda ótken «Vermeerdiń 21 týyndysy» atty kórmege aǵylǵan halyqtyń kóp bolǵany sonsha, mýzeı demalyssyz kúndelikti keshki saǵat 9-ǵa deıin jumys istegen. Qańtar jáne aqpan aıynyń qaqaǵan aıazynda halyq mýzeıdiń syrtynda uzyn-sonar kezekte birneshe saǵat turǵan. Vermeerge degen bul qushtarlyqtyń syry nede?
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 17.04.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Maqala
Lývrdyń erekshe qonaǵy: Iohannıs (Ian) Vermeer
1995 jyly Vashıngton qalasynyń Ulttyq Galereıasynda ótken «Vermeerdiń 21 týyndysy» atty kórmege aǵylǵan halyqtyń kóp bolǵany sonsha, mýzeı demalyssyz kúndelikti keshki saǵat 9-ǵa deıin jumys istegen. Qańtar jáne aqpan aıynyń qaqaǵan aıazynda halyq mýzeıdiń syrtynda uzyn-sonar kezekte birneshe saǵat turǵan. Vermeerge degen bul qushtarlyqtyń syry nede?
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 17.04.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Lývrdyń erekshe qonaǵy: Iohannıs (Ian) Vermeer


Jylyna 10 mıllıondaı adam tamashalaıtyn Lývrǵa qysy-jazy kezek. Onyń ústine
Iohannıs Vermeerdiń kórmesi bolsa, onda kezekte 1 saǵattan kem turmaısyz.
Lývrdyń «Napoleon» zalynda 2017 jyldyń 22 aqpanynda bastalǵan «Vermeer jáne
janr sýretiniń sheberleri» atty kórme 22 mamyrǵa deıin josparlanǵan. Adam
saıabyrlaǵan bolar degen oımen kórmege naýryzdyń 18 kúni barǵan edim, biraq
«Napoleon» hollyna ótý úshin kezekte uzaq turdym. Shydamsyzdyq tanytyp, kezek
basyna umtylǵandar da tabylyp jatty, biraq uly shebermen qaýyshqaly turyp, kóńil
kúıin buzǵysy kelmegendeı, kezekte turǵan jurt bas shaıqaýmen shekteldi.

Jýyqta bir maqaladan Vermeerdiń taǵy bir kórmesi jaıly qyzyqty derek oqyǵan
edim. 1995 jyly Vashıngton qalasynyń Ulttyq Galereıasynda ótken «Vermeerdiń 21
týyndysy» atty kórmege aǵylǵan halyqtyń kóp bolǵany sonsha, mýzeı demalyssyz
kúndelikti keshki saǵat 9-ǵa deıin jumys istegen. Qańtar jáne aqpan aıynyń
qaqaǵan aıazynda halyq mýzeıdiń syrtynda uzyn-sonar kezekte birneshe saǵat
turǵan. Vermeerge degen bul qushtarlyqtyń syry nede?

Sheberligi jaǵynan kem túspese de, Vermeerdiń esimi bizdiń elderde Rembrandt
sııaqty belgili emes, sondyqtan oqyrman «Ol kim?» degen suraq qoısa, «Injý
syrǵaly qyz» týyndysyn esińizge salar edim. Bul týyndyny 2003 jyly basty
rólde Skarlett Ióhansson oınaǵan belgili fılmniń basty keıipkeri dese de
bolǵandaı.

Iohannıs Vermeer (1632-1675) – Nıderland sýret óneriniń jaýhary, kórkem
óner tarıhynda orny bólek sheber. Bizge jetken 32 týyndysy barlyq kompıýterlik
rentgendik tekserýlerden ótip, olardyń Delft sýretshiler gıldııasynyń sheberi
Iohannıs Vermeerge tıesili ekeni ábden dáleldendi. Vermeerdiń týyndylary tek
qana sheberlik úlgileri emes, olar 17 ǵasyrdaǵy Nıderland jaıly antropologııalyq
málimetter beretin tarıhı qujattar, Nıderland halqynyń ózin ózi taný jáne basqa
jurtqa tanytý quraldarynyń biri.

Vermeerdiń sheberligine bas ıgen jazýshy Marsel Prýst óziniń belgili
romanynda bylaı dep jazǵan edi: «Óner bizge óz álemimizden alshaqtap,
basqalardyń álemine ený múmkindigin usynady: álemde qansha sheber bolsa, sonsha
álem bar, olar bir birine uqsamaıdy. Al olardan da bólek sheksiz ǵalam tórinde
jarqyraǵan juldyzdar – ǵasyrlar buryn alaýlaǵan ot ushqyny, olardyń aty
Rembrandt bolsyn, Vermeer bolsyn, bizge áli kúnge deıin jaryq shuǵylasyn
tógýde».

Orta ǵasyrda asqan sheberlikpen salynǵan týyndylary Vermeerdiń óz ýaqyty
úshin tym erte bolsa, qazirgi ýaqyt úshin syr sandyq. Sondyqtan bolar, Vermeerdiń
týyndylary 200 jyl boıy arzan týyndylar qatarynda qoldan qolǵa kóship júrdi.
Keıde basqa sýretshilerdiń enshisinde ketse, keıde kerisinshe basqa sheberlerdiń
eńbekteri Vermeerge tańylyp jatty. Vermeer sheberligi 19 ǵasyrdyń ortasynda ǵana
tıisti baǵasyn aldy.

Sýretshiniń ómirbaıanyn zerttegen Lıýdvıg Goldsheıder «Vermeer» (1958 jáne
2015) atty eńbeginiń birinshi taraýynda «Impressıonıster men Vermeerdiń ataǵy
bir ýaqytta shyqty. Impressıonıster 20 jyl kútse, Vermeer 200 jyl kútti» dep
jazdy. Bul adam týraly derektik qujattar kóp, biraq aqparat óte az. Ómirbaıanyn
zerttegen mamandar osy qujattar men bizge jetken 32 týyndysyna qarap, kóptegen
nárseler jaıly boljamdaýyna týra keledi, biraq bul jáıt onyń talaı urpaqty
tańdaı qaqtyrǵan týyndylarynyń qupııasyn arttyra túsetini ras. Anverpen
qalasynan Amsterdam qalasyna 1611 jyly kóshken jibek toqýshynyń jalǵyz
uly Iohannıs sýret óneriniń alǵashqy negizderin jibek órnekteý mamany
bolǵan óz ákesinen úırengeni haq. «Vermeer jáne janr sýretiniń sheberleri»
atty kórmede sheberdiń óziniń 12 týyndysy ǵana usynylǵan, qalǵany onyń
zamandastary men shákirtteriniń eńbekteri. Kórmeniń ár zalyndaǵy basqa týyndylar
arasynda asyl tastaı jarqyraǵan beıneleri birtýma sýretshiniń sheberligin únsiz
pash etip tur.

Kórmege kire sala «Tarazy ustaǵan áıel» (1662-63) kózime ottaı
basyldy. Tabıǵı emes, kómeskileý elektr jaryǵy qara kóleńkelegen mýzeı zalyna
shuǵylasyn shashqan bul týyndy adam balasy emes, qudiretti bir kúsh salǵandaı. Aq
jaýlyqty júkti áıel beınesi endigi sátte qozǵala ketetindeı. Salaly aq
saýsaqtaryna tarazyny kerbezdene ilip, oıǵa batqan áıeldiń boıyna bitken jańa
ómir lebinen tolǵan aıdaı tolyqsyǵan mármár júzi nur shasha ma álde bul kózdiń
jaýyn alǵan injý-marjannyń jarqyly ma? Illıýzııa sheberiniń kórermen oıyn
san-saqqa júgirter jumbaqqa toly týyndysy álde bir hıkaıat úzindisindeı.

"Tarazy ustaǵan áıel" (1662-63). Gýgl sýretter jınaǵynan

​​Shynynda da, Vermeer týyndylaryn ár qıly tárjimeleýge bolady. Keıbir
mamandar bul týyndyny sýret ishindegi sýret – Qııamet Kúni taqyrybymen
baılanystyrady. Tarazy men arasat – ashkózdik pen parasat arasyndaǵy tartys.
Álde teńgerilgen tarazy bul kórikti áıeldiń salmaqty sanasy men ynsapty ustamdylyǵy
ma? Bul týyndy Vermeerdiń dinı taqyrypqa arnaǵan biren-saran týyndylarynyń
biri. Vermeer basqa zamandastary sııaqty ónerdi dinmen tikeleı baılanystyrmaǵan,
onyń týyndylarynda taqyryp qýý nemese qandaı da dinı nemese saıası ustanym joq:
ol aldyndaǵy kórinisti kenep betine barynsha dáldikpen túsirýge umtylǵan naǵyz
art qozǵalysynyń ókili. Buǵan onyń kalvınıstik kózqarasy áser etken bolar.
Degenmen, shyǵarmashylyǵyndaǵy biren-saran injil saryndary onyń qarjy
tapshylyǵynan qaltaly katolık áýletinen shyqqan áıeli Katarınanyń anasy Bolnes
hanymǵa táýeldi bolǵanyn kórsetedi. Ómirbaıanyn zerttegen mamandar sońǵy jyldary
Vermeerdiń qarjy jaǵynan qysylyp, kóp qaryzǵa batqanyn jazady. 

Keskindeý tehnıkasyn ábden meńgerip, sońynan odan múldem bas tartqan 20
ǵasyr sýretshilerinen aıyrmashylyǵy sonda, 17 ǵasyr sheberleriniń maqsaty
kórinisti múltiksiz, ıaǵnı qazirgi fotosýret deńgeıine jetkizý bolǵan edi. Bul
turǵydan Vermeer kóptegen zamandastarynan ilgeri bolǵany anyq. 43 jasynda
ómirden ozǵan Vermeer sýretshilik kásibimen aınalysqan 20-25 jylda nebary 32
týyndy qaldyrǵany osy suraqqa jaýap berer me eken? Ol úshin ár týyndysyn
kemeline jetkizý mańyzdy boldy ma eken?

Vermeerdiń kórmedegi taǵy bir kóz tartar týyndysy – «Sút quıǵan áıel»
(1658-61). Kenepke maıly boıaýmen salynǵan bul týyndy Vermeerdiń eń tanymal
týyndylarynyń biri jáne qazir Amsterdam qalasyndaǵy Reıks mýzeıiniń ıeliginde.
Bul sýret Nıderland mádenıetinde alar orny zor beınelerdiń biri bolyp tabylady.
Joǵaryda aıtylǵandaı, Vermeerdiń kúndelikti turmysty sıpattaý ádisi óz zamany
jaıly kóptegen aqparat beredi. Biraq osy sýret búkil Nıderland halqynyń
eńbekqor bolmysy men qarapaıym tabıǵatynyń sımvolyndaı. 19-20 ǵasyrda kórkem
óner bilgirleriniń biri retinde tanymal bolǵan nemis dıplomaty Vılgelm
Gaýzenshteın sýretshiniń darynyn, «Vermeer – golland ishinde naǵyz golland,
eń bekzaty, eń kúshtisi, Gollandııanyń óziniń klassıkalyq úlgisi» dep baǵalaǵan
eken.

Vermeerdiń shyǵarmashylyǵymen jaqsy tanys adam onyń sheberhanasynyń bir
buryshyndaǵy kishkene terezeni birden tanı ketedi. Onyń eńbekterinde tán tynyshtyq
pen salmaqtylyq da osynda. Onyń qylqalamyna tán ustamdy túster de osynda.
Ústeldiń bir shetine asyǵys ilingen súlgi men keıipkerdiń belindegi jıyryla
tógilgen aljapqysy she? Bular da jibek pen kilemdi sýretteýge kelgende
aldyna jan salmaıtyn Vermeerdiń qoltańbasy. Bul joly sýretshi kórermenniń
qııalyna nár berip, ıllıýzııa áserin iske asyrý úshin qandaı ádis paıdalandy
eken? Tehnıka turǵysynan mamandar bul sýrettegi natıýrmort úshin Vermeerdiń
pýantıl ádisin tamasha paıdalanǵanyn atap júr. Týyndy jalpy «janrlyq» sýret
úlgisine jatqanymen, Vermeer natıýrmort qosý arqyly kórermenge janrlyq kórinisti
ózgeshe usynady. Sýrettegi basty keıipkerdiń qarapaıym úı qyzmetkeri bolýy da
jańalyq. Bul turǵydan Vermeer taǵy óz zamandastarynan aıryqsha.

Vermeerdiń sýretterindegi proporııa jáne perspektıva tustaryn muqııat
zerttegen mamandardyń birazy onyń camera obscure, ıaǵnı qarańǵy bólmeniń bir
qabyrǵasynan kishkentaı sańylaý jasap, kórinistiń proekııasyn ekinshi qabyrǵaǵa
túsirý ádisin paıdalanǵan degen pikirde. Bul pikirdi múldem joqqa shyǵaratyn
mamandar da az emes. Olardyń paıymdaýynsha, Vermeerdiń shaǵyn
sheberhanasynda optıkalyq qural qoldanýǵa jaǵdaı bolmaǵan. Basqa mamandardy
saýalǵa jeteleıtin perspektıva dáldigi – sońǵylardyń pikirinshe, birtýar
sýretshiniń erekshe sheberliginiń belgisi.

Qoldanylǵan materıaldar:

1.Karl Shýl, Vermeer, TASCHEN baspasy, 2017

2.Lıýdvıg Golsheıder, Vermeer, Phaidon Press, 2015