Maqala
Ian Van Eık: 6 ǵasyr boıy álem alpaýyttary yntyzar bolǵan "Gent mehraby"
Ian van Eıktiń esimi flamand sýret sheberligimen attas sııaqty. Kezinde ıtalıan sýretshisi Djordjo Vazaarı óziniń kórkem óner jaıly alǵashqy monografııasynda Italııa Renessansyn asyra maqtap, flamand mektebin «prımıtıvızm» dep kemite baǵalaǵan.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 19.05.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Maqala
Ian Van Eık: 6 ǵasyr boıy álem alpaýyttary yntyzar bolǵan "Gent mehraby"
Ian van Eıktiń esimi flamand sýret sheberligimen attas sııaqty. Kezinde ıtalıan sýretshisi Djordjo Vazaarı óziniń kórkem óner jaıly alǵashqy monografııasynda Italııa Renessansyn asyra maqtap, flamand mektebin «prımıtıvızm» dep kemite baǵalaǵan.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 19.05.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Ian Van Eık: 6 ǵasyr boıy álem alpaýyttary yntyzar bolǵan "Gent mehraby"
Sýret Ýıkıpedııa ýebsaıtynan alynǵan

Belgııanyń Flandrııa ólkesindegi Gent qalasyna jolym túsken saıyn qalanyń ortalyǵyndaǵy áýlıe Bavon soboryna kirip shyǵamyn. Álemdegi eń kórkem týyndyǵa taǵzym etý úshin. Bul jerde soltústik Renessans sheberi Ian Van Eıktiń «Gent mehraby» dep atalatyn týyndysy saqtaýly. Sobordyń árqashan ashyq turatyn qaqpasynan ótip, solǵa burylsańyz, kóriksizdeý kıoskini kóresiz. Sol kıoskiden 4 evroǵa bılet satyp alyp, kıoskiniń artyndaǵy jeke kapellaǵa ótseńiz, kúni jetpeı týǵan náresteniń ınkýbatory tárizdi áınek qorǵannyń ishindegi bıiktigi 4 metr, uzyndyǵy 5 metrge jýyq ashylmaly-jabylmaly 24 panelden turatyn polıptıh-mehrabtyń kórki kózdiń jaýyn alady.

Qyzyl men jasyl basym kompozıııanyń ortasynda – qurbandyq qany sorǵalaǵan qasıetti qozy. Oǵan ǵıbadat etip bas ıgen halaıyqtyń janarynda jas, júreginde duǵa. Dúıim jurttyń kúbiri áldebir áýenge aınalǵandaı, qulaǵyńyzǵa Gregorıan psalmdary álde Allegrıdiń «Miserere» sazy jetkendeı me? Endi bir sátte sımvolǵa toly beıneler men injil hıkaıattary birtindep aıqyndala túsedi. Jaratýshynyń jarlyǵy – taǵdyryna ıman etken Marııa kúnásiz tánin kók jibekpen tumshalap, páktik sımvoly – aq tuńǵıyq jáne raýshan gúlderi kómkergen táji sulý kelbetine jarasa, injil betine úńilgen. Álgindegi áýen qaıdan keldi deseńiz, mehrabtyń qos qanatyndaǵy altyn shashty perishtelerdiń jaratýshyny ardaqtaǵan qudiretti daýysy men arfanyń ǵajap úni eken. Injil keıipkerleri men hıkaıattaryn tárjimeleýge kelgende qııaly ushqyr sheberdiń bul týyndyǵa ijdaǵatyn salǵany anyq.

Katolık dinine jan-tánimen berilgen Ian Van Eık bul týyndyny jaratýshy aldyndaǵy paryzy dep bildi me eken álde dúnıeden náreste súıýge zar bolyp ótip bara jatqan beıbaq Veıdterge usynǵan jubanyshy ma? Sýretti aǵaıyndy Gýbert jáne Ian Van Eıkterge Gent qalasynyń turǵyny Ios Veıd degen azamat tapsyrǵan. Flamand aqsúıekteriniń eń bedeldi otbasylarynan shyqqan Ios Veıd pen onyń jubaıynyń balaly bolý armany oryndalmaǵandyqtan, Ios Veıd búkil baılyǵyn shirkeý salýǵa jumsapty. Al bul mehrabty sol shirkeýdegi áıeliniń jeke kapellasy úshin saldyrǵan. Keıinnen bul shirkeýdiń áýlıe Bavon soboryna aınalǵanyna bul týyndynyń tikeleı qatysy bar.

Mehrabtyń tómengi jaǵynda «Teńdesi joq Gýbert Van Eık bastap, sheberligi jaǵynan ekinshi bolyp tabylatyn Ian Van Eık aıaqtaǵan. Mehrab 1432 jyly 6 mamyrda ashyldy» dep jazylǵan. Biraq aǵaıyndy Van Eıkter bul sýretti birge salǵan degen pikir keıinirek joqqa shyǵaryldy. Kóptegen zertteýler men rentgen nátıjeleri bul týyndynyń jalǵyz avtory Ian Van Eık bolyp tabylatynyn dáleldedi. Búginde jylyna mıllıonnan asa adam kelip taǵzym etetin týyndysyn dúnıege ákelgende, Ian Van Eık óz sheberliginiń alty ǵasyr boıy bılik qumar basqynshylardyń soǵys oljasyna aınalady dep oılady ma eken?

Qıly zamandar dúrbeleńinde

1566 jáne 1578 jyldary protestanttyq ıkonoklastar Gent qalasyna shabýyl jasaǵanda, qala turǵyndary mehrab panelderin munaraǵa jasyryp, eki ret aman alyp qalǵan. 1555 jyly Ispanııa koroli II-Fılıpp Nıderlandııanyń 17 aımaǵynyń lordy bolyp taǵaıyndalǵanda, týyndyny ıemdenýge yntyzar bolady. Shirkeý basqarmasy bul máseleni flamand sýretshisi Mıhıl Koksıge týyndynyń kóshirmesin jasatyp sheshken eken. Biraq Gent turǵyndary týyndyny ashkóz basqynshylar Napoleon Bonapart pen Gıtlerdiń qaraqshylyǵynan qorǵaı almaǵan. 1794 jyly Napoleon tómengi elderge basyp kirgende, franýzdar týyndynyń negizgi 4 panelin tárkilep, Parıjge alyp ketken. 1815 jyly Vaterloo shaıqasynan keıin gerog Vellıngton týyndyny Flandrııaǵa óz qolymen qaıtarǵan. 1821 jyly týyndynyń birneshe jaqtaýyn Prýssııa koroli III-Frıdrıh Vılgelm art dıler arqyly satyp alyp, Berlın qalasyndaǵy Kaızer Frıdrıh mýzeıine syılaǵan. 1919 jyly Versal kelisiminiń shartyna saı, Germanııa jaqtaýlardy Belgııa memleketine qaıtarýǵa májbúr bolady.

Bunyń barlyǵy az bolǵandaı, 1934 jyly 10 sáýirge qaraǵan túni mehrabtyń ádil bıler jáne Djoan Baptıst sýrettelgen tómengi sol jaq eki paneli is-tússiz joǵalyp ketken. Erteńinde urlyqshy hat arqyly qomaqty pul talap etken. Belgııa ókimeti talapty oryndaǵan soń, ury «Djoan Baptısti» Brıýssel qalasynyń soltústik vokzalyndaǵy júk qoımasyna tastap ketken. Al «Ádil bıler» sol qalpy tabylmaǵan joq. Bul urlyqtyń shyndyqtan góri detektıvke uqsastyǵy sonsha, Albert Kamıý bul oqıǵa jelisin belgili áńgimesinde paıdalanǵan.

1940 jyly Gıtler Belgııaǵa basyp kirgen kúni, sobor ákimshiligi týyndyny júk salymen Franııanyń Po qalasyna qoıa beredi. Ókinishke oraı, Gıtler marshal Petenmen mámlege kelip, Vıshı ókimeti Po mýzeıine týyndyny nemisterge berýge buıyrady. 1944 jyly odaqtastar Germanııaǵa jaqyndaǵanda, fashıster Eýropa elderinen tárkilengen óner týyndylaryn túgel tuz óndiretin ken úńgirlerine jasyrǵan. Úńgirdiń aýzyna dınamıtter qoıylyp, kúzetshilerge odaqtastar kelgen jaǵdaıda jaryp jiberýge nusqaýlyq beriledi. Amerıkanyń 3-armııasy bul jospardyń iske asýyna kedergi jasap, barlyq óner týyndylaryn qutqaryp qalǵan. Bul jerdegi qyzyqty derek – Van Eıktiń «Gent mehraby» úńgirdegi Gıtlerdiń jeke kollekııasynan tabylǵan. Iaǵnı, Gıtler de bul týyndyny ıemdenýge yntyzar bolǵan.

Sheberlerdiń sheberi

Ian van Eıktiń esimi flamand sýret sheberligimen attas sııaqty. Kezinde ıtalıan sýretshisi Djordjo Vazaarı óziniń kórkem óner jaıly alǵashqy monografııasynda Italııa Renessansyn asyra maqtap, flamand mektebin «prımıtıvızm» dep kemite baǵalaǵan. Qazirgi kórkem óner dıskýrsynda bul kezeń «Soltústik Renessans» dep atalady jáne Ian Van Eık osy kezeńniń eń kórnekti ókili bolyp tabylady. Sheberligi jaǵynan bul sýretshi Leonardo da Vınchı, Rafael Santı jáne Rembrandpen qatar turady.

Ian Van Eık uzaq ýaqyt «meıirimdi» III-Fıllıp saraıynda ıspan koroliniń jeke sýretshisi bolǵan. Sýretshi bul qyzmetten tek qana 1431 jyly bosaǵan ispetti. Degenmen, Ian Van Eık Gent mehrabyn 1422 jáne 1432 jyldar aralyǵynda salǵany jaıly jazba derekter bolǵandyqtan, mamandar sýretshi tapsyrysty saraı qyzmetimen qatar oryndaǵan dep sanaıdy. Iaǵnı, Ian Van Eık Flandrııanyń Lıl, Brıýgge jáne Gent qalalarynda birdeı jumys istegen.

Kezinde tek qana dinı qyzmet atqarǵan bul týyndy alty ǵasyrda quny arta túspese, esh azaımaǵan Ian Van Eıktiń búkil sheberligin pash etetin dúnıe. Jaratýshyǵa naqty adam kelbetin berip sýretteý Ian Van Eıktiń óner tarıhyna syılaǵan jańalyǵy. Bul sýrette perishteler alǵash ret qanatsyz, sulý qyzdar keıpinde beınelengen. Bul týyndy jaıly jazylǵan eńbekter júzdep emes, myńdap. Kompozıııasynyń birtutastyǵyn, taqyryby jáne sýretteý máneri turǵysynan minsizdigin saraptap zertteý jumystary tolastar emes. Oǵan qosa, bul týyndy jas sýretshiler men basqa óner ıeleri úshin qaı jaǵynan bolsa da sheksiz shabyt jáne bilim kózi bolyp tabylady. Mysaly, beıish baǵynyń florasy men faýnasyn sýretteýde sheber kádimgi botanıkalyq biliktilik tanytqan. Arnaıy ulǵaıtqysh lınzamen ǵana kórýge bolatyn 70-ten asa ósimdik jáne gúl túrin mamandar aınytpaı tanyǵan. Sýretshiniń sheberligin jaqynnan kórgińiz kelse, Closer to Van Eyck jobasyna ótip, ár paneldi bassańyz, sýretshiniń on jyldyq eńbegin egjeı-tegjeıine jete kórý múmkindigine ıe bolasyz.

Restavraııa

Belgııa ókimeti búkil Eýropa elderiniń mádenı murasy jáne maqtanyshy bolyp tabylatyn «Gent mehrabyn» saqtaý ádisterin anyqtap, qalpyna keltirý maqsatymen 2011 jyly restavraııa jumysyn bastady. Bul týyndy ótken ǵasyrlarda birneshe ret restavraııadan ótken. 1951 jyly arnaıy halyqaralyq mamandar komıssııasy qurylyp, týyndy alǵash ret muqııat zerttelgen. Biraq ol kezde qazirgi tehnologııalar men boıaý qorǵaıtyn lak túrleri bolmaǵandyqtan, restavraııa tıisti deńgeıde oryndalmaǵan edi.

2011 jyly Belgııa ókimeti, Gent jáne Antverpen ýnıversıtetteriniń zertteý ortalyqtary men Belgııanyń mýzeıler birlestigi jáne taǵy basqa kóptegen uıymdar halyqaralyq bedeli zor zertteýshiler men restavratorlar tobyn quryp, 1 mıllıon evro turatyn, kúrdeli de uzaq restavraııa jobasyn bastady. Aldymen eń sońǵy skanerler men rentgen túrleriniń kómegimen panelderdiń árqaısysy jeke-jeke zerttelip, qoldanylǵan materıaldar men boıaý qabattary anyqtalyp, halyqaralyq mamandar keńesi restavraııa ádisterin anyqtaǵan. Oǵan qosa, bul keńes ótken ǵasyrlarda sýrettiń búlingen jerlerin jasyrý úshin jaǵylǵan boıaý qabattary men qorǵaý úshin jaǵylǵan lak qabattaryn túgel sylyp alyp tastaý qajet degen sheshimge kelgen. Bul – skalpel jáne arnaýly eritkish zat kómegimen santımetrlep jasalatyn óte baıaý jumys. Jeti jylǵa sozylǵan tazartý jumysy kútpegen nátıjege jetkizgen: Van Eıktiń óziniń túpnusqasy sol qalpynda saqtalǵan eken. Bul sensaııalyq jańalyqty mamandar Revelation, ıaǵnı "qaıta tabý" dep atady. Bul tamasha jańalyq kórkem óner zertteýshilerine Van Eıktiń sheberligi jaıly qosymsha aqparat alýǵa múmkindik berip otyr, al óner súıer qaýym bul teńdesi joq týyndynyń taǵy bir jeńisine kýá boldy.

PS: Restavraııa nátıjelerimen de joǵaryda kórsetilgen ýebsaıt arqyly tanysýǵa bolady.

Qoldanylǵan materıaldar:

1. "Naǵyz Gent mehraby tabyldy". Culturcentrum baspasy, 2016

2. "Gent mehrabynyń syrtqy qanattary", KIK-IRPA 2016