Maqala
Tańbany kenep betine qashap jazǵan Əbdirashıt Sydyhanov
Qazaq KSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, "Qurmet" ordeniniń kavaleri, Táýelsiz "Tarlan" syılyǵynyń laýreaty Ábdirashıt Aronuly Sydyhanovtyń (1937-2011) týǵanyna bıyl 80 jyl tolyp otyr.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 06.11.2017
Avtory: Ақбота Ілиясжанқызы
Maqala
Tańbany kenep betine qashap jazǵan Əbdirashıt Sydyhanov
Qazaq KSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, "Qurmet" ordeniniń kavaleri, Táýelsiz "Tarlan" syılyǵynyń laýreaty Ábdirashıt Aronuly Sydyhanovtyń (1937-2011) týǵanyna bıyl 80 jyl tolyp otyr.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 06.11.2017
Avtory: Ақбота Ілиясжанқызы
Tańbany kenep betine qashap jazǵan Əbdirashıt Sydyhanov

Zamanaýı qazaq beıneleý ónerinde kóne jartastardaǵy, túrli túrki tańbalary men ańyzǵa aınalǵan beınelerdiń qoldanylýy kezdeısoq emes. HH ǵasyrdyń 90-jyldaryndaǵy sýretshiler dál osyndaı óner túrin shyǵarmalaryna arqaý etken bolatyn. Onyń bastamasyn 60-jylǵy sýretshiler qatary Ábdirashıt Sydyhanov, Toqbolat Toǵyzbaev, Salıhıtdın Aıtbaev, Shaımardan Sarıev bastaǵan bolsa, osy tendenııany jalǵastyryp, ary qaraı damytqan 70-90 jyldary taǵy bir boı kótergen sýretshiler býyny  Erbolat Tólepbaı, Dýlat Alıev, Amandos Aqanaev, Asqar Esdaýletov, Baqyt Bápishev, Qýat Asqarov, Baqtybek Talqambaev jáne t.b.

Osy kezeńde óziniń tańbalyq keskindemesimen erekshe kózge túsken qalamger ıesi - Ábdirashıt Sydyhanov. Qylqalam sheberi qazaq beıneleý óneriniń asa kórnekti ókili, Qazaq KSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, «Qurmet» ordeniniń kavaleri, Táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty Ábdirashıt Aronuly Sydyhanovtyń (1937-2011) týǵanyna bıyl 80 jyl tolyp otyr. Soǵan oraı, Ábilhan Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıi sýretshiniń mereıtoıyna arnap 100-den asa týyndylarynan qurylǵan jeke shyǵarmashylyq kórmesin usynýda.

 

 

Ábdirashıt Sydyhanovtyń shyǵarmashylyq joly 60-jyldardyń ortasynda bastaldy. Keskindemeshi Almaty kórkemsýret ýchılıesin bitirip, «Qazaqfılmge» sýretshi qyzmetine keledi. Sol ýaqyt aralyǵynda ol óziniń rýhyna jaqyn «alpysynshy jylǵylar» dep atalatyn qazaq sýretshileriniń tobyna qosylady. Alpysynshy jylǵy sýretshiler – bul HH ǵasyrdyń 60-jyldarynyń sońynda qalyptasqan Qazaqstan beıneleý ónerindegi erekshe aǵym. Olar akademııalyq jáne ıdeologııalyq erejelerge baǵynbaı, kórkemóner mektebiniń ulttyq qaǵıdalaryn qurýǵa áýestengender bolatyn.

Kınoda jumys isteýden bólek, Ábdirashıt Sydyhanov qondyrǵyly keskindememen de aınalysady. 70-jyldardyń basynda Sydyhanovtyń batystyq mánerde oryndalǵan realıstik birneshe týyndylary jaryqqa shyǵady: «Temeki jınaýda» (1971), «Toǵyzynshy yqsham aýdan» (1972), «Aqyndar daýysy» (1969), «Kóterilgender» Trıptıhy (1916) jáne «Alma jınaý» (1973). Bul týyndylar qazirgi ýaqytta Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıiniń turaqty ekspozıııasynda 60-jyldyqtar aǵymynyń jarqyn mysaly retinde kórsetilýde.

Keıinnen, 90-jyldardan bastap qalamger óziniń beıneleýdegi stılin ózgertedi. Ony qazaqtyń rýlyq belgileri – tańbalar qyzyqtyra bastaıdy. Rýlyq belgilerdi zertteı otyryp, bir qaraǵanda óte qarapaıym belgilerdiń astaryndaǵy asa mańyzdy tarıhı jáne mádenı mańyzdylyǵyn túsinip, kenep betine túsire bastaıdy. Sonyń ishinde qazaqtyń tańbalyq belgileri, ańyzǵa aınalǵan beıneleri sýretshiniń tańbaly keskindemege kóshýine negiz bolady. Sydyhanov tájirıbesinde kúrdeli belgilerdi qoldana bastaıdy. Ol óz jumystaryna dándi daqyldardy, burshaqtar men jumyrtqa qabyǵyn, sondaı-aq basqa da zattardy paıdalana otyryp, aralas tehnıkany qoldanysyna engizedi.

 

Toǵyzynshy yqsham aýdan. 1972

 

Ónertanýshy Erǵalıeva Raıhan Abdeshqyzymen suhbatynda: «Sýret áleminde eń bastysy men úshin tús», - deıdi Ábdirashıt Sydyhanov.

Iaǵnı, beıneleý ónerinde birinshi kezekte áser beretin, vızýaldy túrde emoııaǵa bóleıtin, sezý múmkindigin beretin – tús. Keskindemeshiniń túsi úlken maǵynaly sımvol rólin atqaratyn, adamdy bastapqy kezeńmen, ata-tegimen jáne olardyń oılaý qaǵıdasymen úndestiretin hatqa aınalyp jatady. Boıaý sýretshi úshin adamnyń jan-dúnıesin, sezimderi men oıyn erkin bere alatyn mańyzdy, ári qajetti qural.        

Jalpy, sýretshiniń shyǵarmashylyǵy, óneri ózindik qoltańbasymen erekshelenýde, qandaı da bir stılde nemese janrda jumys jasaýda, ol ishki tolǵanysyn, oıy men áserin beıneleýmen shektelip qana qoımaıdy, ol shyǵarmashyl adamnyń qorshaǵan ortasy, otbasy, Otany, qoǵamda bolyp jatqan túrli oqıǵalary da úlken áserin tıgizedi. Soǵan sáıkes, qazaq elinde bolǵan úlken belesti qozǵalys 1986 jylǵy oqıǵa, onyń nátıjesi 1991 jylǵy Táýelsiz QR-nyń dúnıege kelýimen tamamdalady. Sol kezeń barlyq sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵyna septigin tıgizdi, halyqtyń tarıhy men dástúrine degen qyzyǵýshylyqtary arta tústi. Osy kezde M.Tynyshpaevtyń «Qyrǵyz-qazaq halqynyń tarıhyna materıaldar» kitaby (1925 j.) qaıta basylyp shyǵady, keıinnen repressııaǵa ushyraǵan ǵalym bul kitabynda qazaqtyń tarıhyn, onyń ishinde rýlyq belgilerin – tańbalardy zertteıdi. Sýretshi osy kitapty oqyp, L.Gýmılev, P.Ýspenskıı eńbekterin zerdeleı bastaıdy. Izdenisin tereńdete kele Shyǵys ilimderine, sopylyq pen Oshoǵa, Dao men Dzen fılosofııasy kitaptaryn oqı bastaıdy. Nátıjesinde, «Aı qasqyry» (1994), «Dzen tańbasy» (1996), «Belgi» (1990), «Dýlat tańbasy» (1990), «Dzen buqasy» (1990), «Aral» (1990), «Qobyz qyz» (1992), «Máńgúrt belgisi» (1991), «Paıǵambar» (2002), «Kúnbasty bala» (2002) jáne t.b. kóptegen tańbalyq shyǵarmalary jaryqqa shyǵady. Osylaısha, A.Sydyhanovtyń ónerinde shyǵarmashylyq shyńy tańbalaý ádisin qolǵa alǵannan bastalady. Dál osy tańbalar arqyly ol óziniń oıyn, qııaly men sezimin, fılosofııalyq kózqarasyn kenep betine túsirip otyrdy. Sýretshiniń eń basty quraly tús. Ol tústerdi barynsha erkin qoldanady. Árbir beınelegen týyndysyndaǵy tańbalar shynaıy, bastapqy túpnusqa, ózgermegen taza qalpynda saqtalady. Sonyń áserinen paıdalanǵan túster taza, móldir bolyp keledi, sol arqyly qalamger erkin demalady. Ár beınelegen tańbaǵa, beınege sáıkes sýretshi onyń tarıhyna, jalpy obrazyna sáıkes tústerdi qoldanady.

"Qorqyt - Ata", 1992

 

Mysaly, «Qorqyt - ata» (1992) belgisinde qalamger aty ańyzǵa aınalǵan Qorqyt ata beınesin úlken fılosofııalyq maǵynamen ushtastyrady. Máńgilik ómir - adam balasynyń ańsaǵan armany. Týyndyda Qorqyt aspanda, beıne bir sheksiz ǵalamda nar ústinde qylqobyzymen áýendete qalyqtap ushyp barady. Kompozıııanyń ortalyq bóliginde ornalasqan móldir-ashyq tústermen berilgen aq saqaldy áýlıe Qorqyt baqsy, máńgilik sımvoly retinde berilgen. Qolyndaǵy qońyr, qoıý-qyzyl tústi qasıetti aspaby qylqobyz – sol álemge joldaıtyn jol, esigin ashatyn kilt ispetti. Salaly saýsaqtarynan, altyn tústi nurly isheginen  shyqqan áýen – ókinish, qaıǵy, ómirdiń ýaqytpen ǵana ólshenetin qysqa joly. Al kókshil-qara aspan, jyltyldaǵan aq túspen túrtken núkteli daqtar shoq juldyzdardy eske túsiretin tuńǵıyq álem – sheksizdik, ómirdiń jalǵasyna aınalǵan sımvol belgisi. Mine, bir ǵana qarapaıym  Qorqyt ata obrazyn osyndaı kúrdeli kompozıııany qurastyrý arqyly, oǵan maǵynaly, qoıý tústerdi bere otyryp, erekshe ózine ǵana tán qoltańbasymen sheshedi.

 

Aı qasqyry. k.m., 1994

 

Al, aıdyń kúmisteı shýaq shashqan sáýlesinen kıeli bir ǵana kókshil tústiń áserinen týyndaǵan «Aı qasqyry» (1994) atty kartınasyn da sýretshi maǵynaly mıfologııaǵa aınaldyrady. «Meniń ıem kókte! adamynyń da ıesi sonda!» – dep aspanǵa qarap kúńirene ulyǵan, túrki elderiniń anasyna aınalǵan kók bóriniń ańyzy baıandalyp turǵandaı. Qylqalam sheberi mundaǵy kompozıııada kók bórige basty nazardy aýdaryp, ony jer sharynyń ıesi retinde, búkil adam balasynyń bastamasy, ári jalǵastyrýshysy sımvolyna aınaldyrady. Aıadaǵy sheksiz ǵajap álem - sýretshiniń utymdy paıdalanatyn ózindik mánerine jatatyn ereksheligi. Onyń qoldanatyn ár beınesiniń sol álemmen jarasa ushtasyp jatatyny, ózinshe erkin ómir súre alatyn keńistik – máńgilik sımvoly.

Kelesi «Bos qaıyq» (1998), «Qyz tósi» (2000), «Bos qaıyq» (2005), «Paıǵambar» (2002) atty týyndylarynda sýretshi bir tústi, bir úndi bozǵylt- tumandy, aqshyl, móldir tústerge júginedi. Bul týyndylarda avtor tynyshtyqpen, turaqtylyqpen jalǵyz qalyp úndesedi. Toqtaýsyz zamyrap bara jatqan ýaqytty sıqyrly qylqalam ushymen bir ǵana belgi berý arqyly júzege asyrady.  Barlyǵy qaıyqpen baıaý júzip kelip únsiz toqtap qalǵandaı. Mine, avtordyń taǵy bir sheberligi úzilissiz aınalyp jatqan bar álemdi bir kórinispen toqtatý arqyly tańǵajaıyp tanys belgilerimen kenepterinde basym qoldanatyn núkteli boıaýdy shashyp jiberip, kóńil-kúıdi eriksiz baýrap alýynda.

Avtordyń oıynsha «sýretshiniń senimdiligi onyń shyǵarmashylyǵynda, onyń kórkemdik potenııasynda». Iaǵnı, onda qazaq eline, qazaqı mánerge tán, aýyzsha shyǵarmashylyǵyna, ańyzyna, qoldanbaly-sándik ónerine sáıkes ómirdi forma retinde emes, qoıyltylǵan, janama este saqtaý sıgnal, belgi retinde berý bolyp tabylady. Sýretshi munda birde oıshyl fılosofqa, zertteýshi ǵalymǵa aınalsa, endi birde medıým, sheber sıqyrshy.

 

Sary-Úısin Tańbasy.1995 k.mb

 

«Sydyhanov bir suhbatynda: Matıss aıtatyn, sýretshide belgiler kóp bolǵan saıyn, soǵurlym ol baı» dep, sondyqtan sýretshiniń belgilerine qarap, onyń qanshalyqty sezimge, ómirge degen kózqarasyna, qııalynyń baı ekenine kóz jetkizýge bolady. Quddy bir óz aǵymymen ómir súrip jatqan ǵalam, planeta dersiń.

«Óner – tek rýhanı tájirıbe alýda bar salmaqty kóterýde, turmystan, dástúrden, kúndelikti ómirden tys ómir súrmeıdi. Ol barlyq nársemen qarym-qatynasta júredi». Ábdirashıt Sydyhanovtyń kenepteri qaıtalanbas asyl dúnıe. Ónertanýshy Baıan Barmanqulova: «Sheberdiń keskindemelik sheshimderdiń batyldyǵy qııaldardy dúrliktiredi, qaıran qaldyrady, ónerine bas ıetinder sanyn arttyrady. Ol qazaqsha akenti bar álem adamy. Saıyn daladaǵy alyp báıterek» dep, sýretshininiń ózin qazaq dalasynyń ańyzyna teńeıdi. Ábdirashıt Sydyhanovtyń óneri, birden tanylatyn ózindik qoltańbasy, ulttyq kody máńgi qazaq beıneleý óneriniń tarıhynda saqtalady. Qazirgi tańda ulttyq jańǵyrý qundylyqtarymyzdy, rýhanı baılyǵymyzdy, ulttyq mádenıetimizdi uǵyný, zerttep baǵalaý kezek kúttirmeıtin mańyzdy is. Tereń maǵynaǵa baı qazaq eliniń ańyzdary men belgilerin kenep betinde jan bitirgen sýretshiniń shyǵarmashylyǵy óner áleminde qaıtalanbas dúnıe bolyp qala bermek.

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. Каталог. «А.Сыдыханов – 80 жыл» Мақала: Баян Барманқұлова.
  2. Архив. Ә.Қастеев атындағы өнер музейінің кітапханасы. Сұхбат. (Р.Ерғалиева – А.Сыдыханов).
  3. Каталог. А.Сыдыханов. З.Сыдыханова.