Maqala
R.Bertileýdiń ónerindegi ýaqyt pen keńistik
Qylqalam sheberiniń beıneleý ónerindegi jańa baǵyttarǵa batyl barýy onyń bir orynda turalap qalmaıtyn, únemi shyǵarmashylyq izdeniste júretin sýretker ekenin kórsetedi.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 02.12.2016
Avtory: Раушан Карғабекова
Maqala
R.Bertileýdiń ónerindegi ýaqyt pen keńistik
Qylqalam sheberiniń beıneleý ónerindegi jańa baǵyttarǵa batyl barýy onyń bir orynda turalap qalmaıtyn, únemi shyǵarmashylyq izdeniste júretin sýretker ekenin kórsetedi.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 02.12.2016
Avtory: Раушан Карғабекова
R.Bertileýdiń ónerindegi ýaqyt pen keńistik

Rahman Aıbekuly Bertileý 1952 jyly 20 qańtarda Oral oblysy, Shyńǵyrlaý aýdany, Otradnyı aýylynda dúnıege kelgen. 1969 jyly Lýbınsk orta mektebin tamamdaǵannan keıin Almatyǵa kelip, bir jyldan soń, 1977 jyly N.V.Gogol atyndaǵy Almaty kórkem-sýret ýchılıesiniń daıyndyq kýrsyna túsedi. Al 1971 jyly osy oqý ornynyń bezendirý bóliminiń birinshi kýrsyna qabyldanady.

Dál sol jyly ol áskerı boryshyn óteý úshin qarýly kúshterdiń qataryna
qosylady. Áýeli Úsharalda, odan keıin Qazaqstannyń Qytaımen shekarasyndaǵy Drýjba
qalasynda polk sýretshisi retinde qyzmet etedi. 1973 jyly oqýyna qaıta oralady.
1977 jyly ýchılıeni tamamdaǵan soń «Qazaqfılm» kınostýdııasynda jumys isteýge
joldama alady. Qazaqtyń tuńǵysh anımatory, ataqty sýretshi Ámen Qaıdarovtyń
qaramaǵynda jumys istegen jas sýretshi «Qadyrdyń baqyty» jáne «Sıqyrly qarbyz»
mýltıplıkaııalyq fılmderin jasaýǵa atsalysty. Uzaq saǵattar boıy tóbeden
tóngen shamnyń astynda sýretterdiń kontýryn syzýmen aınalysty.

1980 jyly Rahman Aıbekuly sýretshi úshin anaǵurlym qyzyǵyraq basqa jumystarǵa
aýysady. Aldymen Verhnıaıa Kamenka aýylynyń Mádenıet úıinde sýretshi-bezendirýshi
bolyp isteıdi, odan keıingi jeti jyl boıy Ile geofızıkalyq ekspedıııasynyń
sýretshisi qyzmetin atqardy. R.Bertileý ekspedıııa quramynda júrip, Aqtóbe,
Atyraý oblystaryn, Qaratóbe aýdanyn aralap shyqty, jergilikti jerdiń ózindik
dástúrlerimen tanysty. Egis alqabyndaǵy kóp jylǵy jumys onyń boıyna tabıǵı
qubylystar men landshafttyń ózgeristerine ańǵarympazdyqty, jiti baıqaǵyshtyq
qasıetin darytty. Onyń sol kezdegi jáne odan keıingi kezeńde salynǵan
akvareldik jumystaryndaǵy aıyrmashylyq birden baıqalady: keskindemelik
ádis-tásilderiniń ózgesheligin, solǵyn boıaýlarmen salynǵan túrli-tústi daqtardyń
keı jerlerde týshpen, qurǵaq qylqalammen jáne qylqalamnyń aǵash sabymen ekshelip,
qanyq keskinge aınalǵanyn ańǵarmaý múmkin emes.

Rahman Bertileýdiń sol
jyldardaǵy akvareldik jumystary óziniń júrip ótken jolynda kýá bolǵan oqıǵalardyń
qııa-qaltarysyn qalt-jibermeı jetkize bilgen: «Kósh» (1984), «Salt attylardyń
áńgimesi» (1985), «Shyrpy jınaýshy» (1988), «Jańbyrly kún» (1986) syndy
kartınalary sonyń dáleli. Ózimen birge maıly boıaý salynǵan bir-eki quty ala
shyqqan kúnderi, olardy akvarelmen sheber úılestirý arqyly «Taý peızajy» (1982),
«Keshki Ile», «Ile ózeni» (1982),  «Taý
sulbasy» (1984) sııaqty mezgil men oqıǵanyń aıasyn keń sheńberde sýrettegen tamasha
týyndylaryn dúnıege ákeldi.

Vıd ıýrty na fone gory. 2000

Taý etegindegi kıiz úı kórinisi. 2000

Keıinirek 1982-1987 jyldary Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik pedagogıkalyq
ınstıtýtynyń sýret-grafıka fakýltetinde stanoktik keskindeme bóliminde syrttaı
oqı júrip, sýretshi maıly boıaý keskindemesiniń qyr-syryna tereńdeı túsedi. Onyń
«Balalar men kógershinder» atty dıplomdyq jumysy óte joǵary baǵa aldy.

1987 jyldan bastap Rahman Aıbekuly
O.Tańsyqbaev atyndaǵy kórkem-sýret kolledjinde ustazdyq etti. Otandyq
kásibı mamandardy daıarlaý isine qajyrly súbeli úles qosty. Ókinishke qaraı,
Bertileý áýletiniń basyna qaıǵyly kúnder týǵanda, sýretshiniń ýchılıedegi jumysy
úzilip qaldy. Ákesiniń ólimi, ony sońǵy saparǵa shyǵaryp salý, qazanyń
aýyrtpalyǵy men janǵa salǵan jarasy Rahman Aıbekulynyń densaýlyǵyna qaýip bop
tóndi. Sol jyldary ol jarymen birge Almaty qalasyna jaqyn ornalasqan Álı
aýylyna kóshýge májbúr bolady. Bul aýyldaǵy ómirin sýretshi ádemi estelik retinde
eske alady. Óıtkeni ondaǵy №22 mektepte ol kishkentaı ul-qyzdardy beıneleý
óneriniń qyr-syryna qanyqtyrdy, qolǵa qalam ustaýdyń, qaǵazǵa keskin túsirýdiń
ádis-tásilderin úıretti. Oqýshylardyń árqaısysy súıikti ustazdarynan jaqsy baǵa
alýǵa tyrysty. Shákirtterin ózen nemese kól mańyna ertip baryp, tabıǵat aıasynda
sýret salatyn kezde muǵalymderine bolysqylary kep bireýi sómkesin, biri kenebin
kóterýge umtylatyn. Sýretshi beıneleý ónerine ebi bar balalardy óz qarajatyna albomdar
men qaryndashtar, boıaýlar satyp alyp, mektep jıyndarynda marapattap,
jetistikterin elep-eskerip otyrýdy ádetke aınaldyrdy.

Rahman Bertileýdiń qylqalamynan týǵan Álı aýylynyń erek kórinisterin aıtpaı
ketýge bolmas. Kólder, saıajaılar, qaraǵashtar pen terekter, bógetter men bir
nemese eki qabatty úıler, aǵashtardyń arasynan syǵalap turatyn túrli-tústi
shatyrlar, aýyldyń meımandos adamdary – attas etıýdtarǵa negiz bop qalanǵan mine,
osylar.

Babýshka s vnýkom. 2001

Apa men nemere. 2001

Joǵarǵy oqý ornynyń dıplomyn almaı turyp-aq ol keskin-kelbeti kelisti,
oryndalý tásili kúrdeli bolǵanymen, aıtar oıy uǵynyqty birneshe peızaj salyp
úlgerdi.  Máselen, dalada týyp ósken adam
«Kóshtegi» qýǵynshynyń kóktemge asyqqanyn, kóp uzamaı óz panasyn tabatynyn bir
qarap-aq túsine qoıady. Peızajda tabıǵattyń «kóńil-kúıi» kórinis tapqan. Dóń
arqasy jolaýshynyń jolyn bógemeıdi, kerisinshe ádemi reń berý arqyly joldyń
qııa-qaltarysyn qanyqtyra túsken. «Kóship-qonýda» (1986) shól kemeleriniń qara
daqtaryn jarystyra otyryp, jer men kóktiń shekarasyn aıqyndap bergen. Al «Kúnniń
batýy. Kósh» atty eńbeginde qyzaryp batqan kúnniń jerdiń kúńgirt kóleńkesine
baryp sińgeni sheber sýrettelgen.

«Shyńǵyrlaý» (1983). Sýretshiniń óz eli – Oraldaǵy ózen Almatyda salynǵan taý peızajdarynan kem túspeıdi.
Kórermenniń nazary aldymen ózenniń keń arnasyna tússe, birte-birte ózen
tolqynyn qýalaǵan janaryńyz tym alysqa, ózenniń bastaý alar tusyna qaraı uzap
ketedi. Dóńniń basyna shyǵyp alyp, qubylysty alystan baqylap otyrǵan qylqalam
sheberi óz otany jaıly áserli de ádemi áńgimeniń tıegin   aǵytqandaı. Keń atyrapty kók taspadaı tilip
jatqan ózen kózdiń jaýyn alady. Bir qaraǵanda ózen tym kishkentaı bolyp kórinýi
múmkin, biraq ózen arnasynyń keń ekenin kórsetý úshin avtor kartınanyń oń jaq
buryshyna suńǵaq boıly terekterdi qaz-qatar tizip qoıǵan.

1975 jyldan bastap Rahman Aıbekuly Ózbekstanǵa, qaryndasy Rozanyń úıine jıi
baryp turdy.  Tashkenttiń, Samarqannyń,
Buhara men Hıýanyń medreseleri men kók kúmbezdi meshitteri sýretshiniń
qylqalamyna bir emes, birneshe ret ilikti. «Qoja Ahmet Iassaýı» (1996), «Ulyqbek
medresesi» (1997) «Sýlfazıdın medresesi» (1998) sııaqty qaıtalanbas týyndylar –
sol saparlardyń esteligi. Sýretshiniń «Eski aýyldaǵy kóshe» (1976), «Samarqan»
(1978), «Eski qala» (1998), «Aýla» (2007) atty eńbekterinde akvarel jáne maıly
boıaýmen keskindelgen qala men aýyl peızajdary ortaazııalyq mádenıettiń
ereksheligin dóp basqan.

1997 jyly Bahtııar Tabıev, Sabyr Mámbeev, Kenjebaı Dúısenbaevpen birge
Satyǵa barǵan sapary Rahman aǵanyń jadynda erekshe saqtaldy.  Óıtkeni sol joly olar maıly boıaý
keskindemesiniń kóp qupııalarymen bólisken bolatyn. Keskindemeshini jergilikti
jerdiń tabıǵaty, ásirese alyp taýlary qatty tańdandyrdy.

Ónerdi zertteýshileriniń bári biraýyzdan Rahman Bertileýdi
peıjazdyń sheberi dep tanıdy. Qashanda qarapaıym qalpynan tanbaıtyn sýretshi
mundaı qolpashtaýlardy estigende: «Naǵyz keskindemeshi bolý úshin áli talaı ter
tógý kerek» deıdi únemi. Bir kezderi sýretshiler arasynda talǵam men baǵyttyń
kóptúrliligine qaramastan, ol realızmniń jaqtaýshysy bolyp qaldy. Sýretshiniń qaı
peıjazyn alyp qarasań da, joǵary kásibı daıyndyq menmundalap turady.
«Qaıyńdarmen qysqy peıjaz» (1987), «Qyr-Baltabaı atyraby» (1989), «Ymyrtta» (1996)
«Kegen taýlary» (2000) sııaqty jumystary sózimizge aıqyn dálel bola alady.

2013 jyly Rahman Bertileý qazaqtyń ataqty sýretshisi Ábilhan Qasteevtiń
týǵan jerine baryp, «Shejin taýlary», «Shejin aýyly»,  «Jarkent terekteri», «Aýyl aýlasy» syndy keń
tynysty kartınalar saldy. Bir jyldan soń sýretshi sol ólkede qaıta aıaldap,
birinshi saparynda salyp úlgermegen «Taý peızajy. Shejin» (2014) atty ǵajap
eńbegin aıaqtaıdy.

Avtordyń «Jańbyr quıǵaly tur» atty peızajy óziniń kóńil-kúıimen
tańǵaldyrady. Jumystyń ǵumyrlylyǵy – tańdap alynǵan sıýjettiń baılyǵynda.
Sýretshi bul kartınany jańbyrdyń astynda otyryp salǵanyn moıyndaıdy. Jaýynnyń
«minezin» qalt jibermeı qaǵyp alǵysy kelgen bolýy kerek, shamasy. Tabıǵat
qubylysyna qulaq túrgen sheber bulttyń qoıýlanyp, aq jaýynnyń nóserge aınalǵanyn,
kún kúrkirep, naıǵazaı oınanyn taǵatsyzdana kútkendeı. Onyń oıyndaǵysy boldy.
Kórermen sýretshimen birge jaýynnyń astyna qoıyp ketedi.

Keskindemeshiniń súıikti keıipkerleri – qaıyńdar. 1980 jyly salynǵan «Kúzgi
qaıyńdar» men 2000 jyly týǵan «Kúz qarsańyndaǵy qaıyńdardy» erekshe ataýǵa
tıispiz. Bir-birine qystyń sýyǵynan yqtasyn bolǵysy kelgendeı toptalyp ósken
«Qysqy qaıyńdar» (1987) men «Shoq qaıyń» (1997) da avtordyń úzdik eńbekteriniń
qatarynda.

Berezy

Qaıyńdar

Rahman Bertileý birneshe kitaptyń ıllıýstraııalaryn jasaǵan.  Onyń ishinde qazaqtyń klassıkalyq ádebıeti men
qatar balalar ádebıeti de bar. Sýretshiniń qylqalamymen «Ólke», «Ómir, óner,
ónerpaz», «Kto, eslı ne ty?» jáne basqa da baspalardyń kitaptary bezendirildi.

Qylqalam sheberiniń beıneleý ónerindegi jańa baǵyttarǵa batyl barýy onyń bir
orynda turalap qalmaıtyn, únemi shyǵarmashylyq izdeniste júretin  sýretker ekenin kórsetedi. Keskindeme
janrynda ol realızmniń jaqtaýshysy bolyp qala beredi, al grafıkada jumbaǵy kóp
álemdi sýretteýde ózindik qoltańbasyn qaldyrǵysy keletini anyq ańǵarylady.

Jasynyń jer ortasyna kelgenine qaramastan sýretshi jas astronomdaı
galaktıkany, «kosmıdter» dep atalatyn álemdi tanýǵa den qoıdy. Birneshe jyldan
beri ony órkenıettiń kóz kórip, qulaq estimegen múlde jańa túrleri týraly oı («Basqa
álem», 2008) mazalap júr. Keıipkerler bir kartınadan ekinshisine ótip, aqyr
aıaǵynda «Kosmıdter» dep atalatyn ıkldyq eńbekke negiz boldy.

Ushatyn beımálim nysandar týraly oılanǵanda onyń esine balalyq shaǵy túsedi.
Ózin san túrli keselden atasy Dúısen men ájesi Saǵı, Ótenııazov Hangereı aqsaqal
men Sáten áje talaı márte qutqaryp qalǵanyn eske alady. Sondaı sátterde sýretshi
ýaqytty keri jyljytyp, saǵymǵa aınalǵan alys jyldarǵa sapar shekkisi kelip
ketedi. Ol – áńgimeniń has sheberi. Aıta bastasa bolǵany, bárin bilýge qushtar
kishkentaı balanyń túrli-tústi qalamdaryn túkirikke malyp alyp, qııalyndaǵyny aq
qaǵazǵa túsire bastaǵany kóz aldyńyzǵa elesteıdi. Rahman aǵa ákesi Aıbek
Dúısenuly men anasy Maǵrıpa Hangereıqyzyn da erekshe jylylyqpen eske alady. Ol
kisiler sheberdiń boıyna týǵany men týysyna degen súıispenshilik pen
jaýapkershilik sezimin ekti. Áńgime jaqyndary jaıly órbigende, onyń júzi
jadyrap, bal-bul jaınap shyǵa keletinin ańǵarmaý múmkin emes.

Bir kezderi Rahman aǵa óziniń kópke aǵyta bermeıtin syrlaryn Ábdirashıt
Sydyhanovpen bólisken edi. Belgili sýretshi oǵan parralleldi álemniń bar ekenin
aıǵaqtaıtyn taǵylymdy áńgimeler aıtyp beretin. Óziniń oılary men ómirge
kózqarastaryn ózge sýretshilerdiń qoldaıtynyn bilip, Rahman aǵa rýhtandy,
shyǵarmashylyǵyna tyń yntamen kiristi.

Sýretshiniń grafıkadaǵy qadamdarynyń nyǵaıa túsýine S.Kalmykov shyǵarmashylyǵynyń da aıtarlyqtaı áseri bolǵanyn atap ótken jón. Biraq ol ózine
deıingilerdi qaıtalaǵan joq, olar aıtpaǵan jańa ıdeıalardy aıtýǵa, olar sheshe
almaǵan saýaldardyń jaýabyn tabýǵa tyrysty. Rahman Aıbekuly sýretshi Sáken
Ǵumarovty jıi eske alady. Óıtkeni onyń shyǵarmashylyǵy Rahman aǵanyń qorshaǵan
ortany jańasha tanýyna múmkindik berdi, tabıǵatqa buryn-sońdy qoldanylmaǵan tyń
tásildermen jan bitirýine jol ashty.

Sýretshiniń garfıkalyq týyndylaryn tamashalaǵan adam jańa ǵasyrǵa, adam aıaǵy
baspaǵan ózge ǵalamsharǵa tap bolǵandaı áser alady. Grafık bul jumystardy salý
barysynda emoıonaldy kúıdiń jeteginde bolǵanyn, qaǵazǵa túsken nárseniń bárin
jan-tánimen sezingenin jasyrmaıdy. Ol ekologııa túıtkilderi, adamnyń tabıǵatqa
tıgizgen zalaly týraly kóp tolǵanady. Sýretshi óz kórermenin tabıǵı apattar
týraly tereńirek oılandyrǵysy, qorshaǵan ortaǵa jasalǵan qııanat ár adamnyń ózine
tıgizgen zalaly ekenin uqtyrmaq.

Árbir túrli tústi jáne aq-qara qaǵazdan kórermen apat dabylyn kóredi.
Ásirese, «Kórinbeıtin nusqaǵyshtar» (2005), «Uıashyq» (2007) atty eńbekterinen
avtordyń qorshaǵan ortany aıaly alaqanyna salyp qorǵaǵysy, jandy-jansyzdyń bárine
pana bolǵysy keletinin baıqaısyń. Osylaısha sýretshiniń keskindeme janry arqyly
beınelegen sulýlyǵy grafıkada múldem basqa keıipke engen. Oıdyń ushqyrlyǵyn,
ótken ǵasyr adamynyń júırik qııalyn jańa ǵasyr tóndirgen ekologııalyq qaterler
basyp-janyshtap tastaǵandaı. Qylqalam sheberiniń 2006 jyly salǵan «Klondaý» dep
atalatyn kartınasyna kóz jiberseńiz, sózimizdiń aqıqat ekenine kúmánińiz
qalmaıdy.

Ekran proshlogo ı nastoıaego. 2002

Ótken men búginniń ekrany. 2002

Bertin kele sýretshiniń
keıipkerleri ózgerdi: adam tirligimen qatar órilgen jan-janýarlar tirshiligine
den qoıa bastady. Máselen, 2007 jylǵy «Aqparat ámirshisi» atty eńbeginde avtor sýdyń
esti mekendeýshisi delfın men qurlyqtyń esti mekendeýshisi adamnyń áreketterin
sheber sabaqtastyrady. «Meıirim men zulymdyqtyń kúresinde» (2007) sýretshi báseke
men talas-tartysty kúrdeli ári tartymdy jańa formalar arqyly órbitken. Barlyǵyn
syrtynan baqylaǵan jebeýshi áıel teatrlyq qoıylymnyń tolyq aıaqtalýyn kútkendeı.
Onyń aınalasynan ár júzjyldyqtyń belgi-bederlerin tabýǵa bolady. Sýretshiniń bul
týyndysyna qarap otyryp, M.Bahtınniń sózi eriksiz esińe túsedi: «Sýretshiniń
qaharmannyń aıqyndalǵan ári turaqty obrazyn jasaý jolyndaǵy kúresi avtordyń
óz-ózimen kúresine uqsaıdy».

Kúni búginge deıin Rahman Bertileý kolledjde sabaq beredi, al jumystan bos ýaqytyn sheberhanada ótkizedi. Sheberhana degen aty bolmasa, onysy qýyqtaı bólme. Biraq ol úshin eń bastysy – ońashada jumys isteýge, óz-ózimen qalyp, oıyn, armany men qııalyn qaǵaz betine túsirýge múmkindiktiń bolatyny. Keıde tórt qabyrǵanyń qursaýynan bosap, tabıǵat aıasyna, plenerge shyǵyp kelgendi unatady. Qazir sýretshiniń jańa tynysy ashylǵan, shyǵarmashylyǵynda serpilis bar. Óıtkeni sýretshini molbertte úlken taza kenep kútip tur.